XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu: Viimsi kollektiivid teel suurele peole  

Iga pidu saab kord otsa, ja saab otsa ka peoks valmistumine. Käesolevas loos, mis ühtlasi on ka viimane enne suurt pidu, räägime nii laulmisest kui ka tantsimisest. Lõpusõnad kuuluvad maestro Aarne Saluveerile, kes on seotud lugematu hulga Viimsi kooridega.  

Verinoor Randvere kooli lastekoor osaleb esmakordselt laulupeol 

Randvere kooli lastekoor alustas tegevust alles 2023. aastal dirigent Marika Petti juhatusel. Koori juures on olnud abiks partiide õpetamisel Leena Sirp ja Indrek Umberg. Hetkel laulab kooris 17 lauljat kolmandast kuni seitsmenda klassini vanuses 9–14 aastat. 

Esmakordselt osaleb lastekoor üldlaulupeol. Vaatamata lühikesele tegevusajale on jõutud palju ära teha.  

“Osalesime möödunud aastal lisaks kooli kontsertidele ja aktustele Harjumaa laulupeol, viimati laulsime koos teiste kohalike kooridega Viimsi laulupäeval. Selle aasta aprillikuus võttis Randvere kooli lastekoor osa rahvusvahelisest festivalist Balt Prix, kust toodi kaasa grand prix karikas ja diplom. Edust julgustatuna kandideerisime rahvusvahelisele koorifestivalile Music & Sea, mis toimub 16.–21. septembril Kreekas Paralias. Rõõmsa uudisena tuli festivali korraldajatelt vastus, et osutusime valituks festivali võistluskategoorias. Üllatusena selgus, et samal festivalil osaleb ka ETV lastekoor, mis kuulub Eesti parimate lastekooride hulka. Püüame Randvere kooli lastekooriga anda endast parima, et esindada Viimsi valda ja Eesti riiki rahvusvahelisel koorifestivalil. Klaverisaatjana tuleb festivalile kaasa endine viimsilane Külli-Katri Esken, kes on tuntud ansambli Uurikad kunstilise juhina, samuti heliloojana, kelle kolm laulu kanti ette Harjumaa laulupeol mudilas- ja lastekooride poolt,” kirjeldab Marika Petti Randvere kooli lastekoori kiiret tähelendu. 

Randvere kooli mudilaskoorile omistati esimesel ettelaulmisel I kategooria
 
Randvere kooli mudilaskoor on tegutsenud aastast 2014. Toona olid koori juures tegevad dirigendid Kerlin Takk ja Eteri Parts. Osaleti ka 2019. aasta üldlaulupeol.  

2022. aasta sügisel alustasid Randvere koolis muusikaõpetajatena tööd Marika Petti ja Leena Sirp. Vahepealsed koroona-aastad ei olnud kellelegi ühislaulu soosivad. Nüüd tuli neil taas üles ehitada mudilaskoor. Lisaks alustas tegevust esimeste klasside koor Leena Sirbi juhatusel. See koor on kasvulavaks mudilas- ja lastekoorile. Suur hulk esimeste klasside lapsi laulis samal ajal ka juba mudilaskooris.  

“Kohe septembris registreerisime koori laulupeoregistrisse, et kandideerida 2023. aasta noorte laulupeole. Juba märtsikuisel ettelaulmisel oldi lauluoskusega sealmaal, et koorile omistati I kategooria ning pääs suurele peole oli kindlustatud. Esinetud on lisaks kooli aktustel ja kontsertidel Viimsi laulupäevadel, Viimsi kooride ühiskontsertidel Artiumis, Viimsi merelaulupeol ning Harjumaa laulupeol. Nende aastatega on koor pidevalt kasvanud ning sellel suvel toimuvale laulupeole „Iseoma“ läheme juba 44 lauljaga. Kooli kooride kõige olulisem esinemine on jõulukontserdil, mis on toimunud juba kolmel aastal Tallinna Metodisti kirikus,” räägib Marika Petti teisest koorist, mida ta juhendab. 

Õpetajate naisrühm Nõõps annab suure peo ootuses tantsudele viimast lihvi 

Haabneeme, Randvere ja Viimsi õpetajatest koosnev tantsurühm on juba viis aastat koos tantsinud ning seda toredat rühma veab suurte kogemustega Agne Kurrikoff-Herman.  

“Siinkohal peab tänama ka Viimsi valda, tantsime imekenades rahvarõivastes. Oleme näinud tantsupeoks valmistumisel tublisti vaeva ning see on suur rõõm, et me sinna ka pääsesime,” räägib Agne Kurrikoff-Herman. 

Naisrühmad tantsivad suurel peol kahte tantsu: “Miia mäng” ja “Naistega”. 

“Mõlemad tantsud on parajad pähklid, õppimist ja harjutamist oli palju. „Miia mängu“ nime kandev tants pakkus väljakutset naiste pöörlemise näol ja selle õppimine võttis palju aega ja tähelepanu ning lisaproove. Kokkuvõtlikult on juba olnud väga tantsuline aasta, sest mai lõpus saime tantsida ka Viimsi tantsupeol ja nüüd ootame suurt pidu,” ütleb tantsurühma juht. 

Järelejäänud tunnid kuluvad tema sõnul tantsudele viimase lihvi andmisele, et need suurel väljakul hakkaksid koos teistega ilusti mustrisse joonistuma. “Tantsupidu annab kindlasti hoogu uutele tulijatele ja kes teab, võibolla sügisel on meid rühmas juba rohkem kui kaksteist. Mõnusat peo ootust kõigile!” 

Viimsi gümnaasiumi segarühmad tantsivad peol
 
Kes siis tantsurahvast ei teaks Maido Saart, kogenud juhendajat ja koreograafi, kes on olnud seotud mitmete meie tantsupidudega. Ta osales tantsijana peol 1977. aastal ning 1982. aastal värbas legendaarne tantsujuht Mait Agu ta juba tantsupeo assistendiks. Kõik tema kolm rühma said suurele peole: Viimsi gümnaasiumi C segarühm 1, Viimsi gümnaasiumi C segarühm 2 ja Viimsi õpetajate segarühm. Lisaks Maido Saarele veavad neid rühmi Kaitel Poobus ja Kristin Parve. 
“Õpetajate tantsurühm tegutseb üle kahekümne aasta. Gümnaasiumi rühmad alustasid 2007–2008. Gümnaasiumi rühmade koosseis vahetub tihti, sest õppeperiood vältab selles astmes kolm aastat ning igal aastal tulevad uued noored peale. Gümnaasiumi rühmade trennid toimuvad koos. Lihtsalt ühes rühmas on natuke kogenenumad. Sellel aastal on juhtunud ka nii, et rühmadesse on jagunetud pikkuse järgi. Ühes rühmas on pikemad ja teises lühemad,” räägib tantsujuht. 

Kui paljusid rühmi vaevab noormeeste ja meeste vähesus, siis Maido Saare truppidel seda muret küll pole. “Meil oli nii palju soovijaid, et kõik ei mahtunudki. Kokku tantsib meil igas rühmas kaheksa paari,” ütleb Maido Saar. 
Seekord on tantsud ära jagatud piirkondade kaupa. “Meie kuulume Viimsiga Põhjaranniku piirkonda. Minu meelest on kõik tantsud jõukohased ja tore, kui mõeldakse ka metoodilisele poolele, et need tantsud siis arendaks ka noori. Repertuaar ulatub seinast seina, selle on kokku pannud erinevate põlvkondade juhendajad ja see teeb ka asja põnevaks, et ei ole ühe mütsiga programm kokku pandud. Noored on tantsud ilusti vastu võtnud.” 
Hiljuti esineti noortega ka Viimsi tantsupäeval, õpetajatele toimuvad igal aastal omaette festivalid. “Gümnaasiumis on rahvatants väga popp – esineme aktustel, jõuluüritustel ja ka tutipäeval.” 
Sügisel oodatakse jälle uusi õpilasi, kes alustavad algusest. “Noored on väga õnnelikud tantsupeole pääsemise üle, kui saab selga panna kõige pidulikumad riided ehk rahvarõivad. Minu meelest on peol osalejad maailma kõige õnnelikumad inimesed, kes rõõmustavad ennast ja teisi. Paljud noored lähevad tantsupeole esimest korda elus ja gümnaasiumi lõpetajatele on see üldse kõige viimane pidu selles kooliastmes. Usun, et nad saavad peolt vägeva emotsionaalse laengu,” sõnab Maido Saar lõpetuseks.

Laulupidude Grand Old Man Aarne Saluveer: “Laulupidu hoiab rahvast koos!”

Aarne Saluveer on koorijuht ja dirigent, keda teab vist igaüks, kes laulupeoga lauljana või ka pealtvaatajana kokku puutunud. Suure peo eelõhtu kokkuvõtteks anname taktikepi just talle.

“Igal lapsel ja lapsevanemal on õigustatud ootus, et koolis saab ta parimat võimalikku õpet. Täpselt nii on ka laulmises. Laulmine on tegevus, mis arendab lapsi nii füüsiliselt kui vaimselt. Eesti puhul teeb selle eriliseks tõdemus, et laulupeod on olnud kahel korral läbi ajaloo meie vaimsuse hoidjaks ja üksmeele loojaks teel vabadusse. Seepärast on ka praegusel hetkel eriti oluline, et koolilapsed saaksid kaasa laulda ning neis areneks võime mõista ja osaleda meie kodumaa emakeelse- ja meelse kultuuri suurimal sündmusel,” räägib kogenud koorijuht.

Aarne Saluveeri sõnul on tavainimesel laulmisest üsna lihtsustatud arusaamine, kuid kui teemasse süveneda, siis selgub et tegelikkuses on ühe keskmise raskusastmega koorilaulu esitamine keerulisem kui me arvatagi oskame. 

“Iga uue noodi laulmisega peavad kaks väikest, inimesele eluliselt väga olulist lihast, häälepaelad võtma esitatavale muusikateosele sobivas tempos  täpselt õige kõrguse ja meeleolu. Piltlikult teevad nad ääretult keerulisi trikke, kuid mitte nähtavalt, vaid meie sees. Pikka nooti lauldes tuleb saavutada ja hoida sobivat asendit samamoodi nagu mööda pingutatud trossi kõndides. Iga väiksemgi kõrvalekaldumine on kuuldav. Seepärast pole imestada, et hästi laulma õppimine võtabki aastaid.”

Esimest korda jõudis Aarne Saluveer laulupeole koorijuhina juba 1980ndatel Viimsi Keskkooli laste- ja segakooriga.
“Laulupeo dirigendina juhatan Laulukaare all alates 1993. aastast. Mäletan, et sel aastal lähenes väljaku suunas suur ja tume vihmapilv ning olime ärevad, et kuidas kaitsta lapsi külmetamise eest. Kogunesime laululava alla, hüppasime ja tegime sooja ning kui lavale pääsesime, siis vallandus nii võimas energia, et üks minu kirjutatud üsna rokilik lastelaul “Lähme, lapsed” läks lausa kordamisele,” meenutab Aarne Saluveer. 

Lauljate jaoks on laulupeo aeg väga pingeline, kuid üksteist toetades ja hea meeleoluga mööduvad nii proovipäevad kui ka pidu ise ja rongkäik. 
„Trotsitakse vihma, äikest ja palavat päikest. Kohati tundub see lausa ebainimlik, kuid on hindamatu kogemus edaspidiseks eluks -  mitte kunagi ei tohi alla anda.”

Staažika dirigendina on Aarne Saluveeril igast peost midagi meenutada. ”Selleaastase peo nimi „Iseoma“ annab uue ja võimalikult laia tähenduse meie ühistundele, mis on igas inimeses unikaalne, seotud tema kodukoha ning esivanematega. Üldiselt on laulupidu ajas täienev ja täiustuv traditsioon. 2007. aasta noortepeo „Ilmapuu“ kunstilise toimkonnaga analüüsisime tookord  sügavuti hetkeolukorda, mille tulemusena oleme ellu viinud üsna suuri uuendusi, mis tänaseni toimivad. Peole kaasati noorte sümfooniaorkestrid ja rahvapillide ühendorkestrid. Iga pidu on oma ajas ja osalejate meeles isesugune ja meeldejääv – repertuaar, rongkäik, eelproovid ja koondproovid lauluväljakul, dirigendid. Naudime pidu ja oleme rõõmsad,” ütleb Aarne Saluveer.

Kärt Radik
Viimsi Teataja kaasautor

Randvere kooli lastekoor. Foto: Viktoria Borgmann