Volikogu otsusega soovitakse muuta Leppneeme külas asuvat planeeringuala
14. novembril võttis Viimsi vallavolikogu vastu otsuse Leppneeme külas Põlendiku maaüksuse planeeeringuala katastriüksustele ning Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistutele uue lahenduse väljatöötamiseks.
2001. aasta juunis kehtestatud detailplaneeringu planeeringu alal asuvate teede (Vainu tee teemaa) ja planeeringualale juurdepääsutee (Piirikivi tee) põhiprojekti koostamiseks läbiviidud projekteerimistingimuste menetluses on ilmnenud puudused. Kahjuks nende puuduste kõrvaldamine ei ole õiguslikult võimalik projekteerimistingimuste menetluses ja see tingib vajaduse muuta olemasolevat detailplaneeringut oluliselt. See omakorda tähendab ka uue detailplaneeringu alustamist.
Abivallavanem Alar Miku sõnul sai otsuse üheks kaalukeeleks see, et tegemist on enam kui 23 aastat vana detailplaneeringuga ja muutunud oludega.
„Uus menetlus annab võimaluse detailplaneeringu alale jäävate elanikel ja ettevõtetel leida ühine arusaamine piirkonna ruumilisest lahendusest ning leida omavahel kõigile sobivaim lahendus. Teine oluline osa puudutab seda, et selle aja jooksul on oluliselt muutunud keskkonnahoiu ja energiatõhususe põhimõtted, mis mõlemad on olulised kvaliteetse elukeskkonna tekke ja looduse säilimise kontekstis,“ ütles abivallavanem Alar Mik.
Üle 20 aasta vana detailplaneering ei vasta tänastele ootustele
12. juuni 2001 Viimsi vallavolikogu otsusega nr 147 kehtestati Leppneeme külas Põlendiku maaüksuse detailplaneering nr DP 01-012 , millega muudeti üldplaneeringuga kehtestatud maakasutuse tingimusi ning jagati planeeringuala 14ks eraldi krundiks, millest 11-le määrati ehitusõigus ühepereelamu ehitamiseks. Igale elamumaa krundile lubati ehitada üks elamu ja üks abihoone.
Ambitsioonikale plaanile vaatamata planeeringu elluviimine seiskus ja planeeringualal ei toimunud peale katastriüksuste moodustamist kuni 2017. aastani ühtegi elluviimisega seotud toimingut. Seejärel on kahel korral esitatud taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks.
Suuremas mahus algas protsess 2022. aasta juunis, kui TeamMedia OÜ saatis vallavalitsusele kirja, millega taotles tehniliste tingimuste väljastamist. Sama aasta septembris kinnitas Tallinna halduskohus kompromissi, millega Viimsi vallavalitsus andis nõusoleku lahendada kehtiva detailplaneeringu tehnovõrkude ja juurdepääsuteedega seonduv, kasutades selleks avalikult kasutatavate transpordimaa kinnistuid Piirikivi L1 ja Kuusiku tee L1. Selle tagamiseks väljastatud tehnilised tingimused ja kohtu otsuse vaidlustasid Piirikivi tee elanikud 2022. aasta novembri lõpus. Vaide sisuks oli see, et Piirikivi tee elanikke ei olnud nõuetekohaselt menetlusse kaasatud ja lisaks oli vallavalitsus seisukohal, et väljastatud tehnilised projekteerimistingimused muudavad olemuslikult kehtivat Põlendiku maaüksuse detailplaneeringut ja on ühtlasi ka õigusvastased. Vallavalitsuse seisukohalt tuleb tulenevalt planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku mõttest lugeda detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks ka juurdepääsutee lahenduse muutmine.
Järgnenud tehniliste projekteerimistingimuste menetlemise protsessis ei leitud Piirikivi tee elanikega konsensust ja elanike hinnangul on olemuslik muudatus lubamatult suur. Lisaks leiti, et 2001. aastast pärinev planeering on aegunud ega vasta kehtivatele õigusaktidele.
Tähelepanu vajab ka piirkonna rohevõrgustiku toimimine ja looduskaitse
Kuna tänase seisuga on detailplaneering valdavas osas ellu viimata ja sinna ei ole ehitatud ehitisi, on see mõistlik sellisel kujul tühistada. Lisaks sellele on 2009. aastal vastu võetud üldplaneeringu teemaplaneeringus „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kehtiva detailplaneeringu ala reserveeritud rohevõrgustiku puhveralana. Toonases menetluses seda asjaolu arvestada ei saa, aga praeguses olukorras on vallavalitsuse hinnangul oluline leida kooskõla rohevõrgustiku teemaplaneeringuaga, et antud ala toimiks ette nähtud rohevõrgustiku puhveralana.
Sealjuures tuleb hinnata seda, kas kehtiva detailplaneeringuga on kehtestatud piisavad meetmed alal asuva kaitsealuse metsa kaitseks (arvestades, et vahepeal on vastu võetud uus metsaseadus). Kehtivas detailplaneeringus kasutatud mõistel „kaitsemets“ puudub uue metsaseaduse kontekstis tähendus.
Vajadusel tuleb kehtestada täiendavad meetmed, mis võimaldavad ellu viia planeeringuga algselt kavandatud lahendust, mille kohaselt oli alal ette nähtud ligi 85% kõrghaljastuse säilitamine. Kuna maatulundusmaa ja elamumaa jagatud sihtotstarvet pole võimalik rakendada tulenevalt muutunud maakatastriseadusest ja arvestades, et teemaplaneering näeb ette alale rohevõrgustiku puhverala, on vajalik luua eeldused selle puhverala toimimiseks ja kõrghaljastuse säilitamiseks. See on õiguslikult võimalik üksnes uue planeerimismenetluse käigus, sest kehtiv detailplaneering selleks tingimusi ei anna.
Lisaks sellele vajavad eraldi lahendamist veel juurdepääs avalikule teele, vee ja kanalisatsiooni ühendus, kütte- ja ehitustehnilised tingimused, energiavarustus jne. Need kõik vajavad tänastest asjaoludest lähtuvalt ümber vaatamist ja selleks on vaja uue planeerimismenetluse alustamine.
Heiko Leesment
avalike suhete osakond