XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu: Viimsi kollektiivid teel peole 

Seekord tutvustame veel suurele peole jõudnud pillimängurühmi, laste- ja noortekollektiive ning rahvatantsijaid: Viimsi kitarriõpe, pilliklubi Virbel, Viimsi ukuleleorkester, Haabneeme kooli mudilas- ja lastekoor, Viimsi kooli mudilaskoor, Püünsi kooli mudilas- ja lastekoor, Randvere Tantsupere C segarühm, Randvere Tantsupere naisrühm Larimarid ja Randvere Tantsupere segarühm Randele.  

Ühendatud jõud – Viimsi kitarriõpe & pilliklubi Virbel  

“Minu eestvedamisel, MTÜ Virbel nime all tegutseb Viimsi vallas kaks üsna värsket pärimusmuusikakollektiivi: Viimsi kitarriõpe, kus teevad kaasa koolinoored, ning pilliklubi Virbel, kus tegutsevad peamiselt täiskasvanud huvilised. Mõlemad koosseisud on osalenud ka mitmetel eelmistel rahvamuusikapidudel,” räägib eestvedaja Krista Sildoja. 

Kitarriõppe ansamblis löövad kaasa valla koolinoored, kes on juba aastaid individuaalselt kitarrimängu õppinud. Noori juhendavad säravad kitarristid Markus Kalmet ja Ervin Sokk. ““Iseoma” rahvamuusikapeo ettemängul ühendasime jõud ning kahest kollektiivist sai pillikoor, kus on kokku 18 eri vanuses mängijat. Pillide valikus on meil viiulid, karmoškad, akordion, flöödid, ukulele, kitarrid ja basskitarr. Peokomisjon iseloomustas meie kõlapilti kui säravat ja isikupärast ning tänas meid vaba koosmängu eest.” 

Kitarriõppe ansamblis said sügisel rahvamuusikapeo tõttu kokku kitarristid, kellest kuueliikmeline seltskond jõudis edukalt ka ettemänguni, omandades kitarridel koondorkestri liigi repertuaari. Noori ja nende juhendajaid ärgitasid peoprotsessist osa võtma eelmise, 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeo eredad mälestused. Pilliklubi on oma tänases koosseisus tegutsenud juba kaks hooaega. Möödunud sügisel sai pilliklubi kooskäimise kohaks Viimsi Äritare. Koosseis soovib oma muusikat aeg-ajalt esitada Viimsi valla kauneimas ning pärimusmuusikale sobivaimas keskkonnas – Rannarahva muuseumis, kus talvelgi täispikk kontsert anti. 

Krista Sildoja on armastust pärimusmuusika vastu süstinud juba palju aastaid. “Olen rahvamuusikapeol osalenud palju kordi nii mängija, juhendaja kui ka koondorkestri liigijuhina. See on olnud peamiselt erialane päevatöö, mis sisaldab endas lõbusat ja õpetlikku üheaegselt.” 

Viimsi ukuleleorkester osaleb esimest korda rahvamuusikapeol

Viimsi ukuleleorkester loodi 2020. aasta sügisel. „Tänaseks on hea hoog sees, igal aastal toimub hulk kontserte ja sel suvel jõuame esimest korda ka välismaale, Lätti. Orkestris on 19 mängijat ja eriliseks teeb meie kollektiivi põlvkondade ülene seltskond – noorimad liikmed õpivad kooli algastmes ja vanimad on pensionieas. Meie kamp on innukas ja särasilmne, koos käiakse hea meelega,” räägib eestvedaja Joosep Sang. 
 

Viimsi ukuleleorkester osaleb rahvamuusikapeol esimest korda. “Oleksime eelistanud osaleda näppepillide liigis, aga kuna sel aastal seda liiki esimest korda ei ole, võtsime riski ja kandideerisime väga tiheda konkurentsiga koondorkestri liigis. Risk tasus end ära, saime toimkonnalt väga positiivse hinnangu ja kutse suurele peole. Kindlasti oli abi ka sellest, et kõik ei mänginud ukulelet – kes vähegi oskas, valis mõne teise pilli. Nii olidki meie kirjus koosseisus esindatud ka väikekandled, mandoliinid, flööt, akordion, bass ja löökpillid. Ootame pikisilmi rahvamuusikapidu, aga ka kogu laulupeo elevust ning kindlasti rongkäiku!” 

Haabneeme kooli mudilas- ja lastekoor 

Loomishetkest alates on mõlemad koorid osalenud igal laulupeol ning mõlemat koori juhatavad kolm dirigenti: Hille Savi, Marika Petti, Aarne Saluveer. 
“Haabneeme kool ise on vaid 11-aastane ja mudilaskoor loodi 2014. aastal. Praegu laulab kooris 32 last esimesest neljanda klassini, poisse on kahjuks kooris vaid neli. Haabneeme kooli lastekoor loodi aasta hiljem – 2015. Seal laulab 36 lauljat, neljandast üheksanda klassini. Lastekoor saab selleks peoks endale ka täiesti enda kooririided, mida varem ei olnud,” räägib dirigent Hille Savi.

 Tema sõnul on kõige keerulisem saada kooriproovi kõiki lauljaid kokku ning seda eriti lastekooris. Lastekooris saab terve koosseis osaleda vaid korra nädalas, sest kool ja teised huvialaringid nõuavad oma osa. “Repertuaar on ilus, aga väljakutseid pakkuv. Lapsed ja noored on aga tublid, nende silmad säravad ja pidu oodatakse väga.” 

Viimsi kooli mudilaskoor – suurepärane! 

Koori moodustavad teise kuni neljanda klassi õpilased, keda juhendavad dirigendid Kerlin Takk ja Karin Liipa. 

Dirigentide sõnul vahetuvad liikmed igal aastal, sest liiguvad edasi järgmistesse vanuserühmadesse ja seetõttu saavad igal aastal jälle uued noored lauljad laulma tulla. 

“Sellel aastal laulab meie kooris palju lapsi, kes käivad lisaks Viimsi koolile veel Viimsi muusikakoolis mõnda pilli õppimas. Seega on laulupeo nõudlikku repertuaari aidanud omandada ka muusikakooli solfedžotundidest hangitud teadmised. Oleme korraldanud mitmeid laululaagreid ning saanud võimalusi esitada laulupeo repertuaari kooli aktustel ja kontserditel, mis on omakorda aidanud kaasa ühtlase kõla saavutamisele. Viimsi kooli mudilaskoor on rõõmsameelne ja traditsioonidest kantud laste kooslus, kes väga ootavad esinemiskogemust suurel peol. Proovidest võetakse osa suure rõõmu ja pühendumisega,” räägivad dirigendid. 

“Mudilaskoori lood on rikkaliku harmooniaga ning nõuavad head rütmitunnetust. 

Mart Saare “Kui mina laulan” on tõeliseks testiks igale mudilaskoorile, esitades kõrgeid vokaaltehnilisi ning intonatsioonilisi nõudmisi. Setokeelne laul „Esä taivan“ on raskesti mõistetav, nõuab head kõlapidavust ja pikki fraase, mida mudilastel on kohati keeruline saavutada. Lisaks on tegemist palvega, mille tõsidust ja mõtet on selles vanuses lastel kohati raske mõista. Viimsi kooli mudilaskooril õnnestus mõlemad laulud esitada ettelaulmisel väga edukalt ja hinnanguks tuli – suurepärane.”   

Püünsi kooli mudilaskoor ja lastekoor

Püünsis on samuti väga tublid laululapsed. Koore juhendavad seal Meryt Sander ja Maibrit Puusepp. Kui mudilaskoor on pikkade traditsioonidega, siis lastekoor tegutseb alles teist aastat. 
Meryt Sanderi sõnul käib mudilastel laulmine ikka mänguliselt ja suurema stressita. “Neile meeldib kõige rohkem pala “Vargamäng”, kus on palju vahvat liikumist. Teine lemmik, veidi keerulisem, on laul lavastusest “Onu Tik-Taki seiklused.” Viimase juurde on tehtud hästi keerukas liikumine, kus näiteks esimesel ja teisel häälel see erines. Minu kui dirigendi jaoks oli see päris suur väljakutse. Üks võrokeelne laul oli ka päris raske, aga lõpuks said lapsed selle ikka selgeks,” räägib dirigent. 

Lastekoorile oli tema sõnul suurimaks väljakutseks “Modaalsed etüüdid”, mis koosneb kolmest laulust – "Kevad", "Udu" ja "Lumi" – ning mida ettelaulmisel tuli laulda ilma saateta ehk a capella. “Laulupeol on ka saade ette nähtud, see tekitas ettelaulmisel natuke segadust. Püünsi koolis tegutseb lastekoor alles teist aastat ja kolmehäälselt laulda oli päris raske, aga saime hakkama. Oleme väga uhked oma laste üle, kes on nii motiveeritud olnud,” räägivad dirigendid.  
Sügisel osaleti ka lastekooride festivalil ning tehti ühiseid laululaagreid Randvere ja Haabneeme koolidega. “Kõige rohkem oodatakse laulupeol ikka tule süütamist ja näiteks ka „Mesipuu poole“ laulmist,” ütleb dirigent. 

Randvere Tantsupere C segarühm, Randvere Tantsupere naisrühm Larimarid ja Randvere Tantsupere segarühm Randele  

Anli Aja on naine nagu orkester, sest lausa kolm tema rühma pääsesid suvisele suurpeole. “Noorterühm on tegutsenud juba kümme aastat, naistel läheb seitsmes ja täiskasvanute segarühmal kolmas aasta. Noorte segarühm on välja kasvanud minu enda õpilastest, olen ka klassiõpetaja,” räägib teenekas tantsuõpetaja. 

Tantsupeo programm ei ole kergete killast ja konkurents on olnud kõva. “Lisaks tavalisele treenimisele oleme teinud palju lisalaagreid. Varasem tantsupeo kogemus on vaid noortel, segarühmad lähevad täitsa esimest korda välja. Tantsupeole saamine on natuke liiga stressirohke, seda eelkõige naisrühmadel, kõik teevad ju trenni ja eemalejäämine on kurb.” 

Tantsupeol valitseb platsil aga alati ülev meeleolu, sadagu siis vihma või kõrvetagu päike, alati on tantsijatel nägu naerul. “Eks sellised üle platsi tantsud nagu “Tuljak” ja varasemalt  “Oige ja vasemba” liidavad inimesed kokku, tekib ülev tunne. Peo ajal on isegi supijärjekorrad toredad. Tänavune „Iseoma“ programm on ka nii teistmoodi ja enne, kui pole kogu seda heas mõttes kompotti näinud, ei oska ka hinnata, kuidas see varasemast erineb.” 

Anli Aja rühmad astuvad traditsiooniliselt üles ka Randvere kooli jõulu- ja kevadpidudel, vabariigi aastapäeval, kogukonnas erinevate ürituste raames, Viimsi valla jaanituledel ning ka pansionaatides. Valla tantsupäeval saavad kõik valla tantsurühmad kokku. Samuti käiakse igal aastal kuskil reisil, mullu käidi Itaalias ja sel aastal minnakse Põhja-Makedooniasse 80 tantsijaga ja võetakse osa Võru pärimustantsu festivalist. Sellised kooskäimised liidavad rühmi ja annavad palju juurde. 

Tantsujuhi suurim eesmärk on alati see, et tantsijatel silmad säraksid ning oleks rõõm tehtavast. “Soovin süstida nii lastesse, noortesse kui ka täiskasvanutesse tahet oma pärandit edasi kanda ning olla uhked selle üle. Rõõmsalt koos edasi!” 

Kärt Radik
Viimsi Teataja kaasautor

Avapilt: Viimsi kitarriõpe ja pilliklubi Virbel. Foto: Tiit Aunaste