Arengustrateegiaga parandame valla tulevikukindlust
Viimsi vald on koostamas arengustrateegiat „Viimsi 2045“ ja selle elluviimiseks tegevuskava aastateks 2024–2028. Üheskoos moodustavad need dokumendid valla arengukava. Kumbki neist ei ole mõeldud püsima muutumatuna oma tähtaja lõpuni. Siiski peab arengustrateegia andma valla planeerimisele suurema stabiilsuse ja pikema vaate kui varasemad pidevas muutuses olnud nelja-aastased arengukavad.
16. augustil panime arengustrateegia, selle tegevuskava ja eelarvestrateegia avalikule väljapanekule. Dokumentidega saab tutvuda valla kodulehel ja Viimsi raamatukogus. Korraldame 6. septembril kell 17 Viimsi raamatukogus avaliku arutelu, kus saab nimetatud dokumente kommenteerida ja tuleviku üle arutada. Seejärel arutavad vallavalitsus ja volikogu komisjonid tehtud ettepanekuid ning avaldame ettepanekutega arvestamisest ülevaate nii volikogus kui ka avalikkusele.
Viimastel aastatel on maailm meie ümber olnud kiires muutuses – COVID-19 kriisile järgnes energiakriis, millele omakorda suurim sõda meie regioonis alates teisest maailmasõjast. Kui maailm meie ümber sama kiiresti ja ulatuslikult muutub, siis jääb iga plaan ajale jalgu ning tuleb uuesti eesmärke kaaluda, kuid ka seda on mõistlik teha igapäevastest küsimustest kaugemale vaadates. Vastasel juhul suudame arengutele ainult reageerida ning iga muutus tabaks meid ootamatult.
Piirkondlikud tulevikuseminarid
Oleme arengustrateegiat koostades omale eesmärgiks seadnud valla tulevikukindluse parandamise, et muutustega paremini toime tulla. Seda eesmärki täitsid osaliselt ka juuli teises pooles aset leidnud piirkondlikud tulevikuseminarid, mille raames palusime elanikel kaasa mõelda erinevate arengutega kohanemiseks vajalike tegevuste leidmiseks. Viiel tulevikuseminaril osales kokku ligi 100 elanikku. Seminaride ajastus langes puhkuste perioodile ning valisime toimumiseks pärastlõunase aja, et osaleda saaksid seni valla arengu aruteludest kõrvale jäänud elanikud, kellele ei sobi õhtused ajad ning kes muidu on tööga hõivatud. Kindlasti üritame edaspidi pakkuda elanikele aegu ja võimalusi osalemiseks mitmekesisemalt, et keegi ei jääks sunnitult kõrvaltvaatajaks.
Tulevikuseminaridelt kogusime väärtuslikke mõtteid, milledest osad jõudsid ka juba tegevuskavasse ja mõned on vajanud veel pikemat arutelu ning seetõttu alles jõuavad sinna. Näiteks on arengustrateegias sõnastatud ettepanek tagada igast asulast pääs metsa ja mööda metsaradu ka teistesse asulatesse. Tegevuskavasse jõudis ka ettepanek tagada ühistranspordi peatustes läbivalt elementaarne mugavus – pingiga ootepaviljon, infostend ja prügikast. Siiski kõik ettepanekud tegevuskavva ei jõudnud, sest see on eelarvestrateegiaga tihedalt seotud ja planeerida saab ainult tegevusi, milleks leidub ka katteallikas. Ka need ettepanekud jäävad meile alles ja need annavad hea ülevaate kogukondade ootustest tulevaste eelarvearutelude juurde.
Põhjalikum ülevaade aruteludest piirkondade kaupa on leitav ka valla kodulehelt, aga ühe pealkirjaga võib arutelud kokku võtta nii: „Viimsi ühiseks väärtuseks on meie looduskeskkond, murekohaks liikuvus ning kogukondade toimimine ja osalemine otsustusprotsessides.“ Pikemalt rääkides joonistusid välja mõned olulisemad teemad, mida järgnevalt käsitleda.
Kohtumistel tõstatati erinevaid teemasid
Läbiv teema kõikidel seminaridel oli looduskeskkonna säilitamine. Kõlas ootus, et tulevikuplaanides tuleks arvestada väärtuslike looduskeskkondadega ning arendused, nagu rannapromenaad ja uued hooned, peaksid lähtuma looduslähedusest. Metsade kaitsmine ja säilitamine oli üks enimrõhutatud põhimõtteid ning elamute ehitamine ei tohi mingil juhul toimuda metsa arvelt. Samuti sooviti rohkem loodussõbralikke teid ja ühistranspordipeatusi ning sademevee kasutuseks mõeldud lahenduste rakendamist nii avalike kui ka uute eramute puhul.
Valla ja kogukondade omavahelise suhtluse parandamine oli elanikele pea sama oluline kui loodus. Elanikud väljendasid, et sooviksid tihedamat suhtlust vallavalitsusega ning rohkem võimalusi oma arvamuste ja ideede avaldamiseks. Samuti tõid nad esile vajaduse tõhusama infovahetuse ja selgemate sõnumite järele, et kõikidel elanikel oleks parem ülevaade oma piirkonnas toimuvatest arengutest.
Olulise arengusuunana kerkis esile ka külavanemate roll ning osalejad soovisid valdavalt, et nende õigust asula arengutes kaasa rääkida tunnustataks veelgi enam. Samuti kõlas ootus, et ühised reeglid ja kogukonnaelu põhimõtted oleksid selgelt teadvustatud kõikidele valla elanikele.
Korduvalt esitati soov, et vald toetaks kogukonnamajade rajamist. Need oleksid kohad, kus oleks võimalik korraldada kõikvõimalikke kogukonda liitvaid üritusi, alates külakoosolekutest kuni tähtpäevade tähistamiseni, ning need aitaksid kujundada kogukonna identiteeti. Ühtlasi saaksid noored seal korraldada oma üritusi ja näiteks vanemad härrad saaksid koguneda õhtul kaarte mängima.
Läbivalt vajab arendamist ühistransport. Ühistranspordi peatused peaksid paiknema inimestest kuni mõnesaja meetri kaugusel. Hetkel on vallas piirkondi, mille kaugematest servadest on lähima peatuseni poolteist kilomeetrit. Hästi toimiv ühistransport peab ühendama inimesi ennekõike keskusega ning et seda kasutataks, ei tohiks bussiga sõit olla mitu korda aeganõudvam kui autoga. Samuti vajavad parandamist ühendused Tallinnaga ja arendamist mitmesuguseid liikumisvahendeid kombineeriv ehk multimodaalne liikumine. Kui veel mõned aastad tagasi liikuvuse uuringus paistsid viimsilased silma suure autolembusega, siis nüüd jäi laienenud ühiskasutatavate sõidukite valguses kõlama valmisolek ka muid liiklusvahendeid kasutada.
Muret valmistab inimestele ka liikumiskoridoride piiratus – Viimsi poolsaarele ja välja viib kolm sõiduteed, mis kõik lõikuvad veel ka raudteega. See seab piirangud inimeste igapäevasele liikumistele, põhjustades ummikuid – seda tunnetati ka ohuna võimalikes kriisiolukordades. Sõiduteede ehitusel peaksid teed valdavalt olema täiendatud ka kergliiklusteega ning seejuures tuleks vältida asjatuid eriliigiliste teede ristumisi.
Seminaridel tõusis esile ka hariduse kättesaadavus. Ühelt poolt oodatakse külades, kus veel lasteaeda ei ole, alushariduse parandamist ning suuremates asulates soovitakse näha oma algkooli. Pikemas vaates tehti mitu ettepanekut otsida võimalusi Viimsis tehnikakooli rajamist. Selge on, et Viimsi lapsevanamatel on ootus saada põhikooli järgselt oma lastele rohkem hariduslikke valikuid. Sarnane eesmärk on seatud ka valla arengustrateegias.
Pikemad tulevikunägemused tõstsid esile jätkusuutlikkuse ja demograafiliste muutustega toimetulekut. Näiteks toodi elanikkonna vananemisega arvestades korduvalt välja vajadust hoolekodude järele. Samuti sooviti kaasata piirkondlikku arengusse rohkem kultuuripärandit ja loomemajandust.
Viimsi vallavalitsus tänab kõiki, kes on alates 2022. aasta sügisest osalenud Viimsi rahulolu-uuringus, sellele järgnenud fookusrümade intervjuudel, 1. aprillil toimunud visioonipäeval ning viimaks piirkondlikel tulevikuseminaridel! Elanike aktiivsest osalemisest on abi nii uute ideede leidmisel kui ka erinevate küsimuste olulisuse kraadimisel.
Üheskoos teemegi Viimsi selliseks, et see vastab arengustrateegia visioonis seatule: „Ainulaadse asukohaga Viimsi vald, kus mets ja meri põimuvad kaasaegse elu- ja ettevõtluskeskkonnaga, on elamiseks parim paik.“
Ivar Hendla
arendusosakonna juhataja