XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu: Viimsi rahvamuusikud teel peole
Käesolevas loos tutvustame kolme omanäolist ja erilist rahvamuusikakollektiivi: rahvamuusikaansambel Pirita, Viimsi muusikakooli kandleansambel ja Jurmala '73.
Viimsi muusikakooli kandleansambel annab endast kõik, et jõuda suurele peole
Kandleansambel loodi muusikakoolis 2016. aastal, kui kandle eriala esimese lennu õpilased olid jõudnud 4. klassi ning algasid ansamblitunnid. Juba ülejärgneval aastal võeti osa XXVII laulupeo "Minu arm" raames toimunud rahvamuusikapeost. “Meie koosseis on muutuv olenevalt õpilaste arvust. Käesoleval aastal on meil vaid kolm liiget ja mina juhendajana mängin ka kaasa. Selle aasta koosseisu teeb eriliseks see, et ansamblis mängib väga tubli teise klassi õpilane – tavaliselt alustatakse ansamblimängu 3. või 4. klassis,“ räägib juhendaja, kelle sõnutsi harjutatakse hoogsalt juba sügisest ja viimast kuud käib tõsisem ettevalmistus ettemänguks.
Pillimäng ei ole tõsine töö, aeg-ajalt juhtub ka väga palju lõbusat. “Meenub lõbus seik jaanuarikuu üldproovist, kus pillipeo solist Martin Arak hakkas „Soome polka“ ajal kaasa laulma ja lapsed ei saanud naeru pidama just sellepärast, et ettenähtud ongi, et kõik mängijad laulavad kaasa – ilma sõnadeta, vaid häälikutega. Seda nalja saab näha 4. juulil Vabaduse väljakul rahvamuusikapeol.”
Laura sõnul on tänavune pidu kindlasti suur väljakutse just noortekollektiividele, kuna toimub üldlaulupidu ja eelistatakse täiskasvanute kollektiive. „Kandle liigi repertuaar on sel aastal väga tehniline ja lastele peab lugusid lihtsustama või partiid ära jagama. Anname endast parima, et saaksime peole,” sõnab Laura Lindpere.
Viimsi rahvakultuuri seltsi ansambel Pirita on pärit ikka Viimsist
Rahvamuusikaansambel alustas tegevust 42 aastat tagasi Pirita lillekasvatuse näidissovhoosis, mille ruumes tegutseb täna vallavalitsus ja Viimsi huvikeskus.
“Sovhoosi katlakütja oli kontrabassimängija, kes hakkas peale käima, et teeme ansambli. Sellest mõttest rääkisin kultuuriosakonna juhataja Raivo Metsale ja ametiühingu esimees Eino Pedanikule. Edasi pühendasime asjasse ka sovhoosi juhtkonna ja rääkisime asjast Leo Tedremäega, kes kiitis mõtte heaks. Tutvuste kaudu leidsime uuele ansamblile juhendajaks Heldur Vaabeli,“ räägib rahvamuusikaansambli Pirita liige Anne Vahemäe, kes on üks ansambli asutajatest. Ansambli esimene esinemine oli 1984. aastal kolme palaga Lubja mäel sovhoosi jaanitulel. Aegade jooksul on muusikud vahetunud, kuid ansambel tegutseb edasi.
Pirita eripäraks on see, et lisaks akordionile, viiulitele, mandoliinile ja kontrabassile mängitakse ka kannelt ja lokupilli. Neid viimaseid igas ansamblis ei ole.
“Repertuaar on meil lai – mängime seatud rahvamuusikat, rahvuslikku muusikat ja muid tuntud laule. Esinemise kavad sätime kokku nii, et kontsert oleks mitmekesine, arvestaks tähtpäevi ja soovijad saaksid tantsida või kaasa laulda. Väga lahedad on meil olnud lasteaedades ja kooli algklassides tehtud rahvamuusika ja rahvapillide tutvustamised,” kirjeldab Tiiu.
Pirita on alati osalenud Harju maakonna rahvamuusikapidudel, kus on tulnud ette ka lõbusaid juhtumeid. Põhilised segajad väliüritustel on olnud tuul ja vihm. Kuressaare merepäeval oli nii suur tuul, et rahvatantsijate kaabud veeresid mööda muru ja noodid koos noodipuldiga lendasid pikali. Viiuldajad ei suutnud poognaid vastu pilli suruda. Mõnikord tuleb kannel enne esinemist kotti tagasi pakkida, sest selle keeled ei või tilkagi vett saada.
Ansambli nimi Pirita on vahetevahel tekitanud naljakat segadust. ”Arvatakse, et oleme seotud Pirita linnaosaga, mitte Viimsi vallaga. Laulupeo aastal lühiajaliselt olnud vallavanem tervitas laululaval rongkäigus saabuvaid Viimsi kollektiive. Kui tuli järjekord meid tervitada, ütles ta mikrofoni, et mis kuramuse rahvamuusikaansambel Pirita, teadvustamata, et oleme ka Viimsist.”
Selle aasta rahvamuusikapeoks on neil vaja selgeks õppida neli lugu. Suurimaks väljakutseks on läbida konkurss, et osaleda peol ja marssida rongkäigus, kus on käidud alates 1985. aastast. Ansambli tegemisi saab jälgida Facebookis.
Sõprusest sündinud Jurmala '73
Kõik ansambli Jrmala '73 liikmed on pärit Viimsist, kuid kooslus sai alguse hoopis 2000. aastal ühest sõpruskonna improviseeritud mängimisest Metskülas Läänemaal ehk et sel sügisel tähistatakse juba 25. juubelit.
“Algselt olime kahekesi – mina mängisin viiulit ja Tiit Blaat karmoškat. Esimesel aastal olime nimetud, aga kuna järgmisel aastal korraldasime Metsküla rahvamajas külarahvale avaliku kontserdi, siis oli vaja kuulutusele nime. Esimesena jäi mul silma Jurmalas välja antud suvaline koolituse sertifikaat. Ütlesin, et pange Jurmala ja kuna tundus veel, et mingi ilus aastanumber võiks ka nime järel olla, palusin lisada '73,” ütleb üks ansambli asutajatest Timmo Võõsa.
Mõne aja pärast lisandus põhituumikusse Marek Tamm, kes mängib vastavalt tujule kõiki muid pille – valdavalt mandoliini ja kitarri, vahel ka torupilli. “Aastate jooksul on meiega koos erinevatel esinemistel mänginud mitmed muusikud erinevatel pillidel ukulelest, pesulauast kuni basskitarri ja trummikomplektini välja,“ ütleb Timmo, kes ise mängib bändis viiulit.
Jurmala '73 esineb igal pool, kus vähegi tuju. Pea igal aastal astutakse üles Viljandi folgil, aga on esinetud ka välismaal. Kaks liiget olid veebruaris Šveitsis laskesuusatamise MM-il muusikaliselt reklaami tegemas 2027. aastal Otepääl toimuvale laskesuusatamise MM-ile.
“Suvisel pillipeol osaleme neljakesi ja et seltsis oleks segasem ning rohkem pillirühmi kaetud, siis ettemängule läheme koos Viimsi ja Pirita kapellidega. Eelmise pillipeo repertuaariga võrreldes on osad lood parajad pähklid, aga küll me nad läbi närime,” ütleb Timmo, kelle kõrval kuuluvad bändi koosseisu veel Tiit Blaat ja Anne Muldme (karmoška) ning Marek Tamm (mandoliin ja kitarr).
Kärt Radik
Viimsi Teataja kaasautor