Avaliku ruumi töötoas peeti oluliseks kodulähedaste teenuste loomist

Töötoa „Üheskoos ja avalikult“ eesmärk oli ühiselt välja selgitada, milline võiks olla Viimsi hea avalik ruum ja seal asuv taristu. Lisaks uuriti, millist heaolu ja teenuseid avalik ruum toetama peaks. Arutelus osales 38 viimsilast. Kokku toimusid arutelud viies laudkonnas. Töötoa fookuses olid igas lauas teemadena hariduse, kultuuri ja sotsiaalhoolekandega seotud küsimused, aga ka kogukonnapõhised elukaareülesed heaolu puudutavad teemad. 

Töötuba käsitles teemasid piirkondade kaupa nii, et iga laudkond oli keskendunud ühele piirkonnale. Samas oli kõikidel võimalus kaasa rääkida ka Viimsi üleselt ja kõikide teemade lõikes.

Hariduse valdkonnas anti üldplaneeringusse järgnev sisend:

• Koolid, huvikoolid, noortekeskused/noortetoad ja lasteaiad/lastehoiud peaksid paiknema võimalikult kodu lähedal ja olema n-ö kogukonnapõhised. 
• Täiendavalt kavandada alasid kutsehariduse, praktikabaaside, erakooli teenuse, spordikooli, täiskasvanute hariduse andmiseks, samuti lastehoiu võimalusi.
• Oluline on arvestada vajaliku ruumiga õuesõppe võimaluste laiendamisel, nt väliõppe paviljonid, loodusõpperajad, kooliaiad, mänguväljakud, laagrid saartel (sh vastav taristu).
• Kogukonnapõhised teenused võiksid olla integreeritud ja toimida multifunktsionaalsete keskustena, segakasutusega aladena – eakate päevakeskus, noortetuba, lastehoid ja huvitegevus, perearst, toidupood, turg.
• Konkreetse ettepanekuna tehti vana Piilupesa lasteaia alale uue lastele suunatud haridusasutuse kavandamiseks.

Hea oli näha, et inimestele läheb päriselt korda, mis nende kodukohas sünnib, ja arutelud olid mõnusalt loovad ja kirglikud. Lisaks jõuti läbi arutada suur hulk teemasid ja iga valdkonna juures ka tagasisidet anda. Oluliseks peeti muuhulgas liikuvust, rekreatsiooni ja tervislikku eluviisi toetavat avalikku ruumi. Suuremate ideede kõrval toodi välja ka igapäevatöö raames lahendatavaid tegevusi, näiteks soovitakse jalgrataste avalikke pumplaid juurde. 

Kultuuri ja spordi valdkonnas anti üldplaneeringusse järgnev sisend: 

• Sportimisvõimalustena nähakse erinevaid spordihalle ja -hooneid, välijõusaale, metsaradasid (jalgsi, rattaga, ratsa liikumiseks) nii eraldiseisvalt kui ka tervikvõrgustiku osana.
• Oluliseks peeti värskes õhus liikumist soodustava taristu ja välialade loomist – nii sooviti juurde kogukonnapõhiseid mänguväljakuid, jõulinnakuid. 

Lisaks on oluline näha ette täiendavate terviseradade loomist ja olemasolevatega sidumist selliselt, et  oleks võimalus külast külla läbi looduse liikuda.

Valla keskuse osas käidi välja idee Haabneeme rohelisest ringist.

• Kallasrajad tuleb teha ligipääsetavaks – tagada liikumisvõimalus mööda kallasrada Muuga sadamast Miiduranna sadamasse. 
• Kohati võiks olla kallasradade ääres kavandatud promenaadid koos vajaliku taristuga (WC, kohvik, istumispaviljonid, grillkohad, väikeärid jne). Promenaadide osas tehti ettepanek neid kaaluda Haabneeme alale, aga ka Randvere-poolsele mereäärele.
• Lisaks Haabneeme suplusrannale võiks valda lisanduda väiksemaid ja privaatsemaid supluskohti.

Piisavalt on haridusasutusi ja eakatele suunatud taristut. Kindlasti vajavad arendamist erihoolekande taristu ja väiksemad kogukonnapõhised multifunktsionaalsed keskused, mis muutuks ja areneks ajas koos kogukonnaga.

Haabneeme keskusala osas käidi välja idee kultuuri- ja hariduskeskusest, näitena toodi sümbioos Estonia teater, Solaris ja reaalkool. Samas peegeldus erinevate piirkondade teemalaudades välja vajadus hea sotsiaaltaristu järele, mis võimaldaks võimalikult kodulähedaselt teenuseid saada.

Sotsiaalvaldkonna osas anti üldplaneeringusse järgnev sisend:

• Kavandada alad ja ruum järgnevate sotsiaalteenuste osutamiseks: eakatekodud, erivajadustega inimeste teenuskeskused, kogukonnas elamise keskused.  
• Ligipääsetavuse osas võtta eeskujuks 15 minuti linna põhimõte, turvaline ja kvaliteetne avalik ruum, jala ja rattaga liikumise võimaluste eelisarendamine ja otsekoridorid.
• Matkaradadele ja kergliiklusteedele tegemisel arvestada elukaareüleste vajadustega – selleks lisada istumis- ja puhkamisvõimalused.
• Arvestada uute teenuskeskuste loomisel multifunktsionaalsuse printsiibist, nii et oleks võimalik kogukonnavajaduste muutudes võimalikult paindlikult teenuseid ümber organiseerida. 

Üldiselt võib kokku võtta, et avaliku ruumi taristu on meil Viimsis suures pildis olemas ja kogukonna vajadustele vastav. See on väärtus, mida tasub hoida ja mida teenusena tasub kindlasti edasi arendada kogukonna heaks.

Kogukonnaüleste teemadena ja avaliku ruumi üldiste ettepankutena esitati üldplaneeringusse järgnev sisend: 

• Viimsi kauni rohelise looduskeskkonna säilitamine peab olema prioriteet – kui midagi rajatakse, siis võimalikult olemasolevat looduskeskkonda hoides.
• Kavandada alad ja luua Viimsisse kogukonnaaiad.
• Miiduranna sadama ala kavandada segatud kasutusviisiga teenuskeskuseks ja kaasaegseks sadamaks – kergetööstus, logistika, meretransport, reisijatevedu, kohvikud, jahisadam jne.
• Parkla vallast ümberkujunemine parkvallaks – leiti, et parklad võiksid asuda pigem maa all.
• Igas külas oma kriisipunkt.
• Sõpruse tee piirkonnast võiks kujuneda Viimsi valla keskusala. 
• Kavandada ja võimestada kaasaegse ettevõtluskeskkonna teket – näiteks toodi kiipide, droonide ja elektroonika tootmist.
• Miiduranna küla soovis Laidoneri pargi laienemist Miiduranna küla poolsel alal.

Lisaks tehti ambitsioonikas (seda nii tehniliselt kui ka rahaliselt) ettepanek viia Randvere tee tunnelisse maa alla ja ehitada tunnel välja nii, et see oleks kasutatav kriisiolukorras ka varjendina. Samuti laekus pikema perspektiiviga algatus, mille kohaselt on vajalik avalikus ruumis arvestada droonivalmidusega (laadimistaristu olemasolu).

Tagasiside ja esitatud sisend võetakse arvesse üldplaneeringu lahenduse ja erinevate lahenduspõhimõtete loomisel, alade reserveerimisel ning üldplaneeringu seletuskirjas erinevate ehituspõhimõtete kajastamisel.

Kõik kogukonnaliikmed on oodatud aktiivselt mõtteid avaldama üldplaneeringu kaasamiskeskkonnas.

Annika Vaikla 
abivallavanem

Foto: Timo Müürsepp