Volikogu asub arutama Randvere tee 9b detailplaneeringut

Viimsi vallavalitsus kiitis heaks ja edastas volikogule algatamise otsustamiseks Viimsi keskuse detailplaneeringu. Sellega soovitakse luua valla tuiksoonele atraktiivne piirkond, mis võimaldab edendada ettevõtlust, laiendada teenusmajandust ja luua kvaliteetse vaba aja veetmise võimalusi.

2023. aasta suvel laekus Viimsi vallale Randvere tee 9b ehk vana staadioni kinnistu omaniku esindaja AS K-Projekt detailplaneeringu algatamise taotlus. Sellega soovitakse valla keskuses asuvale 20 999 m² suurusele katastriüksusele, kus täna asub räämas ja kasutusest väljas staadioniala, luua uus elanikele suunatud keskkond. Sinna plaanitakse rajada kaasaegsed äri- ja ettevõtlushooned, mille juures oleks kvaliteetseid ja atraktiivseid vaba aja veetmise võimalusi.

Detailplaneeringu koostamise üks eesmärke on kavandada ringi seal kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud monoliitne hoonemaht. Lisaks kaasneb sellega planeeringuala krundi maakasutuse sihtotstarbe muutmine ühiskondlike ehitiste maast valdavalt äri- ja büroohoonete maaks.

Vallavanem Illar Lemetti sõnul on kavandatav planeering üks osa vallale keskuse kujundamise protsessist. „Pärast planeeringu algatamist on kavas arendaja ja valla poolt allkirjastada ühiste kavatsuste memorandum, mis näeb ette koostööd kogukonnaga ideede kaardistamisel,“ ütles vallavanem.

Abivallavanem Alar Miku sõnul on uus detailplaneering vastavuses kogukonna ootustega ala tuleviku osas.

„Kehtiv detailplaneering näeb ette ühe suure monoliitse ja 20 meetri kõrguse parklatega ümbritsetud hoone rajamise, aga see ei ühti enam vallavalitsuse nägemuse ega avalikkuse ootustega,“ ütles abivallavanem ja kinnitas, et sinna ei planeerita kõrghooneid. „Kogukonna selge soov on olnud, et neid sinna ei tuleks ja sellest ootusest me ka lähtume.“

Eskiisis on valdavalt toodud 3-korruseline maht (varieerudes 2-4 korruseni). Kui mõni hoone soovitakse rajada kõrgem, siis selle kõrguspiiriks on praeguse Viimsi SPA hoone kõrgus. „Teatud kõrgemad ja madalamad hoonemahud on vajalikud, et saavutada arhitektuurne terviklikkus," selgitas Alar Mik.

Planeerimisel on kesksel kohal kogukonna huvid ja avatus

Abivallavanem Alar Miku sõnul on uue detailplaneeringuga kavas ala kujundada märksa liigendatumaks ja õhulisemaks, muutes seda ühtlasi ka inimkesksemaks. „Sinna nähakse ette päris palju avalikku ruumi jalgsi liikujatele ja ala keskmeks saab olema avalik väljak, mis lisab piirkonnale atraktiivsust,“ ütles abivallavanem.

Kui ühelt poolt kujundab see detailplaneering atraktiivsema arhitektuurse keskkonna täna kasutult seisvale maale, siis teisalt aitab see suurendada äri- ja teenindusvaldkonna esindatust Viimsi keskuses. 
„See on olnud viimsilaste pikaajaline soov, et valla keskuses oleks rohkem kohapealseid teenuseid ja võimalusi. See on antud detailplaneeringu selge fookus ja saan kinnitada, et sinna ei kavandata ka elukondlikku tegevust,“ selgitas Alar Mik.

Abivallavanema sõnul pööratakse planeerimisel erilist tähelepanu ruumilise lahenduse põhimõtetele, mis tõstaksid avaliku ruumi kvaliteeti ja soodustaksid ala mitmekülgset kasutust kogu päeva jooksul. Parkimine on plaanis lahendada maa-alusena, et see teeniks kogukonna huve ka vajaliku varjumiskohana kriisiolukorras.

Säilitada tuleb olemasolev kõrghaljastus ning rajada juurde uut haljastust. Ala tervikuna peab olema inimestele lihtsalt ligipääsetav ja sellele ei tohi rajada piirdeid, mis takistavad sinna ligipääsu. Maaomaniku ettepanekul plaanitakse sinna ka kunstiteoseid ja disainlahendusi, mis muudaksid ala atraktiivsemaks.

Peale volikogu otsust algatada planeering on esialgse lahenduse esitamine kavandatud kuue kuu jooksul. Sellele järgneb valla seisukoha andmine ja avalik väljapanek. Täielik planeeringuprotsess on kavas läbi viia järgneva 33 kuu jooksul. Planeeringu täpse menetlemise ajakava sätestab planeerimisseadus. Keskkonnamõjude strateegilist hindamist selle eelhinnangu alusel algatada ei ole tarvis.

Foto: Randvere tee 9b kehtiva detailplaneerinu lahenduse 3D visuaal (K-Projekt AS)

Kehtiv detailplaneering vs uus detailplaneering

• Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on krundile lubatud ehitada üks 6700 m² ehitusaluse pinnaga (brutopind ligi 26 000 m²) ja 20 meetri kõrgune 4-korruseline hoone ning kavandada välialad autoparklaks. Uue planeeringuga tehakse ettepanek see monoliitne maht liigendada, brutopinnaga ligi 26 000 m². Seega maht on ettepaneku kohaselt sama kehtiva detailplaneeringuga, kuid see liigendub valdavalt 2 kuni 4-korruseliste hoonetena, kus tänavaruum on mõeldud inimestele ja kergliikuritele.
• Kehtiva detailplaneeringuga on alale kavandatud ühiskondlike ehitiste maa, uue planeeringuga valdavas osas ärimaa.
• Kehtiva detailplaneeringuga on ette nähtud parkimine nii tänavaruumis kui hoone mahus. Uue detailplaneeringuga on kavas see lahendada maa-aluse parklaga, mis saab olema elanikele vajalik varjumiskoht ohu olukorras.
• Kehtiva detailplaneeringuga ei ole alale kavandatud ühistegevuse alasid, parke, väljakut jms kogukondlikke alasid. Uue detailplaneeringuga on kavas luua erinevaid taskuparke, kujundada keskväljak, kohviklad jne.

Fotol on võimalik tervikala eskiis, kus kehtiv ehitusmaht on liigendatud ning ala ühendab tervikuks keskväljak.

Heiko Leesment
avalike suhete osakond

Eskiis: Kadarik&Tüür