Andrus Kasesalu: armastage muusikat, mida tehakse päriselt!

15. detsembril mängivad Viimsi pubis Black Rose pillidel Boogie Company mehed – Andrus Kasesalu kontrabassil, Oleg Davidovich kitarril ja Marek Lillemägi trummidel. Ruumi täidavad hoogsad eesti- ja ingliskeelsed lood, mis on tugevalt kantud 1950. aastate tantsumuusika hõngust. Bändi vokalisti Andres Kasesalu sõnul peab panema vaimu valmis kõige paremas mõttes lõbusaks õhtuks.

Laulja  kinnitusel pole nende bändi ajaloos mitte ühtegi kontserti, kus publik rahulikult laua või seina ääres seisaks. Inimene, kes tuleb üksinda, peab arvestama, et keegi ta spontaanselt tantsupõrandale haarab. Rumbat või sambat oskama ei pea, kuigi rütmiliselt tuleb ettekandmisele ka selliseid lugusid, mille järgi ka neid tantse võiks keerutada.

“Boogie Company saab järgmisel aastal 20-aastaseks ja selle puhul on meil kavas läbilõige ägedaimatest klassikalistest rock’n’rolli ja bändi muusikute kirjutatud paladest, mis inimestele meeldivad. Kuigi me pole nii-öelda laiatarbebänd ja meid käivad vaatamas pigem need, kes vaimustusid 1980. aastate rock’n’rolli ja rockabilly uue lainega seotud tegijatest, siis julgustan kontserdile tulema ka kõiki uudishimulikke noori täiskasvanuid, kelle jaoks võib kontsert olla justkui uks väga põnevasse uude maailma.”

Laulja avaldab, et just Viimsist ja Meriväljalt on pärit bändi ühed tulihingelisemad fännid, kes on läbi
aastate olnud kohal pea kõikidel nende avalikel kontsertidel. Kes veel ei tea, siis just siin elab ka Eesti Elvis Presley klubi president Tõnu Tuulas, kelle vaimustust rock'n'rollikuninga loomingu vastu Boogie Company samuti jagab.

Veedab oma vaba aja teadlikult Viimsis
Kasesalu on ka ise Viimsiga tihedalt seotud. Teda võib kohata kohaliku korvpalliklubi mängudel või talvel Vimka mäel pojale kaasa elamas, spaas, mõnes restoranis einestamas või kinos multifilme vaatamas. Kuna tööalaselt vastutab ta multifilmide ilusasse eesti keelde dubleerimise eest, siis tuleb kõik linateosed suurel ekraanil ikka oma silmaga üle vaadata. “Kui ma sain oma teadlikus täiskasvanuelus lõpuks ise paremaid valikuid tegema hakata, sättisin elu Piritale ning tänu sellele hakkasin ka Viimsit armastama. Lisaks sisule, mida poolsaar pakub, pääsen logistilisest katastroofist, millega pealinna tänavad aeg-ajalt üllatavad. Ka sünnipaika Ida-Virumaal on siit linna otsast väga palju hõlpsam pääseda.”

Huvitavad seosed punkmuusikaga
Kuigi armumine muusikasse ja valik sellele pühenduda sündis Tallinnas koolis käies, siis esimesed katsetused sõpradega musitseerida tegi ta kodukandi kultuurimajades. Žanriks oli punkmuusika, mida viljeleti erinevates piirkonna kultuurimajades.

Mõneti kurioosne on tõik, et rockabilly radadel tallav Boogie Company on tegelikult üsna otseselt seotud legendaarse ansambliga Vennaskond. Nimelt joonduvad mõlema bändi mehed just trummar Anneli Kadaka rütmi järgi, kes on küll punkansambli ametlik liige, kuid ei pea paljuks vahel ka sõprade tegemistes kaasa lüüa. Kasesalu avaldab, et ühenduspunkte on tegelikult isegi rohkem, sest osade lugude lüürika on pärit Tõnu Trubetsky sulest. 

Klassikaline muusikaharidus
Tõsisem pillimäng sai Andres Kasesalul alguse Tallinna 21. keskkooli juures tegutsenud Rock’n’roll Bandis, millele andsid tugeva põhja õpingud Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis. Kasesalu leiab, et Eestist saab väga hea muusikalise hariduse, mis annab noortele võimaluse maailma vallutamiseks. “Ka mul oli pärast kooli moment, kus tuli otsustada, kas jääda Eestisse või minna muusikat edasi õppima Saksamaale. Jäin, sest mul oli juba pere ja olin saanud isaks. Ehk siis lõpuks on kõik kinni iseenda tahtes, aga ka valikutes.”

Järgmine pöördeline hetk, mille mees välja toob, oli pakkumine minna bändiga pikemaks ajaks Las Vegasesse mängima. Otsus, mis muusikutel vastu võtta tuli, sündis üsna üksmeelselt. Juured olid juba väga sügaval Eestimaa mullas ja risk nelja tuule poole tundmatusse põrutada tundus liiga suur. “Käisime 2009. aastal Los Angeleses ühel Tallinn Music Weeki laadsel üritusel mängimas. Saime palju kontakte ja mõistsime, et sul peab olema agent, kes tegeleb bändi muusika tutvustamise, pakkumise ja tehingutega ning ta saab selle eest raha. Ehk siis, kui tahad maailmas läbi lüüa ja kuskile välja jõuda, tuleb teatud elementaarsed asjad ära teha. Ameerikas sellise inimese palkamine tundus suur risk, rahanumbrid olid üüratud. Jätsime asja sinnapaika.”

Usk, et Boogie Company lööks teisel mandril läbi, on muusikus säilinud. Ka leiab ta, et Soome suunal, kus on rock’n’rolli armastajaid rohkem, võinuks rohkem tööd teha. “Võimalik, et neid valikuid tehes saaks me täna end täielikult muusikale pühendada. Praegu on nii, et teeme lisaks kõigele muule ka veel muusikat, kuigi oma esimeseks ja kõige tähtsamaks ametiks pean siiski muusiku oma. Samas ilma stuudioprodutsendi tööta ma välja ei veaks. Teisalt on sellel ka eelised, sest saame bändiga seal muusikat teha.”

Avatud põnevatele koostöödele
Indu meestel jagub ja ees ootav 20. juubeliaasta tõotab tulla tegus. Hiljuti sai nii-öelda purki lugu, mis tuli tellimustööna ühe kogumiku tarvis Ameerikast. Aasta lõpuks salvestatakse bändi looming üles uue multifilmi jaoks ning erinevaid põnevaid projekte on veelgi. 

Suurimat rõõmu pakub Kasesalule siiski laval esinemine ja energia, mis tekib bändi ja publiku vahel. Kuigi Boogie Company muusika on saadaval ka plaatidel ning digiplatvormidel, siis elavat esitust ei ületa miski. “See meid toidab, nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Plaadimüügiga on Eestis nagunii keeruline ja antud teema on mõnes mõttes meie bändi selle loomise algusest peale vaevanud. Tahame teha muusikat eesti keeles, aga samas olla kohal ka ingliskeelsel turul. Lahendasime selle nii, et iga lugu, mis tuleb välja meie emakeeles, saab ka ingliskeelse versiooni.”

Kingad on olulised!
Uutmoodi lähenetakse ka Boogie Company ametlikule fänninännile. Nimelt on neil koostöös tartlastega oma kingakollektsioon, kust leiavad stiilseid jalavarjud nii mehed kui ka naised ning esitada saab ka eritellimusi. “Mängisin Tartu kingavabriku omaniku proua sünnipäeval ja ta ütles, et teeb mulle tänutäheks kingad. Tegigi. Paar aastat läks mööda ning tänaseks on koostöös välja töötatud bändi oma kingabränd – Boogie Company Shoes. Need on lahedad 1950. aastate stilistikaga jalanõud, mis sobivad nii meie lavavälimuse kui ka loominguga. Kingad olen disaininud ise.

Kontserdil meil näidiseid kaasas ei ole, kuid veebilehelt saab neid tellida. Suurt globaalset läbimurret me selles vallas ei planeeri, aga endale tundub toredalt hull idee, millega tegeleda.”

Seoses jalanõudega on Andrus Kasesalul ka väike vahva vahejuhtum meenutada. Nimelt olid tal aastaid tagasi Soomes esinedes laval jalas ühed tuliuued ja vägevad saapad, mis valmistasid mehele esinemise ajal tohutut piina. Küll aga jäid need silma ühele fännitaritele, kes astus julgelt mehe ette lavale, laskus põlvili ja andis saabastele suud. “Sain aru, kui olulised on sellise muusikastiili puhul jalanõud!”

Marta Vasarik
Viimsi Teataja kaasautor