Eesti esimene Estronaut Hugo Talpsepp: minust võiks saada ka Eesti esimene astronaut
Tänavu märtsis algas Eesti suurim koolinoorte kosmosekonkurss „Eesti otsib Estronauti“, mille võitjad lendasid Prantsusmaale, et seal kogeda kaaluta oleku lendu. Kandideerimiseks pidi täitma esmalt taotluse ja esitama motivatsioonivideo, millest esimesse vooru valiti 200 osalejat, kellest omakorda valiti lennule välja ainult 10. Üheks võitjaks osutus Viimsi gümnaasiumi õpilane Hugo Alexander Talpsepp (18).
Kui Viimsi gümnaasiumi füüsikaõpetaja Ingrid Rõigas läbi Stuudiumi õpilasi Estronaudiks saamise võimalusest teavitas, haaras Hugo sellest koha kinni. „Konkurss tekitas minus huvi ning ma mõtlesin, et midagi halba seal osalemine teha ju ei saa,“ meenutas Hugo enda osalemise põhjust.
Noortel, kes kosmosekonkursil osalesid, tuli viies voorus panna proovile nii enda taibukus kui ka füüsilised võimed. „Ma ei teadnud ette, mida voorudes küsitakse, seega oli ka keeruline katseteks valmistuda,“ sõnas Hugo. Ta rääkis, et osalejate teadmisi kontrolliti nii füüsika, keemia, matemaatika kui ka üldteadmiste vallas. Näiteks tuli teada Eesti satelliite ja lahendada erinevaid matemaatikaülesandeid. Füüsilistest katsetest tuli teha Cooperi test, kätekõverdusi ning kõhulihaste- ja koordinatsiooniharjutusi.
Hugo ei salga, et oli algusest peale oma edus konkursil kindel. „Teadsin, et pean katsed ära tegema, kuid uskusin endasse algusest peale,“ oli noormees enesekindel. „Katsete osas konsulteerisin ka õpetaja Ingridiga, kuid kuna me ei teadnud täpselt, milleks valmistuda, siis pigem kontrollitigi testides olemasolevaid teadmisi,“ selgitas Hugo.
Hugo sisetunne ei vedanud teda alt – Viimsi noormehest sai Eesti üks esimestest Estronautidest!
Reis Prantsusmaale
30. augustil lendasid kümme koolinoort esimeste Eesti kooliõpilastena Prantsusmaale Bordeaux’sse kaaluta oleku lennule. Lennu eest vastutas prantsuse teaduslende korraldav firma Air Zero G, mille peamiseks põhitegevuseks on teadlaste lennutamine. Kaaluta olekus viiakse läbi katseid, mida Maa gravitatsioonis teha poleks võimalik, kuid on vajalikud mõistmaks, kuidas kosmosetehnoloogiat edasi arendada.
Prantsusmaal kohtusid eestlased nii teistest riikidest tulnud lennul osalejate kui ka oma instruktoriga. „Meie seas oli ka üks abielupaar, kes pidas mesinädalaid,“ muigas Hugo.
Enne lendu jagati osalejate veel viimased näpunäited ning selleks, et nullgravitatsioonis olles ei tekiks okserefleksi, manustasid kõik osalejad merehaigusetableti.
Kahetunnise lennu käigus tegi piloot 16 n-ö hüpet ehk parabooli, mille käigus tundsid noored nullgravitatsioonile lisaks nii Kuu kui ka Marsi külgetõmbejõudu. Iga hüppe pikkus oli umbes 22 sekundit. Air Zero G meeskonna sõnul olid Estronaudid esimene grupp noori, kellel ei hakanud hüpete tõttu iiveldama ning noored käitusid gravitatsiooni puudumisel kui kalad vees.
Hõljumise tunnet kirjeldas Hugo nii: „Kui sa hüppad batuudil ja kallutad end ettepoole, siis hakkad keerlema ning kaotad kontrolli enda üle. Pöörled seni, kuni kukud alla või kuniks keegi sind peatab.“
Kaaluta oleku lennul oli noortega kaasas turvainstruktor, kes vajadusel keerlema läinud noori kinni püüdis ja neid õigetpidi tagasi keeras. Pärast lendu võttis mõned minutid aega, et Maa gravitatsiooniga uuesti harjuda.
Kohtumine Eesti Vabariigi presidendi Alar Karisega
Eestisse jõudes ootas Estronaute Tallinna lennujaamas ees uhke vastuvõtt. „Toimus pidulik tseremoonia ning meile pandi kaela tammepärjad. See oli lahe üllatus,“ meenutas Hugo.
Kuid kirsiks tordil oli kohtumine Eesti Vabariigi presidendi Alar Karisega Tartu AHHAA teaduskeskuses. „Pärast ametlikku osa saime presidendiga ka tavajuttu ajada ning siis sain aru, et ta on väga muhe mees. President ütles, et oleks isegi soovinud Estronaudiks saada, ent oli katsetele minemiseks liiga vana,“ naeris noormees.
Hugo soovitas igal noorel Estronaudiks saamise kogemusest kinni haarata. „See on hea viis end proovile panna ja autasu on veelgi parem – saab minna lennule, millel treenivad end päris astronaudid,“ rääkis ta õhinal. Hugo sõnul on tema saavutuse üle uhked nii tema sõbrad kui ka pere. Noormees ise on tänulik oma füüsikaõpetajale Ingrid Rõigasele, kes talle konkursi ajal kaasa elas ning pärast igat vooru küsis, kuidas Hugol läheb.
Noormees ei ütle, et Estronaudiks saamine oli ühe tema unistuse täitumine, vaid pigem tekitas saadud kogemus talle unistuse. „See avas mu silmad ning ma sain aru, et kosmoseala huvitab mind. Miks ei võiks minust saada Eesti esimene astronaut?“ viskas ta mõtte õhku.
Kes on Estronaut*?
Estronaudi programmi eesmärk on motiveerida noori rohkem huvi tundma loodus- ja täppisteaduste valdkondade vastu ning edendada Eestis süvatehnoloogia arengut. „Eesti otsib Estronauti“ konkursi kutsusid ellu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) koostöös AHHAA teaduskeskusega. Kogu võistlus, reis Prantsusmaale ja 7500 eurot maksev kaaluta oleku lend oli koolinoortele tasuta. Lendu ja konkursi läbiviimist rahastavad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).
*Estronaut on tuletis sõnadest astronaut ja Eesti.
KOMMENTAAR
„Mul on ääretult hea meel, et Hugo endasse uskus!“
Viimsi gümnaasiumi füüsikaõpetaja Ingrid Rõigas: Hugo on „vaga vesi, sügav põhi“ tüüpi õpilane. Eks ikka vaikselt lootsin, et keegi konkursile kandideerib ja tegelikult oli Viimsi gümnaasiumist kokku kolm õpilast – Hugo vedas lõpuni välja! Mul on ääretult hea meel, et Hugo reageeris üleskutsele, uskus endasse ja oli valmis end proovile panema. Iga vooru järel arutasime võimalusi, hoidsin sotsiaalmeedias tema tegevusel silma peal. Esimesse vooru minekuks tuli Hugol tulla perereisilt varem tagasi, esialgu ta veel kahtles, kas tasub, aga pärast lendu ei olnud tal see seik meeleski. Sellised võimalused avardavad noorte silmaringi, näitavad võimalusi – kõik on võimalik, kui ise soovid ja panustad. Lihtsalt pead väga tahtma ja pingutama, loodusteadused on ääretult huvitavad!
Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja