Elektroonikajäätmed vii garaaži asemel jäätmejaama või kauplusesse
Meil kõigil on kodus elektroonikaseadmeid, mis on tänaseks oma “koostöö lõpetanud” – sahtlisse ununenud kõrvaklapid, telefon või juhtmed; garaaži õiget aega ootama jäänud pliit, akutrell või võileivagrill. Teoorias tundub jäätmejaama ja kauplusesse vanade elektroonikaseadmete ehk e-jäätmete viimine loogiline ja lihtne, aga kas see on nii ka reaalsuses?
Igal aastal tekib maailmas e-jäätmeid enam kui 50 miljonit tonni. Lähtudes uuringutest, võib see 2030. aastaks kerkida 74 miljoni tonnini, seejuures valdav osa sellest on tarbeelektroonika. Lisaks üha suurenevale jäätmekogusele on murekohaks asjaolu, et eluea lõppedes ei jõua seadmed kogumispunktidesse, vaid satuvad üha enam olmejäätmetesse.
Tallinna ülikooli tudengid viisid ELU* projekti raames läbi uurimuse, et kaardistada kogemused e-jäätmete tagastusprotsessist ning võimalikest takistustest. Kokku tehti n-ö testoste (osalusvaatlus ehk vana seadme viimine kogumispunkti ning toimunu hilisem analüüs – toim.) 10 jäätmejaamas ja 13 kaupluses.
Lisaks uurisid tudengid kitsamalt kolme kohaliku omavalitsuse, sh Viimsi elanike kogemusi e-jäätmete loovutamisel. Oma kogemusi olid Viimsi Teataja lugejatega valmis jagama Haabneemest Laura (25), Rohuneemest Kristjan (43) ning Tammneemest Anne (69).
Jäätmejaam ei ole võõras
Seadusest tulenevalt on igal inimesel õigus viia – olenemata sissekirjutuse olemasolust – komplekssed kodumajapidamises kasutatavatest elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud e-jäätmed tasuta endale sobivasse jäätmejaama. On positiivne, et testostude raames tõestati, et üldjuhul on antud nõuetega hästi – vaid ühes jäätmejaamas küsiti isikut tõendavat dokumenti ning raha ei küsitud.
Testostude raames viidi aprillis Viimsi ja Pärnamäe jäätmejaama neli kompleksset seadet: kohvimasin, robottolmuimeja, telefon, sülearvuti, samuti mitmeid juhtmeid. Mõlema jäätmejaama operaatorite töö, ligipääsetavus, paiknemise loogilisus ja jaama üldine puhtus oli kõikidel kordadel eeskujulik. Ka viimsilased Kristjan ja Laura toovad välja jäätmejaamade positiivse õhkkonna ja heakorra ja suhtumise tervikuna. “Operaator on alati olnud koostöövalmis ja juhendab, kuhu üht või teist jäätmeliiki viia. Alles mõned nädalad tagasi viisin Pärnamäe jäätmejaama pliidi, mille aitas kohapealne mees ka maha tõsta,” kinnitab Kristjan, kes käib jäätmejaamas mõned korrad aastas.
Kui üle-eestilisest uurimusest tuli välja, et jäätmejaamades on mõneti probleeme viidastusega (suunaviidad ja konteinerite märgistus), siis Viimsi puhul testostlejad ja elanikud selles probleeme ei täheldanud. Samuti uuriti üldise liigiti kogumise kohta. “Viimsi jäätmejaamas tundub kõik väga loogiline, sh eristatakse suur- ja väikeseadmeid – korteriomanikult pärandiks saadud külmkapp sai uue koha jäätmejaamas “lageda taeva all” teiste suurjäätmete juures ning televiisori tõstsime konteinerisse. Kindlasti on suureks boonuseks ka kohapealse operaatori juhendamine,” kinnitas positiivset kogemust kahel korral jäätmejaamas käinud Laura.
“Viimati käisin jäätmejaamas paar aastat tagasi, aga siis viisime üsna hea saagi, mida olime kogunud aastaid – pesumasin, külmkapp, veekeetja ja vana aiamööbel. Nüüd sellele mõeldes tekib küll küsimus, et miks ma vahepeal oma kodust jäätmejaama tekitasin,” naeris pensionär Anne, lisades, et ilmselt on selline laiskus oma majas elamise “rõõm”.
Õigus on viia ka kauplustesse
Tarbijatel on õigus elektroonikajäätmeid tagastada teatud juhtudel ka kauplustesse. Esmalt juhul, kui soovitakse osta samaväärne toode asemele, mille korral on müüja kohustatud tarbija vana elektroonikaseadme vastu võtma.
Tarbijatel on õigus ka ilma uut toodet ostmata viia oma vana elektroonikaseade tagasi kauplusesse. Seejuures on aga oluline, et esineks jäätmeseaduses nimetatud kaks tingimust: müügikoha müügipinna suurus peab olema vähemalt 400 m2 ja e-jäätme ükski väline mõõde ei tohi olla suurem kui 25 cm.
“Oleks ma seda varem teadnud, siis ilmselt ei koguks ma asju sahtlisse,” naeris Anne, kel meenus, et sahtlis on veel vana föön ja kaks katkist mobiiltelefoni.
Ka Laura sai võimalusest viia väiksemaid e-jäätmeid kauplusesse teada alles nüüd ning otsustas kohe teadmise proovile panna, viies tahvelarvuti Lasnamäe Prismasse: “Põhimõtteliselt nagu drive-in – läksin poodi, leidsin konteineri, panin sisse ja tulin ära. Väga mugav!” Ka testostude käigus selgus, et paljudes külastatud kauplustes on olemas korralikud kogumiskastid väiksemõõtmeliste elektroonikaseadmete tagastamiseks. Nende puudumisel on tarbijal õigus pöörduda kaupluse personali poole, kes e-jäätme vastu võtab.
Kauplustes tehtud testostude järgselt saab öelda, et isegi, kui kauplused olid valmis e-jäätmeid vastu võtma ning loonud selleks koha, siis probleeme oli viidastusega. Sama nentis ka Kristjan: “Olen võtnud mitmel korral väikeseadmeid suurde toidu- ja ehituspoodidesse minnes kaasa ning seni on alati ka vastu võetud. Olen näinud poode, kus korralik ja puhas koht on olemas, aga suunavat viita ei ole. Samas pole probleeme olnud ka kohata kaupluses, näiteks aastaid tagasi andsin katkise asja lihtsalt Bauhofi infoletti – klienditeenindaja võttis toote positiivselt vastu.”
E-jäätmete äraandmine on lihtne ja kiire
Kokkuvõtteks – nii jäätmejaama kui ka kaupluse testostlejad hindasid e-jäätmete tagastusprotsessi juures kõrgelt, et kuluv aeg oli lühike (keskmiselt ca 10 minutit). Meeldivaks hindasid ka tagastusprotsessi kogemust need, kes said kaupluses iseseisvalt toimetada, viies oma e-jäätmete kogumiskasti, kui see oli nähtaval kohal ja ei olnud tarvidust teenindajaga kontakti astuda.
Kuna kevad ja suvi on tavapärane koduse suurpuhastuse tegemise aeg, siis tuletame kõigile meelde, et e-jäätmete äraviimisega kogumispunkti suunad need edasisse käitlusesse ehk annad oma panuse taaskasutusse.
Tallinna ülikooli ELU projekti “E-jäätmete Müsteerium” tudengid soovivad tarka tarbimist ning julget e-jäätmete loovutamist!
Hea teada!
Juhul, kui kauplus vastab kõikidele tingimustele või kui jäätmejaam keeldub põhjuseta e-jäätmete vastuvõtmisest, on sisuliselt tegemist jäätmehoolduse nõuete rikkumisega ja sellest võiks teavitada keskkonnaametit telefonil 1247, kohalikku omavalitsust või tootjavastutusorganisatsiooni (Eesti Elektri- ja Elektroonikaseadmete Ringlus MTÜ või Eesti Elektroonikaromu OÜ).
*Tallinna ülikooli ELU (Erialasid Lõimiv Uuendus) on projekti- ja probleemõppel põhinev põlvkondi ühendav õppeaine, mille käigus lahendatakse ja uuritakse meeskonnatööna elulisi probleeme. Lisainfo: elu.tlu.ee. Projekti tulemustega on võimalik tutvuda Tallinna ülikooli blogis.
Janek Bagirov
Tallinna ülikooli tudeng
Liina Rüütel
Tallinna ülikooli tudeng
Foto: Andreas Kokk