Andrus Kalvet on juhatanud koore ja ansambleid 40 aastat

Andrus Kalvet tähistas hiljuti nii oma 60. juubelit kui ka 40 aasta täitumist koorijuhina. Viimsis ei ole täna vist täiskasvanud koorilauljat, kes mõnel ajahetkel ei oleks tema dirigendikäe alla sattunud. Andruse poeg ja tütar tegelevad samuti muusikaga ning abikaasa Virve on tema paremaks käeks Viimsi kooli vilistlaskooris ja Viimsi Püha Jaakobi koguduse kammerkooris.

Igapäevaselt töötab mees Viimsi koolis muusikaõpetajana, juhatab sama kooli vilistlaste koori, lastekoori, aga ka Viimsi Püha Jaakobi koguduse kammerkoori, mille üks asutaja ta ka oli. Sümboolselt kohtume Püha Jaakobi kirikus, kus on just lõppenud pühapäevane jumalateenistus.

Muusikaline anne ilmnes juba lasteaias
“Ema ja isa mõlemad laulsid, mängisid akordioni ja pisut klaverit. Emapoolses suguvõsas pidasid kõik viisi ning ka isa suguvõsast mäletan lelle puhkpilliorkestris mängimisi. Meenub, et lasteaias küsiti kord emalt, kas tema on mind õpetanud. Küsimust lõpuni kuulmata ema esiti ehmatas, et kas ma olen vandunud või teinud muid koerustükke, aga selgus, et olin hoopis ise klaveril, kuulmise järgi, üles otsinud lauluviisi „Jaan läeb jaanitulele“. Olin siis vist umbes viieaastane ning selles vanuses kingiti mulle ka esimene väike Malõši akordion,“ lõi mehe anne juba varakult lõkkele.
“Kaheksakümnendate alguses olin dirigendiks Kiisa naiskoorile, mille kursusevend Hirvo Surva mulle pärandas. Tegelesin nendega kuni vene kroonuni aastal 1983. Toona tehti ülikoolide teised kursused poistest puhtaks, sest kõik pidid kaheks aastaks sõjaväkke minema. Mina sattusin lennuväkke Andreapolis, kuid viimasel poolel aastal õnnestus armeeski koor luua, seda juhatada ja bändi teha,” kirjeldab Andrus koorijuhtimise karjääri algust. Pärast n-ö meheks saamist, nagu nõukogude armees ajateenimist uhkelt kirjeldati, juhatas mees viis aastat veel ka Viru hotelli vokaalansamblit. “Kui kõik dirigeerimised kokku lugeda, siis tuleb umbes 40 aastat staaži,” arvutab ta.

Muusikalise hariduse omandas Andrus Rakvere lastemuusikakoolis Elle Kivinurme klaveriklassis. Edasi Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, kus ta tuntud koorijuhi Silvia Melliku dirigeerimisklassis koorijuhtimise eriala lõpetas. Konservatooriumis, kus tema õppejõududeks olid Arvo Ratassepp ja Toomas Kapten, lõpetas tulevane dirigent samuti koorijuhtimise eriala. 1986–1991 töötas Andrus kutselise lauljana Eesti Raadio segakooris ja laulis paralleelselt veel mitmes Eesti tippkooris.

Viimsis alustas Andrus Kalvet 1987. aastal, kui Aarne Saluveer otsis endale Viimsi kooli abilist, samaaegselt õppis ta veel konservatooriumi neljandal kursusel. Saluveeri kõrval tegeles ta kooli segakooriga – noortekooriga, mida juhatas aastani 2018.

Tänasel päeval juhatab mees õpetajaameti ja Viimsi kooli lastekoori kõrvalt ka Viimsi kooli vilistlaskoori. “Suurem osa on siin kooris vilistlasi, aga on ka õpetajaid ning lapsevanemaid, kelle võsukesed veel õpivad koolis,” ütleb ta.

Üks staažikamaid pedagooge
Andrus on õpetajastaaži arvestades oma 36 tööaastaga uhkelt esikolmikus. Aastate jooksul on muutunud nii meetodid kui ka õppevahendid. “Eks õpikud ja õppekavad on muutunud väga palju just tänu digitehnika arengule. Ka endal tuleb püüda ajaga sammu pidada. Minu poeg, kes muusikaakadeemias magistriõppes elektroakustilist loomingut õpib, aitab mul mõnikord koori saatefono või noodigraafikat n-ö moodsas tehnoloogias valmis teha, mida on vaja nt kooriseadete jaoks,” tõdeb mees.

Ei saa jätta küsimata, et kas 21. sajandi laste jaoks on muusikatund ka üks lemmiktunde?  “Laste arvamusi on kindlasti seinast seina. Selge see, et tänapäeva võimalused teha ise tehisintellekti Soundful või Soundraw programmidega muusikat ahvatleb noori rohkem kui noodiõppimine.

Kuid muusikast arusaamiseks on teoreetilised teadmised ikkagi väga olulised. Nagu ka erinevate žanrite mõistmine. Hiljuti käisin üheksanda klassiga Estonias ooperikoolitusel, mis vältas koos “Don Pasquale” koomilise ooperi vaatamisega kokku kolm tundi. Kõik pidasid ilusti vastu. Loodan, et paljud neist said hea elamuse, et ka tulevikus ooperimajja jõuda,” kirjeldab Andrus mitmekülgset muusikaõpet.

Tänapäevane hindamine on nii mõneski aines tekitanud paksu pahandust ja nii uurin, kuidas see muusikatunnis välja näeb. “Viisipidamise järgi ma hindeid ei pane, hindan töötegemist ja tunnis kaasalöömist. Koolis on ka palju lapsi, kelle kodune keel ei ole eesti keel, ning paljuski tuleb väga individuaalselt läheneda, seega prioriteet on töökus ja tahe.

Võrreldes nn ammuste aegadega, lauldakse ikka koos ja viisipidajad tõmbavad kaasa ka neidki, kellele loodus ei ole nii palju kaasa andnud. Eks iga klass on erinev ja suure ajaloohuvilisena räägime mõnes tunnis hoopis muusikaajaloost ning jõuame tunni lõpuks Eesti ajalooni välja. Näiteks kasvõi laulva revolutsiooni, Alo Mattiiseni või ka Kristjan Palusaluni,” kirjeldab elupõline õpetaja oma meetodeid.

Viimsi kooli segakoorile lisaks on andekas muusik olnud kunagi ametis ka poistekoori ja ligi veerand sajandit koormeistrina kooliteatri muusikalide lavastuste juures. “Poistekoor oli üldse eeltingimus minu töölevõtmisel.

1990ndatel algas aktiivne kooliteatri periood, näiteks Hanna-Liina Võsa oli toona meie teatri särav täht. Lõin isegi “Mary Poppinsi“ ja „Oklahoma“ muusikalides näitlejana kaasa. Nimetada võib veel „West Side Story´t“, „Grease’i “ ja teisi tuntumaid muusikale. Kooride kaudu olin kõikide muusikalidega seotud, ühel aastal jäi isegi koolinoorte laulupidu vahele teatri pärast,” on õpetaja hingega iga ettevõtmise juures.

Viimsi Püha Jaakobi kammerkoor
Andrus Kalvet oli üks kammerkoori asutajatest ja dirigent aastast 1994. Enne uue kiriku valmimist lauldi Püünsi koolis. “Uus kirik on väga hea akustikaga ning oleme siin palju laulnud. Alates koori loomisest oleme palju ka mujal esinenud. Algaastatel tekkisid tihedad sidemed Soome ja Rootsi kogudustega. Meenub, et lisaks laulupeole astusime korra isegi tollasel Õllesummeril üles. Hiljem oleme esinenud Peterburis, Saksamaal, Itaalias, Islandil. Kuuludes Tallinna praostkonna alla, teeme tihedat koostööd Tallinna kirikute kooridega, eriti Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse kooriga Laudate Dominum. Oleme andnud ühiseid jõulukontserte, kaasa teeninud presidentide ametivannutamistel ja muudel riiklikel teenistustel.“

Viimsi kooli vilistlaste koor
“Paljud vilistlaskoori liikmed on mulle tuttavad juba kaheksakümnendate lõpust ning kutsusin nad 2018 sügisel uuesti laulma,” räägib dirigent. Enne hirmsaid koroona-aastaid esineti palju valla üritustel, aga käidi ka näiteks Budapestis rahvusvahelisel koorifestivalil. Viimsi JazzPopFesti koorikonkursil teeniti parima B-kategooria koori tiitel. 2022. aastal käidi koorifestivalil Torunis, kus võideti hõbemedal ja kus kõrgetasemelist muusikat sai kuulata Poola, Leedu ja Saksa kooride esituses. “Poolas laulsime muusikat Tormisest Valgreni, esitasime nii Tobiase motette kui ka džässitöötlusi,” kirjeldab Andrus nende repertuaari. Varsti hakatakse valmistuma tuleva aasta Harjumaa laulupeoks. 9. detsembril esinetakse Viimsi kirikus koos Konguta kooriga.

Neli küsimust Andrus Kalvetile

Miks on Viimsis hea elada?
Juurtelt olen virumaalane, aga Viimsis elanud juba aastast 1979. Ilm on siin suvel kindlasti jahedam ja tuulisem (naerab – toim.). Positiivse poole pealt elab Viimsis palju noori ja ka toredaid muusikuid. Loodus ja meri on fantastilised ning terviseradade võrk on väga hea.

Millest unistate Viimsis?
Viimsi ei tohiks enam väga kasvada, side loodusega peaks ikka alles jääma. Tore on veel näha mõnda kitse, jänest või rebast.

Kultuurisoovitus?
Uues Viimsi Artiumis ja ka Püha Jaakobi kirikus toimub kogu aeg midagi, tuleb silma peal hoida!

Milliseid võimeid tahaksite omada ja miks?
Soovin, et inimesed oleksid terved ja ka nende vaim jääks igasuguste sõdade ja kriiside kiuste terveks. Oleks mul erilised võimed, lülitaksin vahepeal inimeste mõtted nendest õudustest välja. Erinevad sõjad on inimkonda pidevalt saatnud, aga soovin, et järeltulevad põlved saaksid ikka rohkem rahuajal elada.

Kärt Radik
Viimsi Teataja kaasautor