Heade tavade kokkulepped loovad aluse paremaks koostööks kooli ja lapsevanema vahel
2023/2024 õppeaasta jooksul toimus Viimsi valla koolides pilootprojekt Viimsi IVA ehk Viimsi Iga Vanem Aitab, mille teemaks oli lapsevanemate edukam kaasamine kooliellu. Projekti rahastasid ning moraalselt toetasid nii justiitsministeerium kui ka Norra grant.
Projekti eesmärk on luua tugevam ja teadlikum lähenemine lapsevanemate aktiivsemaks kaasamiseks kooliellu, mille tulemusel on lapsevanem koostööaltim ning mõistab, et vastutus oma lapse tegevuste eest on tal ka sel hetkel, kui laps asub koolimajas ja õpib.
Mida teha kooliajal? Selleks on vaja kooli ja vanemate tihedat koostööd, et olla oma lapsele toeks. Laps peab ennast koolis tundma hästi. Kui lapsel on kodus mured, ei edene ka koolitöö. Kui koolis on mured, ei ole rõõmu ka kodus. Viimatise õpetajate streigi valguses jäi mulje, et pere ja kool on teine teisel pool kaevikujoont ja teineteisele väga võõraks jäänud. Et kaevikuid kokku lükata, otsustas Viimsi anda omapoolse panuse pere ja kooli üksteisele tutvustamisega.
Mida täpsemalt tehti?
Projekti käigus töötasime välja hea tava kokkulepped peredele. Kokkuleppeid vahendab ja tutvustab kool, kuid sisuks on klassi raames paika panna üldised põhimõtted ja elementaarsed väärtushinnangud. Kokkulepete tutvustamine toimub 1. õppeaasta jooksul. Iga järgneva aastaga korratakse klassis kokkulepped üle ning vajadusel kaasajastatakse. Kokkulepete eesmärk on tutvustada klassis üksteisele nii lapsi kui ka vanemaid, et tekitada algusest peale ühtne, tugev ja kokkuhoidev meeskond, kes omavahel jagab nii oma muresid kui ka rõõme. Kokkulepete sõlmimisega kaasnesid ka ühised perepäevad ja ühisüritused, kui nii lapsed kui ka vanemad tegid midagi vahvat koos. Ka käesoleva õppeaasta jooksul tutvustatakse uutele klassidele hea tava kokkuleppeid.
Koostöös panime kirja juhendmaterjalid selgitamaks nii õpetajatele kui ka lapsevanematele seda, mis neid pilootprojekti raames ees ootab.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) koolitajad harisid 1. ja 5. klasside klassijuhatajaid, kuidas vanemaid kooliellu paremini kaasata.
Koolituse eesmärk oli toetada õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamisega nende koostöövalmidust lapsevanematega suhtlemisel.
Täienduskursuse väljaarendamine sai alguse riigikantselei innovatsiooniprogrammis Innosprint, kus otsiti lahendusi koolikeskkonnas laste vaimse tervise toetamiseks. Kursuse töötas välja kitsam tuumikmeeskond, kuhu kuulusid eksperdid Tallinna ülikoolist ja TAI-st.
Õpetajatele sobis kindel struktuur, tugimaterjalid ja raamistik kokkulepete sõlmimiseks. Samuti peeti toetavaks asjaoluks, et õpetaja ei pea ise midagi välja mõtlema, vaid selja taga on kool ja vald. Samuti suunas projekt õpetajad teadlikult konkreetsetel teemadel vestlema ning andis võimaluse lapsevanematel omavahel olulisetest asjadest rääkida.
Negatiivse poole pealt toodi välja, et esimese aasta alguses on niigi liiga palju infot ning kõike ei jõua vanemad korraga hoomata. Samuti tulevad teemaga kaasa vanemad, kellele hea tava kokkulepetes välja toodud teemad on mõistetavad ning juba niigi on sarnaseid kokkuleppeid enda peres juba teinud.
Kaasa võtsid õpetajad projektist teadmise taoliste kohtumiste vajalikkusest, et anda lapsevanematele ühine ruum aruteluks.
Omavaheliste probleemide tekkimisel on lihtsam lahendusi otsida ning konfliktolukorras mõistetakse teist osapoolt paremini, kui klassis on eelnevalt kokkuleppeid tutvustatud ning neid ka sõlmitud.
Kokkuvõtvalt tunnevad õpetajad, et vajadus anda suurem võimalus lapsevanemate ühisele häälele klassis on olemas, samuti toetavad materjalid ja struktuur juhuks, kui tekib probleeme.
Osalemine uuringutes
TAI koolitajad viisid läbi nii õpetajate kui ka vanemate seas uuringu kaasatuse kohta, selle uuringu tulemusi veel ootame. Küll on meil olemas ISRD (International Self-Report Delinquency Study) uuringu tulemused. Noortega seotud sotsiaalsete probleemide (töötus, alkoholi- või narkootikumisõltuvus ning kuritegude ohvriks langemine) ennetamise paremaks planeerimiseks kogutakse ja analüüsitakse andmeid noorte inimeste elu kohta. Üheks oluliseks vahendiks sellise info saamisel on rahvusvaheline õpilaste elustiili ja käitumisharjumuste uuring ISRD, milles osaleb 40 riiki üle maailma.
Uuringu abil hangitakse infot noorte sotsiaalset arengut mõjutavate tegurite ja käitumisviiside leviku kohta. 2023. aasta esimeses pooles viis Tartu ülikooli õigusteaduskond justiitsministeeriumi tellimusel läbi neljanda ISRD andmekogumise Eestis. Küsitlusse kaasati 8.–11. klassi õpilased 62 koolist. Kokku laekus ligi 6500 vastust. Viimsist osales kaks kooli 531 õpilasega. Mugavaks andmete jälgimiseks on andmed jaotatud viieks alateemaks: koolikeskkond, tulevik, vaba aeg, õigusrikkumised ja ohvrikslangemised. Iga alateema juurde koondati küsimustikus esitatud küsimused ning õpilaste vastused.
Tuleviku osas näevad meie noored, et ühelt poolt loodetakse tulevikus olla oma vanematest paremal järjel, kuid samas tuntakse, et vajatakse tulevikus riiklikku sotsiaaltoetust või rahalist tuge oma sugulastelt. Ülikooliga plaanib end siduda vaid 1/3 vastanutest.
Seega on ka teatud hulgal meie valla noortel suhtumine, et tahan siin kohe ja praegu elada murevabalt ja mõnusalt, kuid selleks eriliselt vaeva nägemata.
Vaba aega veedetakse sõpradega nii silmast silma kui ka neti teel suheldes. Enda sõnul pole noored netis hasartmänge mänginud ega pimeveebis viibinud, pigem kasutatakse sotsiaalmeediat, otsitakse infot kooli või töö jaoks või mängitakse. Harvem viibitakse pornosaitidel. Vaba aega reaalses elus veedetakse peamiselt oma kogukonnas, õpitakse või tehakse kodutöid. Suhteliselt harva süüakse perega ühise laua taga, mis omakorda soodustab pereliikmete omavaliste sidemete nõrgenemist.
Viimsi valla noored tunnevad ennast koduvallas elades suhteliselt turvaliselt ning enda sõnul seadust ei riku. Uuringust siiski tuli välja, et on kogetud füüsilist vägivalda täiskasvanud pereliikmete poolt ning interneti kaudu on saadud halvustavaid sõnumeid, kuid mitte erilisel määral. Siiski tunnistatakse, et noored on ise häkkinud kellegi kontole sisse, saatnud sotsiaalmeedias kellegi kohta halvustavat infot või kellestki intiimseid fotosid. Juhtub ka poest varastamist ja grafiti joonistamist. Siinkohal sai ära toodud vaid pisku, kuid olemasolevaid andmeid kasutatakse kindlasti Viimsi uue heaoluprofiili loomisel.
Suur tänu kõigile, kes panustasid meie piloodi õnnestumisse: projekti juhtgrupp, justiitsministeerium, koostööpartnerid, koolide juhtkonnad koos õpetajate, õpilaste ja nende vanematega! Tänu teile oleme loonud vallas uue traditsiooni – heade tavade kokkuleppe sõlmimine 1. klassis ja sellega koos kasvamine/arenemine terve koolitee jooksul.
Heade tavade kokkulepe
● Selgitan enda lapsele, et õppimine on oluline nii talle kui ka teistele kaasõpilastele.
● Tunnen iga päev huvi lapse koolipäeva vastu ja pakun vajadusel abi kodutööde tegemisel ning tagan selleks hea keskkonna.
● Märkan, kui mu laps on kiusamise ohver või kiusaja ning teavitan sellest kooli ja vanemaid, et õpilane tunneks ennast turvaliselt ja oleks rõõmsameelne õppija.
● Vajadusel/võimalusel suunan ja toetan last konfliktide lahendamisel.
● Soovin oma lapsega iganädalaselt kvaliteetaega veeta. Võimalusel osalen aktiivselt kooli poolt pakutavatel üritustel ja koosolekutel.
● Lepin lapsega kokku tema väljas viibimise aja, lähtudes seadusest ja lapse unevajadusest, et tal oleks võimalik puhanuna kooli minna.
● Tean lapse sõpru ja klassikaaslasi ning suhtlen vajadusel nende vanematega.
● Arutan oma lapsega veebisuhtlemisest ja teen kokkuleppeid interneti kasutamise kohta.
● Ma ei osta oma lapsele või tema sõpradele tubakatooteid, alkoholi või teisi meelemürke.
● Veendun, et lapsel on juurdepääs ainult oma vanuse ja arenguga sobivatele filmidele, videomängudele ja veebimaterjalidele (PG 12+ vanusele või alla lubatud tooted).
● Tagan, et minu kodus ei toimu teismeliste pidusid, kus tarbitaks alkoholi, tubakatooteid ja/või teisi meelemürke.
● Arendan oma lapse empaatiavõimet, selgitan talle kaaslaste kuulamise tähtsust, julgustan teda oma arvamust avaldama ja oma tegude eest vastutust võtma.
● Loon enda lapsega usaldusliku suhte ja õpetan teda teisi kohtlema austavalt ja kaasavalt.
Dei Stein
lastekaitse vanemspetsialist