Ehitus- ja kommunaalosakonna tagasivaade aastale 2023

Taaskord vaatame tagasi lõppenud aastale ning teeme ülevaate osakonna toimekatest tegemistest viimsilaste heaks. Olulisemateks märksõnadeks olid haljastus, projektid ning ligniini projektile rahastuse saamine läbi riigikantselei innovatsioonimeetme. Oleme saanud väga palju toetavaid kirju haljastuse ja heakorra valdkonnas ning see tekitab positiivse tunde, et meie tööd on märgatud ja inimesed hindavad seda. Kahjuks leidub alati ka neid, kes läbi vandalismi rikuvad ja kahjustavad teiste poolt rajatut.

Välisprojektid
Möödunud aastal sai erinevatest ELi ja siseriiklikest taotlusvoorudest toetust 9 Viimsi vallavalitsuse projekti kogumahus 2,5 miljonit eurot, millest 5 objekti olid ehitus- ja kommunaalosakonna koostatud projektid, toetussummaga kokku 2,4 miljonit eurot. Kõige mahukam 2023. aastal rahastuse saanud projekt oli riigikantselei poolt vahendatavasse avaliku sektori innovatsiooni meetmesse esitatud projekt “Kohalikust toormest ligniini baasil jätkusuutlike süsinikuneutraalsete asfaltkatendite väljatöötamine ja rakendamine Viimsi valla näitel”. Antud projekti raames töötab Viimsi vallavalitsus koos teadus- ja arendustegevuse partneriga välja süsinikuneutraalse asfaldi segu retsepti ning kui retsept on edukalt välja töötatud, siis selle abil rekonstrueeritakse ca 500 m pikkune lõik Randvere teel vastavalt olemasolevale peatänava eskiisile, projekti kogutoetus on 1,55 miljonit eurot ning süsinikuneutraalse asfaldisegu väljatöötamise korral viiakse ehitustegevus läbi 2025. aastal.

Teine suur projekt, mis sai möödunud aastal rahastuse, oli Interreg Central Balticu MUSTBE projekt, mille raames sai Viimsi vallavalitsus toetust 532 550 eurot. Selle projekti eesmärk on rajada osaliselt, peatänava eskiisi kohaselt, Randvere tee 21 kinnistule purskkaevude väljak, kus purskkaevude töö tagamiseks kasutatakse sademevett. MUSTBE projektile taotles osakond ka Keskkonna Investeeringute Keskusest (KIK) edukalt kaasrahastust, mille tulemusel valla omaosalust kaetakse osaliselt KIKi poolt. Kuigi osakonna välisprojektide rõhk on meetmetel, mis võimaldavad ehitustöid looduses, siis möödunud aasta osales osakond edukalt ka kahes Interreg Europe’i meetme taotluses (CIVITEC ning Rural Mobility). 2023. aasta viimase kolme kuu jooksul esitasime kolm suurt taotlust, mille Viimsi vallale taotletav toetuse maht oli kokku üle kolme miljoni euro. Mainitud taotluste tulemused peaksid selguma 2024. aasta kevadeks. 

Haljastus ja heakord
2023. aastal kulus Viimsi vallas haljastustöödele ca 110 000 eurot. Põhirõhk oli lilleseadetel ja avaliku ruumi haljastamisel/kaunistamisel ning järelhooldusel. Amplite koguarv oli üle 412, millest suurem osa paigaldati Haabneeme ja Viimsi alevikud, kuid järjest enam täiendasime haljastust ka külades. Haljastusele kulunud kastmisteenuse maksumus 2023. aastal oli 46 540,80 eurot ning jätkuvalt kasutasime kastmiseks 100% sademevett.

Lillede, põõsaste ja puittaimede soetamisele ja istutamisele ning istutus- ja hooldustarvikutele kulus ligi 31 000 eurot.

Ühtekokku istutati 2023. aastal ca 5500 suvelille, ca 500 püsilille, ca 290 põõsast ja ca 175 puud. Tammneeme tee kergliiklustee ja keskväljaku ehitusega rajati piirkonda haljastuslahendus koos virgutusalaga. Ohtlike puude mahavõtmisele ja lõikamisele ning transpordimaalt kukkunud tormimurdude likvideerimisele kulus eelmisel aastal üle 30 000 euro, vallaruumist likvideeriti üle 270 ohtliku puu.

Viimsi valla heakorra, spordiväljakute ja terviseradade eest hoolitseb viieliikmeline meeskond, kes tühjendab ca 370 prügikasti vähemalt kolm korda nädalas, koristab haljasaladelt prahti, korrastab ja hooldab rajatisi. Samuti hoolitsetakse pakendipunktide ümbruse eest, niidetakse muru, lõigatakse võsa, hooldatakse avaliku ruumi mööblit ja seadmeid ning lahendatakse jooksvaid heakorraga seotud probleeme. Töö käib aastaringselt, vajadusel ka riigipühadel. Lisaks on heakorratöölised veel Naissaarel ja Pranglil.

Heakorratöölised niitsid 2023 niiduperioodil kogumahuga ca 92 hektarit üle valla paiknevaid haljasalasid ja mänguväljakuid (102 erinevat haljakut). Erinevate haljakute niidukordi tuli kokku 379, keskmiselt niideti igat haljakut hooajal 3–4 korda.

2023. aasta suuremate alade (Tammede park, Haabneeme ranna sanglepik, Schüdlöffeli haljak jm) niitmistööde jaoks telliti tööd lepingupartnerilt, maksumusega 19 813 eurot.

Aasta jooksul pandi avalikku ruumi juurde 21 uut seljatoega pinki koos aluste ehitusega. Kokku on avalikel aladel 231 seljatoega ja 117 seljatoeta pinki. Pinkide paigaldusel arvestati inimeste soovidega ning vastavalt võimalustele ka soovitud asukohadesse pinke lisati.

Pakendipunkte on vallas 24, kus saab tasuta ära anda pakendeid, paberit ja klaasi. Kahjuks leidub siiski inimesi, kes viivad prügi, pakendeid ja jäätmeid metsa, mitte ei kasuta selleks jäätmejaama või pakendipunkte.

Aasta jooksul veeti valla avalikust ruumist ja prügikastidest kokku ära 90 tonni jäätmeid, mis on rohkem kui varasemal aastal.

Ühtekokku kulus valla heakorratööde alasteks tegevusteks ligi 200 000 eurot. 2023. aastal alustati ka heakorra ja haljastuse arengukava (HHAK) uuendamisega, mis plaanitakse lõpetada jooksva aasta jooksul. 

Viimsi rannad ja ujumiskohad
Haabneeme randa külastab ilusatel suveilmadel ca 4000–6000 inimest päevas. Rand pakub häid võimalusi mängida viiel väljakul võrkpalli ja rannatennist. Lisaks saab teha jõuharjutusi, mängida lauatennist või rannajalgpalli. 

Haabneeme ranna suplusvesi on puhas. Terviseameti suplusvee seire alusel tunnistati Haabneeme ranna suplusvee kvaliteet väga heaks. Viimati hinnati Haabneeme ranna suplusvee kvaliteeti väga heaks 2016. aastal.

Arvestades ranna populaarsust, paigaldas ehitus- ja kommunaalosakond 2023. aastal Haabneeme ranna muulile 4 uut nutikat prügikasti, mis sai viimsilastelt palju positiivset tagasisidet. Päikesepaneelidel töötavad pressiga prügikastid on aidanud parandada Haabneeme ranna heakorda, läbi Targa linna platvormi jälgitav täituvuse statistika aitab vähendada ka piirkonna CO2 heidet, sest prügi pressimisega vähenes tühjendusintervall ca 6 korda. Viimsi valla taasasutamise 33. aastapäeval 20. detsembril tunnustati valla haljastus- ja heakorrateenistuse nutiprügikastide rajamist aasta keskkonnateoga.

Kevadel vahetati Haabneeme rannas välja rannavõrkpalli platside alune liiv. Tööde käigus kaevati olemasolev liiv 50 cm sügavuselt välja ja asendati uue kvaliteetse liivaga. Väljakaevatud liivaga parandati ranna liivaluiteid. Tööd läksid maksma 18 600 eurot. Lisaks ehitati ümber väljakupostide kõrguse reguleerimissüsteem ning paigaldati uued võrkpallivõrgud ja jooned.

Eelmisel aastal osutas ajavahemikul 15. juunist kuni 14. septembrini rannavalveteenust lepingupartner Forus Security AS. Igal päeval hoidis rannal silma peal 2–3 väljaõppe saanud vetelpäästjat. Parema turvalisuse saavutamiseks oli rannavalve kasutuses mootoriga päästepaat. Rannavalveteenusele kulus suplushooajal 37 975 eurot. Ranna hooldusteenuste osas sõeluti liiva ja koristati adru (maksumus 11 400 eurot), lisaks hooldati tualette, koristati prahti ja tormikahjusid ning paigaldati uued kleebised rannakabiinidele. Lisaks paigaldati uus rattahoidja Rannakuuse tee otsa. Ühtekokku moodustasid ranna jooksvad hooldekulud ligi 65 000 eurot.

2023. aastal võtsime tähelepanu alla ka teised Viimsi vallas olevad rannad ja supluskohad. Ehitus- ja kommunaalosakond paigaldas uued riietuskabiinid-veeohutusstendid nelja supluskohta: Randvere külas asuvasse Kaevuaia tee lõppu kaasava eelarve raames rajatud supluskohta, Kibuvitsa tee ääres olevasse Randvere randa, Randvere külas asuvale Niinepuu muulile ning Rohuneeme külas asuvasse Kivineeme randa. Täiendavalt pakuvad riietuskabiinid praktilist teavet veeohutusest ning on varustatud päästerõngaga. Kahjuks on mõned inimesed arvanud, et vajavad päästerõngast teistest rohkem, mistõttu on ning riietuskabiinidelt kaks päästerõngast ära viidud. Juhime tähelepanu, et päästerõngast võib kasutada ainult vajadusel ning omatarbeks seda võtta ei tohi. Päästerõngas aitab päästa kellegi elu!

Alustasime Randvere rannas rannaala korrastamistöödega. Puhastasime ranna liivaala adrust ja tegime võsalõikustöid. Plaanis on Randvere ranna heakorratöödega jätkata ning planeerime paigaldada puhkajatele ka uued rannapingid. Lisaks jätkame veeproovide võtmist nii Haabneeme kui ka Randvere rannast, et oleksime kindlad suplusvee puhtusest mõlemal pool poolsaart.

Mängu- ja spordiväljakud
Eelmise aasta seisuga on Viimsi vallas 29 valla avalikku mänguväljakut. Uued mänguväljakud rajati eelmisel aastal Kuldkinga haljakule (Haabneeme alevik) ja Pähklimänni haljakule (Laiakülas). Kuldkinga mänguväljaku projekteeris ja ehitas Tiptiptap OÜ, see läks maksma 85 375 eurot. Pähklimänni mänguväljaku ehitas Lars Laj Eesti OÜ ning see läks maksma 143 500 eurot. Kevadel 2024 saab valmis ka Nurme rekonstrueeritud mänguväljak. Viimsi valla avalike mänguväljakute tehnilist hooldust ja remonttöid teostab Atix OÜ. Hooldustööde käigus sõeluti kevadel läbi kõik liivast turvaalused, pesti survepesuriga mänguelemendid, lisati liivakastidesse liiva ja kontrolliti linnakutes elementide turvalisust ja korrasolekut. Paigaldati uusi elemente ja likvideeriti vandaalide poolt tekitatud kahjusid.

Ehitus- ja kommunaalosakonna üheks ülesandeks on ka suusaradade hooldus. Meie lepingupartner MTÜ Lubja Külaselts rajab ja hooldab järjepidevalt Tädu ja Karulaugu terviseradade suusaradu. Viimsi suusaradade hooldusteenuse leping on sõlmitud kuni 31.03.2026. 

Lisaks suusaradadele hooldame avalikke spordiväljakuid, jõulinnakuid ja kettagolfirada. Osakonna hoolduses on 16 jõulinnakut, 8 välikorvpalliplatsi, 9 rannavõrkpalliväljakut, 5 välitenniseväljakut ja 14 välilauatenniselauda ning mitmeid teisi väiksemaid spordirajatisi.

Kettagolfirajal toimuvad 2024. aasta kevadel hooldus- ja heakorratööd raja korrastamiseks.

Tammneeme tee kergliiklustee äärde valmis eelmisel aastal uus jõulinnak, kuhu paigaldasime Omnigymi trenažöörid. Käesoleva aasta kevadel täiendatakse jõulinnakut eri kõrgusega lõuatõmbeelemendiga, mis võimaldab treenida nii edasijõudnutel kui ka harrastajatel.

Ühtekokku kulus 2023. aastal mänguväljakute, spordiväljakute ja terviseradade hooldus- ja remonttöödele 60 000 eurot.

Kalmistud
Viimsi vallas on viis kalmistut: Randvere, Rohuneeme, Prangli, Naissaare ning auriku Eestirand hukkunute kalmistu. Rohuneeme kalmistule vormistati 2023. aastal 21, Randvere kalmistule 8 ja Prangli kalmistule 2 matust. Naissaare kalmistul matuseid ei olnud.

Eelmisel aastal sai korrastatud Rohuneeme kalmistu kvartalisiseseid käiguteid. Käiguteed puhastati umbrohust ja täideti graniitsõelmetega. Töid teostas PK Autoveod OÜ ning läksid maksma 7800 eurot. Kalmistute heakorratöödele aitasid suvekuudel kaasa ka tublid õpilasmalevlased. Kalmistute haldamise kulud olid kokku üle 25 000 euro.

Lemmikloomad
Vallas on kaks lemmikloomade mänguväljakut. Metsakasti-Randvere piiril asuva Ristiku koerteplatsil alustati III etapi töödega, kavas on paigaldada agility elemente (kaalukiiged ja slaalomirajad). Kolmanda etapi tööde kogumaksumus on 5671,20 eurot ning tööd teostatakse kevadel 2024 esimesel võimalusel pärast lume sulamist.

Lemmikloomade püüdmise, hoidmise ja ravi teenust pakub nii koerte kui ka kasside osas MTÜ Loomade Hoiupaik. Valdkonna põhirõhk on hulkuvate lemmikloomade püüdmise, ravi, hoiu jm teenuste pakkumisel. Ühtekokku kulus 2023. aastal eelnimetatud valdkonnale ca 41 000 eurot (2021. aastal 22 500 eurot). Aasta jooksul viidi hoiupaika 65 kassi (2022. aastal 33 kassi) ja 10 koera (2022. aastal 5 koera), kes veetsid hoiupaigas ühtekokku 897 tasulist päeva. Neist uue omaniku said varjupaigast 6 kassi ja 1 koer.

Jätkus ka iga-aastane külades ja alevikes toimuv lemmikloomade vaktsineerimise kampaania, mille raames sai kompleksvaktsiini 76 koera ja 56 kassi. Jätkuvalt tekitavad probleeme peremehetud või omanikuta ringiliikuvad lemmikloomad. Paneme inimestele südamele, et lemmiklooma võtmisel tuleb ka tema eest vastutada ja hoolitseda. Peremehetu lemmikloom võib tekitada kahju nii endale kui ka kolmandatele isikutele. Palume kiibistada lemmikloomi ning kasutada jalutusrihma!

Saared, sadamad ja merendus
Viimsi valla veetranspordi ja saarte kulude kogumaht oli 2023. aastal 978 727 eurot. Sellest riigieelarvelised toetused moodustasid 589 142 eurot. Püsikuludest moodustas suurima osa liinilaeva kütusekulu. Möödunud aastal jäid kütusekulud 110 000 euro piiridesse. 2023. aastal teostati Prangliga ühendusel 1527 reisi (2022 aastal 1530).

Lisaks Prangli liinile korraldab Viimsi vald ühistransporditeenust Naissaare ja mandri vahel. Naissaare ja mandri vahelise ühistranspordi 2023. aasta kulu oli ca 150 000 eurot. Püsiasustusega väikesaarte hulka liigitub ka Kräsuli saar, mille püsielanike transpordikulusid toetas Viimsi vald 2023. aastal esmakordselt 5400 euroga. 

Kui Prangli liinil on reisijate arv jäänud samaks, siis suure hüppe tegi Naissaare reisijate arv. 2021. aastal teenindati valla tellitud reisidel 1233, 2023. aastal aga juba üle 4000 reisija. 

2022. aastal taotles Viimsi vallavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt Kelnase ja Leppneeme sadama rampide remondiks toetust, mis rahuldati. Remondi käigus tugevdatakse rampide kandevkonstruktsioone, mille tulemusena kasvab rambi kandejõud 20 tonnini, st ligi kaks korda, mis võimaldab Prangli liinil vedada pargasega teede või sadamate ehituseks raskemat tehnikat või suuremas mahus ehitusmaterjale. Tööde maksumus on 10 500 eurot ning rampide remonttööd lõpetatakse veebruaris 2024.

Sadamateenuste ja klientide teenindamisvõimekuse parendamiseks taastati Leppneeme sadamas magevee ühendus ja laiendati autode parklat, millega lisandus 20 parkimiskohta, sh neli parkimiskohta Prangli saare püsielanike sõidukitele. Tööde maksumuseks kujunes ligi 30 000 eurot. Samuti teostati esmased tasandustööd Kelnase sadama senise parkla vastu rajatavas uues autoparklas. Uue parkla eesmärk on viia parkivad sõidukid sadamast välja ja jätta sadam avatuks üksnes teenindavatele sõidukitele ja reisijatele. 

Vald toetas Kelnase sadamas kohalike elanike merelepääsu loomist. Kelnase sadamasse slipi ehitamiseks soetas vald kuus betoonist teeplaati, millega luuakse kohalikele elanikele veesõidukite veeskamiseks senisest mugavamad ja turvalisemad võimalused. Teeplaatide paigaldus on planeeritud 2024. aasta algusesse, kui selgub Kelnase sadama muulide rekonstrueerimistööde teostaja.

Viimsi vallavalitsus hankis koostöös politsei- ja piirivalveametiga (PPA) küttega operatiivhoone, mille esmane funktsioon on saarel politsei kohalolu toetamine ja selleks vajaliku operatiivtehnika hoiustamine. Koos transpordi ja paigaldustöödega kujunes hoone maksumuseks ligi 40 000 eurot. 

Viimase aasta jooksul on vald koos kohaliku kogukonnaga koostöös saavutanud häid tulemusi esmatähtsate teenuste võimekuse parendamisel. Vallavalitsus taotles PPAlt merepäästekaatri M-40, mis anti üle augustis 2023. Prangli saarel merepäästevõimekuse parendamiseks andis Viimsi vald kaatri tasuta MTÜ Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing kasutusse. Tegemist on ligi 11-meetrise RIB tüüpi alusega, mille reageerimisala sisse jäävad ka Naissaar, Aegna, Aksi, Rammu ja Keri. Prangli merepäästeüksuse valmisolek on tagatud navigatsioonihooajal, kuid alusega on võimalik tagada kiire reageerimisvõimekus jäävaba perioodi korral aastaringselt. Selleks paikneb alus Kelnase sadamas ellingul, mis võimaldab kaatri veeskamist kõigest 5 minutiga. See on oluline eelis, kuna kiire reageerimisaeg on efektiivse merepäästeteenuse tagamisel primaarne. 

Viimsi valla suurematel saartel on päästevaldkond teinud suure arenguhüppe. Kohaliku kogukonna initsiatiivil loodi 2023. aastal Naissaarel päästetööde korraldamiseks MTÜ Naissaarlaste Vabatahtlik Päästeselts, kuhu kuulub praeguseks juba 16 liiget. PPA sõlmis Prangli saarel asuva MTÜga Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing merepäästetööde lepingu, mille merepäästevõimekuse arengut toetatakse edaspidi riigi eelarvest. Prangli ühingusse kuulub 16 liiget. Saartel asuvate vabatahtlike (mere)päästeühingute arendamisel teeb vald aktiivselt koostööd päästeameti ja PPAga. Päästetehnika hoiustamiseks ja valmisoleku planeerimiseks andis vald vabatahtlikele tasuta kasutada Prangli saarel Estali tee 2 hoone ja Naissaarel Männiku tee 20 asuva hoone. Vabatahtlikud on integreeritud riikliku päästevõimekusega, merepäästetöödele kaasab vabatahtlikke merevalvekeskus ja päästetöödele häirekeskus.

Lisaks merepäästekaatrile võeti käesoleval aastal kasutusse ka teine valla veesõiduk, mis võõrandati Viimsi vallale transpordiameti poolt 2022. aastal. Tööpaadile soetati paadivarustus. Tööpaat võimaldab rannikule rajatavate ehitiste ja rajatiste osas teostada tõhusamat ehitusalast järelevalvet ja lahendada saartega seotud küsimusi senisest kiiremini.

Viimsi vald kaasajastas lõppenud aastal Kelnase ja Leppneeme sadama reostustõrjeplaane. Reostuse lokaliseerimiseks Leppneeme sadamas kasutatakse tööpaati ja Kelnase sadamas merepäästekaatrit. Sadamates reostustõrjevõimekuse reostustõrjeplaaniga vastavusse viimiseks taotles Viimsi vallavalitsus KIKilt toetust, mis rahuldati 1473 euro ulatuses. Praeguseks on Viimsi vallal reostustõrjeks Kelnase ja Leppneeme sadamas olemas vajalik tehnika ja vahendid.

Eelmise aasta detsembris lõppes Tammneeme sadama muuli ehitustööde esimene etapp, mille käigus ehitati valmis 60 meetrit muuli. Tammneeme küla kogukond on sadama valmimist mitmeid aastaid oodatud ja näidanud valmidust projekti iseseisvalt investeerida. Ehitustööde kogumaksumus oli 50 000 eurot, millest valla kaasava eelarve toetus moodustas 43 121 eurot ja Tammneeme Sadam MTÜ panus 6879 eurot. Valminud muul on kavas võtta kasutusele juba saabuval hoojalal, milleks paigaldatakse poomid ja luuakse paatidele mõeldud seisukohad.

Viimis vald jätkab osalemist MTÜ Eesti Saarte Kogu tegevuses. Viimsi valla esindaja osales sügisel kliimaministeeriumi korraldatud merendusklastri rahastamispäeval, mille raames alustati isemajandava väikesadama kontseptsiooni loomisega. Töös on merenduse arengukava, mis valmib 2024. aastal. Avalikul arutelul ootame kõigi ettepanekuid ja mõtteid ning anname sellest aegsasti teada. Teeme koos vägeva arengukava, mis rahuldab kõiki osapooli ja annab Viimsi merenduse valdkonnale arengutõuke.

Turvalisus
Turvalisuse valdkond koosneb politsei, valve ja pääste tegevustest. Politsei tegevusalast toetati piirkonnapolitsei ruumide majanduskulusid, abipolitseinike koolitustegevust ja ennetustööd summas üle 9200 euro. 
2023. aastal viidi läbi hange „Viimsi valla patrull- ja valveteenus (sh koolide turvateenus) ning ANTS valvesüsteemi ja valvekaamerate (sh veebikaamerate) hooldusteenus 2023–2025“, millega leiti uueks lepinguperioodiks teenusepakkujad. Patrulli- ja valveteenuse osutamist jätkab senine lepingupartner AS G4S Eesti ja valvekaamerate hooldusteenust osutab Forus Security AS.

Koostöös politseiga jätkati valvekaamerate paigaldamist Viimsi vallas. Samuti uue lahendusena paigaldati rajakaamerad Karulaugu ja Tädu terviseradade asukohas. Need kaamerad võimaldavad jälgida terviseradade seisundit, näiteks suusaradade (suusajälgede) valmimist või seisukorda.

Välireklaam
2023. aastal väljastati 154 reklaamiluba (2022. aastal 103). Reklaamimaksu deklareeriti 63 789 eurot. Võrrelduna 2022. aastaga laekus tulu rohkem 13 973 euro võrra. Peamiselt paigaldati kinnisvarareklaami.

Teehoole
2023. aastal täitus valla avalike teede hooldajal TREV-2 Grupp ASil kolmas aasta seitsme aasta pikkusest lepinguperioodist. Käimasoleva hooldehankega on Viimsi vald jagatud talveperioodil 17 hooldepiirkonnaks, mille lume- ja libedusetõrjeks on pidevas valmisolekus 24 erineva suuruse ja võimekusega masinat, millele lisandub 8 reservmasinat ja 6 käsibrigaadi. Taliperioodidel pannakse suurt rõhku nii libedusetõrjele kui ka lumelükkamisele. Talihoolde kulud olid 2023. aastal kokku ligi 671 000 eurot. 

Suviste teehooldetööde raames puhastati regulaarselt teid ja parklaid, taastati üle 10 km teepeenraid, remonditi blow-patchi meetodiga teekattes olevaid pragusid üle 250 töötunni, teostati ribapindamist mahus 20 000 m2, hööveldati kruusa- ja freeskattega teid, teostati vajaduspõhiselt tolmutõrjet. Lisaks hooldati veeviimareid, puhastati üle 5 km ulatuses teekraave, remonditi ja paigaldati liikluskorraldusvahendeid, eemaldati teemaadel nähtavust piiravaid puid, oksi, kive, parandati haljastuse kahjustusi ja niideti tee maa-aladel olevaid haljasalasid kogumahuga üle 6 500 000 m2. Ühtlasi tegeleti erinevate ühikhinnapõhiste lisatöödega, mille käigus rajati freespurukatteid, teostati lisaniitmist, korrastati teeservasid ja remonditi teekatteid. Suvised teehoolde kulud olid kokku ligi 798 000 eurot. 

Eelmise aasta lõpu seisuga on võimalik jälgida ka lumesaha teekonda keskkonnas VAAL. Hetkel on tegemist rakenduse testimisega ning võib esineda häiringuid ja tõrkeid – igasugune tagasiside on oodatud. Aasta lõpus esitas hooldaja ettepaneku leping lõpetada 2024 kevade lõpu seisuga.

Tulenevalt elanike ja liiklejate tagasisidest jätkame sel hooajal kloriidivabade teelõikudega Haabneeme keskuses. Varasemale kogemusele tuginedes saame öelda, et kloriidide vähendamine mõjus väga positiivselt katselõikude äärsete istutusalade taimestikule. Visuaalselt on näha, et kloriidide vähendamine on aidanud kaasa taimestiku liigipärasele kasvule.

Teede sulgemine
2023. aasta jooksul väljastati kokku 32 (2022. aastal 55) teede/tänavate ajutise sulgemise luba. Teede ajutine sulgemine on loa taotlejale tasuline (v.a juhul, kui tegu pole vallavalituse tellitava tööga) ja aasta jooksul laekus selle eest vallale kokku 6100 eurot maksutulu (2022. aastal laekus maksutulu 2840 eurot). 

Teede ehitus
Valla teede iga-aastast asfaltbetoonkatete lappimist teostati mahus 12 387 m2 ja alukonstruktsioonide remonti mahus 936 m2 – tööd teostas OÜ Tee ja Tee, tööde maksumus oli ligi 216 000 eurot (2022. aastal oli tööde maksumuseks ligi 290 600 eurot). Võrrelduna 2022. aastaga vähenes maht 1400 m2 võrra.

Teid pindas Verston OÜ. Kahekordse pindamise maht oli 4526 m2 (2022. aastal 5749 m2 ), pooleteisekordse meetodiga pindamise maht 5362 m2 (2022. aastal 11 199 m2) ja ühekordse pindamise maht 11 187 m2 (2022. aastal 9146 m2). Tööde kogumaksumus on ligi 80 400 eurot (2022. aastal 94 600 eurot). 2023. aastal sai uue tolmuvaba katte 14 teed või teelõiku.

2023. aastal viidi Viimsi valla tellimusel läbi 3 suuremat tee ehitushanget, milleks olid Kesk tee sõidutee rekonstrueerimine ning jalgratta- ja jalgtee ehitus (lõigus Lepa tee kuni Rohuneeme tee), Tammneeme jalgratta- ja jalgtee ehitus ning Randvere tee-Riiasöödi tee ristmiku ehitus. Lisaks tehti algust ka Jäätma tee ehitustöödega, mis on plaanis lõpetada 2024. aasta kevadel.

Kesk tee sõidutee rekonstrueerimise ning jalgratta- ja jalgtee ehituse (lõigus Lepa tee kuni Rohuneeme tee) käigus rekonstrueeriti amortiseerunud Kesk tee sõidutee, rajati varasemalt puudu olnud sademeveesüsteem ning renoveeriti elektri- ja sidetrassid. Projekti põhieesmärk oli rajada jalakäijatele ohutu ja turvaline ligipääs Haabneeme randa uue jalgratta- ja jalgtee näol. Tööd viis läbi Watercom OÜ, omanikujärelevalvet teostas Arterega OÜ ja ehitustööde maksumuseks kujunes ligi 341 000 eurot.

Tammneeme jalgratta- ja jalgtee ehitustööde raames rajati Tammneeme külasse uus 590 meetri pikkune kergliiklustee lõigus Sambla tee kuni Haugi tee. Tegemist oli 1. etapi ehitustöödega, mille käigus lisaks kergliiklusteele rajati uus tänavavalgustus, haljastus, sademeveesüsteemid ning rekonstrueeriti side- ja elektritrassid. Rekonstrueeritud sai ka Tammneeme keskväljakul asuv busside ooteala, mille lähiümbrusesse rajati jõulinnak, rattaparkla, istutusalad ja kõrghaljastus. Eesmärk oli rajada Tammneeme südamesse kõigile meeldiv keskkond, kus elanikel on võimalus meeldivalt aega veeta. Tööd viis läbi Infraroad OÜ, omanikujärelevalvet teostas Viastark OÜ ja tööde maksumuseks kujunes 567 000 eurot.

Randvere tee ja Riiasöödi ristmiku ehitustööde raames rajati ühendus Riiasöödi tee ja Randvere tee vahele. Tööde raames rajati lisaks sõiduteele ka puuduv jalgratta- ja jalgtee ühendus, rekonstrueeriti Metsakasti bussipeatus, laiendati Randvere tee riigiteed ristmiku piirkonnas, renoveeriti sademeveesüsteeme ning side- ja elektritrasse.

Ehitustööd viis läbi Tallinna Teede AS, omanikujärelevalvet teostas Viastark OÜ ja ehitustööde maksumuseks kujunes ligi 242 000 eurot. Metsakasti ja Randvere asumi elanikel on nüüd võimalik liikuda otse Randvere teele ning vähendada liikluskoormust G. H. Schüdlöffeli ja Randvere tee ristmikul.

Teede projektid ja uued teed
Teede projektidest valmisid käesoleval aastal Jäätma tee ehitusprojekt, Mereranna tee rekonstrueerimisprojekt ja lepingud sõlmiti Randvere peatänava teise etapi projekteerimistööde läbiviimiseks (lõigus Rohuneeme tee kuni Heki tee ringtee) ning Kannikese tee projekteerimistööde läbiviimiseks.

Arendajate poolt valmisid Pikapõllu tee, Jaanilille tee, Riiasöödi tee lõik, Kaare tee ühendus, Haugi põik tee, Puuhaldja tee lõik ja Mäehaldja tee lõik. 2023. aasta jooksul anti välja 30 tee-ehitusluba ning 17 kasutusluba (2022. aastal väljastati 41 tee-ehitusluba ja 16 kasutusluba).

Läbi VAALa süsteemi väljastati 15 (tehnilist) tingimust teede projektide koostamiseks.

Liiklus ja transport
Möödunud aastal otsisime koos valla territooriumil tõukerattaid rentivate ettevõtetega lahendusi kergliikurite senisest vähem häirivamale ja ohutumale parkimisele. 2022. aasta vaatlusandmete tulemusel loodi viis spetsiaalselt renditõukeratastele mõeldud parkimisala kergliiklusteede äärde. Renditavate tõuke- ja jalgrataste populaarsuse ja hulga kasvuga seoses jätkame olulisi tegevusi ka aastal 2024. Koostöös ettevõtetega korrigeeritakse lubatud parkimisalasid, näiteks keelatakse parkimine ristmike läheduses, ülekäiguradadel, kitsastel kõnniteedel ja muudes ohtlikes kohtades, või korrigeeritakse parkimisala selliselt, et see paremini harmoniseeruks piirkonna teedevõrguga.

Erinevaid liikluskorraldusvahendeid sh liiklusmärke, viitasid, liikluspeegleid jmt telliti ligikaudu 12 000 euro eest. Teekatete joonimis- ja märgistustöid teostati rohkem kui 2250 m2 ulatuses maksumusega 26 472,83 eurot. 
Aasta jooksul väljastati 105 veoauto piirangualasse sisenemise või erivedude teostamise luba. Taksondusega seotud lubade menetlusi oli 35, sh väljastati 18 teenindajakaarti ja 17 sõidukikaarti.

Tänavavalgustus
2023. aastal oli tänavavalgustusega seonduvalt kõige olulisem sündmus Viimsi valla tänavavalgustuse renoveerimise neljanda etapi – LED IV – tööde lõpetamine, mille käigus vahetati välja ja paigaldati uusi valgusteid Haabneeme ja Viimsi alevikes ning Äigrumäe, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Pärnamäe ja Randvere külades. Kokku renoveeriti ligi 1200 valgustuspunkti, tööde käigus vahetati välja kõrgsurve naatriumvalgustid energiasäästlike LED-valgustite vastu. Tööde tulemusel tõusis LED-valgustite osakaal Viimsi vallas 82% peale. Töid teostas OÜ Võrgutehnikud, tööde maksumus oli 355 000 eurot.

Tänavavalgustuse hooldamisel ja remondil on valla lepingupartneriks jätkuvalt AS KH Energia-Konsult, kellega on sõlmitud käidutööde leping perioodiks 2022–2028. Käidutööde lepingu raames telliti 2023. aastal tänavavalgustuse projekteerimis- ja ehitustööd järgnevates valgustamata ja puuduliku valgustusega teede asukohtades: Sadama tee (5 valgustuspunkti), Kalla tee (3 valgustuspunkti), Laanelohu tee (3 valgustuspunkti), Tulbiaia tee (10 valgustuspunkti), Leppniidu tee (4 valgustuspunkti), Annuse põik (4 valgustuspunkti), Uuetoa tee (6 valgustuspunkti), Eesnõmme tee (9 valgustuspunkti), Veeringu tee (10 valgustuspunkti), Aiaotsa põik (9 valgustuspunkti), Toome tee (7 valgustuspunkti), Lehtmetsa tee (4 valgustuspunkti), Kimsi tee (6 valgustuspunkti), Kuldkinga mänguväljak (1 valgustuspunkt), Õilme tee (2 valgustuspunkti), Leppsilla tee (6 valgustuspunkti) ja Prangli saarel Idaotsa teel (kuni 10 valgustiga lahendus). Ehitustööde lõpetamine jääb 2024. aastasse.

Viimsi vallas on 31.12.2023 seisuga tänavavalgustuspunkte 6653 ühikut, nendest LED-valgusteid 5437 ehk 82% koguvalgustite arvust, naatrium- ja metallhaliidvalgusteid 1097 ja elavhõbevalgusteid 92. Jätkub järkjärguline üleminek energiasäästlikematele LED-valgustitele – arvestades jätkuvat kõrgeid elektrihindasid, on LED-valgustitele üleminek üha aktuaalsem.

Lõppenud aastasse jääb ka Viimsi valla tänavavalgustuse arengukava (TVAK) 2019–2029 uuendamine. Arengukava peamine uuendus puudutas tegevuskava uuendamist, kuna tegevuskava senine periood 2019–2023 lõppes ning vaja oli koostada arengukava II perioodi tegevusteljeks uus tegevuskava aastateks 2024–2029. Lisaks täpsustati ja ajakohastati dokumendi andmeid. Uuendamise käigus vaadati üle ka arengukava üldine info ning investeeringute asja- ja ajakohasus ning uuendamist vajavad teemad. Täpsustatud ja täiendatud on eelseisvate aastate tegevusi, eesmärke, oodatavaid tulemusi ning vajadusi investeeringuteks (investeeringute kava). Süsteemi VAAL abil väljastati 16 tänavavalgustuse tehnilist tingimuste valgustusvõrgu projekteerimiseks.

Ühistransport
Ühistransporditeenuse arendamisel oli lõppenud aastal peamine prioriteet bussipeatuste ja nendesse juurdepääsuteede rajamine. Koostöös transpordiametiga ehitati senised Tamme ja Teekalda postipeatused ümber bussiooteala, paviljoni, tänavavalgustuse ja jalgteega peatusteks. Tammneeme tee kergliiklustee I etapi töödega ehitati ümber ka Tammneeme keskuse ja Tammneeme tee peatused. 

Leppneeme külas Kiigemäe teel ehitati välja Mäe bussipeatused – rajati taskud ja platvormid ning paigaldati ootekojad. Uue ootekoja said sügisel Lahe peatus ning Pringis asuv Liivaranna peatus, samuti Kalatööstuse peatus Haabneemes. Lisaks ehitati Vana-Narva maantee ja Saha-Loo rekonstrueerimise raames kaks uut bussipeatust Laiakülas. Peatuste ehituse ja majandamise kogukulu oli möödunud aastal ligikaudu 166 000 eurot.

Vallaliinid, mida teenindab AS Hansabuss, sõitsid lõppenud aastal kokku ca 720 000 kilomeetrit. Kokku tehti valla siseliinidel aasta jooksul ligikaudu 200 000 sõitu. Enim kasutajaid oli liinil V5, mida kasutati ligikaudu 56 000 korda. Liiniga V2 sõideti 38 000 korda. Valla liinivõrgu kulu oli lõppenud aastal ligikaudu 1,6 miljonit eurot.

Lisaks vallasisestele bussiliinide toimivad Viimsis ka Harju maakonna avalikud bussiliinid nr 114, 115 ja 174. Neid riigi poolt rahastatud liine korraldab MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus ja teenindab AS SEBE. Viimsi maakonnaliinid sõitsid eelmisel aastal kokku üle 632 000 liinikilomeetri. Maakonnaliinidega tehti möödunud aastal üle 470 000 sõidu.

Liiniga 114 sõideti üle 260 000 korra, liiniga 174 tehti üle 140 000 sõidu ja liiniga 115 ligikaudu 70 000 sõitu.

Tallinna koolides käivatele Viimsi ja Pirita õpilastele mugavama ühistransporditeenuse pakkumiseks toimivad juba 2007. aastast kaks koolibussiliini. Lõppenud aasta novembris toimunud nädalase loenduse jooksul kasutas Viimsi keskus – Balti jaam koolibussi päevas keskmiselt 32 sõitjat ja Tammneeme – Balti jaam koolibussi keskmiselt 25 õpilast. Koolibusside kulud olid 2023. aastal 26 900 eurot.

Tallinna ühtse piletisüsteemi piiriüleste bussiliinide nr 1, 38 ja 49 eest tasus Viimsi vald Tallinna linnale dotatsiooni kokku ca 108 500 eurot.

Võimaliku tulevikutehnoloogiaga tutvumiseks ja kohalikes oludes katsetamiseks sai AS Hansabuss 4. oktoobril Viimsis proovida vesinikubussi. Buss sõitis liinidel V5 ja V9. Kokku sõideti 95,7 km ja keskmiseks kütusekuluks tuli 5,32 kg/100 km.

Detsembri lõpus leppisid Viimsi vald ja Tallinna linn kokku avatava Pirita suunalise ööbussiliini pikendamise Viimsi keskusesse. Alanud aasta jaanuarist sõidab Balti jaam – Viimsi keskus ööbussiliin nr 95 igal reede ööl vastu laupäeva ja laupäeva ööl vastu pühapäeva pooletunniste vahedega kell 00.30 kuni 03.30.

Kaevetööd
Kaevetööde lubade menetlus toimub läbi infosüsteemi OPIS. Dokumentide kontrollist kuni paikvaatluseni tõi ühtekokku ligi pooltuhat kaevetööalast toimingut.

2023. aastal väljastati 57 kaeveluba ja neist pikendati 5 (2022. aastal 71 kaeveluba ja neist pikendati 7). Tööde teostamise aja pikendamist taotletakse enamasti objektide taastamis- ja haljastustööde ebasobilikest ilmastikuoludest tingitud venimise tõttu. Avariikaevetöid registreeriti 45 korral (2022. aastal 34 korral), avariikaevetööd on kaevetööd, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud.

Enim kaevetööde lubasid on aasta jooksul väljastatud tänavavalgustustööde korraldamisega seonduvalt ASile KH Energia-Konsult (7 luba) ja elektritöid teostavale ASile Elektritsentrum (4 luba), teiste loataotlejate aastane lubade maht oli valdavalt üks-kaks luba.

Enim avariikaevetöid on aasta jooksul teostanud valla vee-ettevõte AS Viimsi Vesi (28 taotlust), järgnevad elektrivarustuse tõrgeteta toimimise tagamiseks vajalikke hooldustöid tegev AS Elektritsentrum ja tänavavalgustustööde valdkonna eest vastutav AS KH Energia-Konsult (mõlemad 6 taotlust), sidetöid korraldav AS Connecto Eesti (4 taotlust) ning kaugkütte teenust korraldav Adven Eesti AS (1 taotlus). Kahjuks oleme tuvastanud ka loata kaevetöid, kus on kahjustatud nii võrguvaldajate kaableid kui ka valla teid ja kõnniteid.

Sademevesi
2023. aastal lõpetati Rummu tee sademeveekanalisatsiooni kollektori rekonstrueerimine. Töö tulemusel lahenes piirkonnas kujunenud sademeveeprobleem, mis tulenes asjaolust, et sademevee valgala suurenemisel oli muutunud vee vooluhulk intensiivsete vihmade perioodil suuremaks, kui oli vana torustiku läbilaskevõime. Uue sademeveekanalisatsioonitoru läbilaskevõime ületab vana toru läbilaskevõimet mitmekordselt.

Sademeveesüsteemide arendamist jätkati Metsakasti külas, kus realiseeriti hange „Metsakasti sademeveelahenduse III etapi projekteerimine ja ehitamine“, tööd teostas OÜ Levinson. Uued sademeveetorustikud said paika, katete taastamised, heakorra- ja haljastamistööd tehakse 2024. aasta kevadel.

Sademeveeavariide osas oli 2023. aasta sügistalv väga intensiivne tulenevalt asjaolust, et sademed jagunesid aasta lõikes väga ebaühtlaselt. Kevadsuvise põuaperioodi kompenseeris kuhjaga intensiivne sajuperiood sügisel, kulmineerudes oktoobris, mil sademeid oli 166% võrrelduna paljuaastase keskmisega. Samuti detsembri keskel oli suur sulaperiood, mil mõne päevaga sulas ära kogu eelneva kuuga kogunenud lumikate, mis pani taas valla sademeveesüsteemid tugeva surve alla.

2023. aastal alustati Viimsi valla sademevee arengukava (SVAK 2016–2027) kaasajastamisega aastateks 2024–2027. Uuendatud arengukava koostab Keskkonnalahendused OÜ koostöös vallavalitsuse spetsialistidega, dokument valmib 2024. aasta alguses. Aasta jooksul väljastati 33 sademevee tehnilist tingimust läbi süsteemi VAAL. 

Soojamajandus ja energeetika
Haabneeme ja Viimsi kaugküttevõrgus toodetakse 110 hoonele keskmiselt 33 000 megavatt-tundi soojusenergiat aastas. Ettevalmistamisel on Haabneeme katlamaja hakkepuidu katlale elektrifiltri paigaldus suitsugaaside puhastamiseks. Uusi gaasitrasse ja majaühendusi ehitati 2023. aastal 500 meetri ulatuses.

Seoses gaasi ja elektrienergia hinna kallinemisega jätkub eelneval aastal alanud trend taastuvallikatest elektri ja soojuse tootmise lahenduste projekteerimisele. Valdavalt projekteeritakse uutele ja olemasolevatele elamutele õhu- ja maasoojusel põhinevaid lahendusi ning päikeseenergiast elektri- ja soojatootmise lahendusi. Kokku menetleti õhu- ja maasoojusel põhinevaid horisontaalseid lahendusi 36 korral ja maasoojusel põhinevaid vertikaalseid soojuspuurauke 29 objektil (sügavusega 90 kuni 140 m). Päikesepaneelide  lubasid menetleti kokku 193 korral, millest enamus kordadel projekteeriti päikesepaneelid hoone katustele, üheksal korral olid paneelid projekteeritud eraldiseisvalt kinnistu maapinnale.

Vesi ja kanalisatsioon
Lõppenud aasta suuremaks tööks oli Pärnamäe uus veetorustik. Valmis teine veeühendus, mis rajati läbi Tallinna linna Pärnamäe teelt Viimsi valla territooriumini, Viimsi raudtee ülesõiduni (Pärnamäe tee-Kirsi tee ristmik). Tegemist oli ca 3 km pikkuse torustiku lõiguga. Täiendavalt on vaja veel rajada survetõstepumpla koos mahutitega. Nimetatud tööde teostamine on planeeritud lähiaastatele.

Muuga reoveepuhastusjaamas rekonstrueeriti osa väljavoolutorustikust, mille tulemusena tõsteti oluliselt puhasti hüdroloogilist vastuvõtu võimet. 

Eelmisel aastal jõustus ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse muudatus, mis kohustub vee-ettevõtet viima füüsilise ja juriidilise isiku teenusehinnad võrdse põhimõttega kooskõlla. Sellest lähtuvalt tuli vee-ettevõttel taotleda uut teenusehinda. Konkurentsiameti poolt kinnitatud teenusehinnad hakkavad kehtima alates 1.02.2024.

Tehnovõrkude ehitusT
2023. aastal ehitati Viimsi valla üldkasutatavatel teedel kokku 33,2 km tehnovõrke sh 2,4 km veetorustikke, 4,2 km kanalisatsioonitorustikke, 4,6 km sademevee- ja drenaažitorustikke, 3,5 km elektriliine, 16,5 km sideliine, 500 m gaasitrasse, 3,9 km tänavavalgustuse elektriliine. Viimsi vallas rajati omatarbeks kinnistutele 2023. aastal kokku 5 päikeseelektrijaama. Prangli saarele ehitati välja 250 m ulatuses tänavavalgustust.

Lisaks eeltoodule anti 2023. aastal ehitusluba 5,9 km veetorustike, 7,1 km kanalisatsioonitorustike, 5,4 km sademevee- ja drenaažitorustike ning 38 soojuspuuragu rajamiseks.

Ehituslubade menetlus
2023. aastal esitati kokku 528 (2022. aastal 747) uut taotlust, millest 420 (2022. aastal 561) taotluse menetlust alustati ja 108 (2022. aastal 186) taotlust tagastati menetlusse võtmata. Esitatud 528 taotluse hulgas oli 229 ehitusloa kohustuslikku ehitist või rajatist ning 610 teatise kohustuslikku ehitist või rajatist. Kokku väljastati 2023. aastal ehituslubasid 182 (2022. aastal 211) ja vormistati ehitusteatisi 630 (2022. aastal 636) objektile.

Muuhulgas tehti erinevatel põhjustel ehituslubade kehtetuks tunnistamise otsuseid 13 (2022.  aastal 22) objekti puhul. Pärast nimetatud 13 otsuse allkirjastamist „andmete esitamise teatisega“ on ehitise seisund muudetud.
Ehitisregistrisse on kantud 7 kinnistule seatud sundvalduse otsused (2022. aastal samuti 7 kinnistule).

Üheks töövaldkonnaks on ka korteriomandite seadmiseks hoonejaotusplaanide kinnitamine – 2023. aastal kinnitati 13 hoone plaanid (2022. aastal kinnitati 9 hoone plaanid).

Projekteerimistingimused
Käesoleval aastal on projekteerimistingimuste taotluste arv võrreldes möödunud aastaga langenud, kuid mitte märkimisväärselt. Kui 2022 esitati projekteerimistingimuste taotlusi nii hoonete püstitamiseks ja laiendamiseks kui ka trasside rajamiseks, kokku 113, siis 2023. aastal esitati kokku 96 taotlust, millest valdav osa hõlmas olemasoleva hoone lammutamist ja uue püstitamist ning juba detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõiguse täpsustamist. 

Hoonete püstitamise ja laiendamise eesmärgil esitatud taotlustest 20 tagastati läbi vaatamata, 31 projekteerimistingimuste taotlust on lõpetatud ja väljastatud ning 14 taotlust on aktiivses menetluses. 2023. aastal esitatud projekteerimistingimuste taotlustest olid 13 tehnovõrkude rajamise eesmärgil, millest 9 taotlust tagastati läbi vaatamata erinevatel põhjustel ning aktiivseid menetlusi ei ole. Tehnovõrkude rajamiseks väljastati projekteerimistingimusi 4.

Riigilõivude laekumine:
Ehitusvaldkonna tegevustest laekus seisuga 31. detsember 2023:
-      ehituslubade menetlemise eest: 29 265 eurot (2022. aastal 51 545 eurot);
-      projekteerimistingimuste menetlemise eest: 2400 eurot (2022. aastal 2775 eurot).

Valdkondlikke fakte

• 99% mandriosa kohalikest teedest on tolmuvabad 
• 82% Viimsi valla valgustitest on LED-valgustus
• 79% bussipeatustest on ootekodadega
• 2 miljonit eurot projektitulu tõime vallale 2023. aasta jooksul
• oktoobris esines 166% enam sademeid kuu keskmisest 
• Naissaare liini kasutatavus on suurenenud pea 3 korda
• hooldesaha teekond on jälgitav keskkonnas VAAL 
• Haabneeme ranna suplusvee kvaliteet hinnati väga heaks
• kasside ja koerte viimine hoiupaika kahekordistus
• Haabneeme ranna nutiprügikastidega vähenes tühjendus 6 korda
• päästerõngas päästab elu, palun ärge viige neid endale koju!

ehitus- ja kommunaalosakonna meeskond

Fotod: Allar Lehtsalu, Kristjan Järv, Raimond Linholm, Raul Ilisson, Siim Jürima, Imre Saar