Haruldus, mida leiab Eestis vaid Viimsi vallast – põhja-raunjalg

Sel korral teeme juttu ühest sõnajalgtaimest, mille üle Viimsi vald võib tõesti uhke olla, sest liik on leidnud endale kodu just ja vaid siin. 

Kuna tegu on tõelise haruldusega, on ta ka arvatud kaitstavate liikide I kategooriasse ehk kõige rangema kaitse all olevate liikide hulka. See tähendab muuhulgas ka seda, et selle liigi täpse elupaiga avalikustamine massiteabevahendites on keelatud ja karistatav. Seega piirdume käesolevas artiklis üldisema asukoha kirjeldamisega. 

Välimus ja paljunemine 
Põhja-raunjala välimus on esmapilgul kõike muud kui sõnajala oma. Tavaliselt kujutame sõnajalgu ette sulgjate lehtedega, aga põhja-raunjalast mööduja võib teda pidada lihtsalt üheks rohutuustiks, sest tegemist on väga kitsaste lehtedega väikese (5–15 cm kõrge) taimega ning sulgjat välimust ta lehtedel ei ole. Tema tipust hambulised lehed lõhestuvad mõne sentimeetri tagant kaheks, mis annab talle pigem kahvelja välimuse (andnud talle ingliskeelse nime Forked Spleenwort).

Põhja-raunjala lehed on nahkjad ja talvehaljad. Pikkade põuaperioodide ajal rulluvad lehed kokku, niiskemal ajal sirutuvad aga taas välja ja kasvavad edasi. Tegemist on eostaimega ehk tal ei ole õisi või käbisid vmt ja ta ei levi seemnetega. Kui seemnete puhul on viljastumine juba varem näiteks taime õies (õistaimed) või käbides (paljasseemnetaimed) ära toimunud ja seeme on selle protsessi tulemus ning sobivale kasvupinnasele langedes hakkab sellest uus taim kasvama, siis sõnajalgtaimedel on protsess keerulisem. Sõnajalgadel arenevad eosed (mida on väga palju) lehe alumisel küljel eoslates ja seda tüüpi taimede puhul leiab viljastumine aset alles pärast seda, kui eosed on kasvupinnasele langenud ja seal idanenud ning arenenud nn eelleht. Eellehel on nii emas- kui ka isassuguorganid. Sugurakkude kokkusaamiseks on vaja veekeskkonda. Seega mängivad niiskustingimused sõnajalgtaimede paljunemisel palju suuremat rolli kui õistaimede puhul.

Geneetilise mitmekesisuse saavutamiseks on vaja paljude erinevate sama liiki sõnajalgtaimede eoste langemine teineteise lähedusse, et sugurakkude vahetamine saaks aset leida. 

Tuleb aga välja tuua, et eelnevalt kirjeldatu oli sõnajalgtaimede sugulise paljunemise viis (et geneetiline materjal mitmekesistuks), aga nad on võimelised paljunema ka vegetatiivselt – risoomi abil. Siis on kõik järglastaimed täpselt sama geneetilise materjali kandjad kui ka vanemtaimed. 

Levik ja kasvukoht
Põhja-raunjalg kasvab peamiselt Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias. Teda on leitud kasvamas väga erinevatel kõrgustel. Näiteks USA-s leidub teda kõrgusvahemikus 700–2900 meetrit merepinnast ja ka Itaalias leidub teda isegi kõrgemal kui 1800 meetrit merepinnast. Samas meil kasvab ta vaid mõned meetrit kõrgemal, kui seda on merepind. 

Valdavalt leiab kirjanduses infot, et põhja-raunjalg on ränilembene ja happelise reaktsiooniga kasvukohta eelistav liik, kuid sellest hoolimata esineb maailmas kohti, kus ta kasvab ka lubjakivide vahel (aluseline kivim). Kõige eriskummalisemaks kasvukohaks peetakse vast tema kasvamist Inglismaal Kentis punasest tellisest sillakese pragudes. USA-s Lääne-Virginias on põhja-raunjalg leidnud kodu kilda pragudes (kilt on savist tekkinud moondekivim). Sageli leiab teda aga graniitkivide vahel. Näiteks Eestis kasvabki ta maakivide vahelistes liivase mullaga täidetud pragudes, mis on valdavalt päikese poole kaldu (lõunaküljed). 

Päikesega on tal eriline suhe – lausaline päikesepaiste talle pigem ei sobi, aga täisvarju ka ei kannata. Seega on ka tema kaitse puhul kuldse kesktee leidmine keeruline, sest sageli on probleemiks puude ja võsa kasvamine, mis hakkab sõnajala kasvukohta varjutama, aga samas, kui liiga palju varjuheitjaid maha raiuda, siis võib taim ka ära surra. On teada ka see, et seisev vesi talle ei sobi ehk kasvusubstraat peab olema vett läbi laskev.

Ajalugu, arvukus ja ohud 
Põhja-raunjalg oli varem levinud natuke laiemalt kui vaid Viimsi vallas. Teda leidus kokku kolmes kohas: lisaks Viimsi vallale üks asukoht Tiskre kandis (1898. ja 1901. a) ja teine Määra külas (1960. a) Harjumaal. Tänaseks päevaks on alles vaid leiukoht Viimsi vallas. Muide, meie vallas avastati põhja-raunjala kasvamine alles 1993. aastal, aga arvatakse, et populatsioon võib olla siiski rohkem kui 50 aastat vana. Eestis kasvab põhja-raunjalg oma Skandinaavia osa-areaali kagupiiril. Meile lähimad teadaolevad põhja-raunjala leiukohad asuvad Soome lõunaosas ja Ida-Skandinaavias.

Viimsi vallas kasvab põhja-raunjalg ühel saarel ja seal loendati 2009. aastal kokku 190 taimeisendit. Hoolimata isendite arvust asuvad isendid ülimalt väikesel territooriumil (140 m2) ja on väga kergesti haavatavad – seda just inimese tegevuse tõttu. Enamasti on Eestis probleemiks prügistamine ja tallamine, aga mujal maailmas ka taimede kogumine ja väljakaevamine, kohati ka ehitustegevus.  

Sageli elupaigad võsastuvad või jäävad põhja-raunjalad lihtsalt konkurentsis teistele kõrgema kasvuga taimedele alla. Laiemas plaanis on probleemiks ka see, et kaevandused on maailmas muutunud suurteks ja intensiivselt majandatavateks ning võtavad enda alla kohati väga suuri alasid. Tuletame meelde, et see liik kasvab kivide ja kaljude vahel. Muretsemiseks annab alust ka ekstreemsete ilmanähtuste (nt põud) sagenemine. 

Probleemiks on ka geneetiline oht, sest isendeid populatsioonis võib olla vähe ja mida väiksem on geneetiline mitmekesisus, seda suurem on tõenäosus ohtu sattuda, sest asurkonna reageerimine muutustele on vähem plastiline. Lisaks on väikese geneetilise mitmekesisuse puhul ohuks lähiristumise tagajärjel toimuvad negatiivsed muutused populatsioonis. 

Rahvameditsiin ja pärimused 
Eks minevikus oli nende meditsiiniteadmistega nii nagu oli ja sageli omistati mõnele taimele omadusi, mida tal tegelikult ei olnud. See ei tähenda muidugi, et taimel üldse raviomadusi ei ole, aga tänapäeva teaduses on võimalik neid omadusi palju täpsemalt teada saada ja uuritakse ka kõiki kõrvalmõjusid. Ka põhja-raunjalga on rahvameditsiinis kasutatud. Näiteks Hiinas usuti, et põhja-raunjalg aitab hingamisteede haiguste ja seedeprobleemide korral, Euroopas aga peeti seda liiki kuseteede haiguste, neerukivide ja põrnahaiguste raviks sobilikuks taimeks.  

Ka liigi perekonna nimi Asplenon viitab põrnale. Nimelt andis Kreeka nn farmakoloogia isa Pedanius Dioscorides sõnajalarühmale nime, arvates, et nendega saab põrnahaigusi ravida. Kreeka sõna „a“ viitab millegi puudumisele ja „splen“ põrnale. Põhja-raunjala liigina kirjeldas aga esimesena kuulus Rootsi bioloog Carl von Linné 1753. aastal. Pärast seda on liigi paigutus liikide perekondade süsteemis korduvalt muutunud. 

Lisaks raviomadustele võib välja tuua ka sellise toreda pärimuse, et mõnes kultuuris usuti, et põhja-raunjalg peletab eemale kurjasid vaime ja toob õnne, teises aga seostati liiki armastuse ja fertiilsusega. 

Uuringud ja kaitse 
Nagu artikli alguses mainitud sai, siis põhja-raunjalg on Eestis kõige rangemini kaitstavate liikide nimekirjas. Kaitse all on ta 1994. aastast. Ka mitmetes teistes riikides on põhja-raunjalg kaitse all. Üheks liigi kaitsesse panustamise viisiks on elupaikade säilitamine, mis muuhulgas tähendab ka võsa ja puude eemaldamist, kui see taimi liigselt varjutama hakkab. Sellega on tegelenud keskkonnaamet ning oma panuse on andnud ka Viimsi vallavalitsus. 

1991.–1994. aastal uuriti põhja-raunjala paljundamise võimalusi eoste külvi teel. 2008.–2010. aastal viidi Tartu ülikooli juhtimisel läbi põhja-raunjala (taas)asustamise katseid, kus laboris kasvatati eostest taimed ja viidi siis paari aasta vanustena loodusesse tagasi. Lisaks meie valla saare kolmele asukohale otsustati isendeid asustada ka Lahemaa rahvusparki Haljala valda kolme kohta. Praegu teadaolevalt ei olnud Lahemaale asustamine edukas, aga Viimsi valla saarel jäid isendid kahes kasvukohas ellu. Ühte neist istutati kokku 15 taime, millest on 2020. aastaks saanud 8 puhmikut, ja teise 17 taime, millest on 2020. aastaks saanud 1 puhmik. Seega on meie saarel praegu teada kokku 3 põhja-raunjala kasvukohta. Asustamisest on ilmunud ka teadusartikleid, et jagada oma kogemusi teistega, sest nii on võimalik õppida ja targemaks saada. 

Kai Rünk Tartu ülikoolist on andnud tubli panuse nii haruldaste sõnajalgade (mh põhja-raunjalg) ökoloogia uurimisse kui ka liikide säilimisse ja kaitsesse. 2011. aastal ehitati Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) projekti kaasrahastamisel põhja-raunjala mittelooduslikus elupaigas säilitamise eesmärgil maakividest müür Tallinna botaanikaaeda. Lisaks Tallinna botaanikaaiale säilitatakse meie valla taimede geenipagasit eluskollektsioonis ka Tartu ülikooli botaanikaaias. 
2021. aastal kinnitas keskkonnaamet I kaitsekategooria sõnajalgade kaitse tegevuskava, mis hõlmab endas muuhulgas ka põhja-raunjala kohta infot ja kaitse suuniseid. 

Kas teadsid, et… 
•    …põhja-raunjalg on peamiselt põhjapoolkera liik ja sellele viitab ka liigi ladinakeelne liiginimi septentrionale, mis tähendab põhjamaist. 
•    …liik on populaarne taim sõnajalakasvatajate seas ja mõnes piirkonnas kasvatatakse teda ka toataimena. 
•    …Eestis on välja antud põhja-raunjala postmark, mille väärtus oli 0,65 eurot. 
•    …liigi mõni isend võib kasvada enam kui 20 aasta vanuseks.

Maris Markus
keskkonna vanemspetsialist

Fotod: Maris Markus