Hoiatus finantspettuste eest: kuidas end kaitsta ja teadlikkust tõsta?

Viimastel aastatel on finantspettuste arv märkimisväärselt kasvanud, mõjutades paljusid inimesi üle kogu Eesti. Petturitele kaotatud summad ulatuvad mõnekümnest eurost kümnete tuhandeteni. Parim kaitse on olla valvas, sest kaotatud raha tagasi saada on väga raske kui mitte võimatu.

Kelmuskuritegusid on 2025. aastal registreeritud 254, kahjusumma on kokku 1 874 493,53 eurot. Arvestades olukorda, kus paljud inimesed pettuse ohvriks langemisest politseid teavitanud ei ole, võib tegelik kahjusumma olla palju suurem. Endise SMITi juhi Ragner Paevere sõnul ei ole me keegi lõpuni kaitstud: ”Isegi kui tundub, et teema on tuttav ja minuga seda ei juhtu, on mitmeid näiteid, kuidas pettuse ohvriks sattuvad needki, kes peavad seda võimatuks.” Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger rõhutab, et petukõned on Eestis väga levinud. 

Skeeme, mida kasutatakse, on erinevaid. Levinuimad neist on loterii- ja päranduspettused, kus e-kirjaga teavitatakse suurest loteriivõidust või ootamatust pärandusest, aga ka investeerimispettused, kus küsitakse sissemakset ja andmeid ning lubatakse kiirelt suurt tulu. Oma ”turg” on ka romantilistel pettustel, kus luuakse romantiline suhe ja ootamatult küsitakse rahalist abi. Kasutusel on ka eri meetoditega toimiv andmepüük, kus e-kirjade või sõnumite kaudu püütakse välja petta pangaparoole, krediitkaardi andmeid või muud isiklikku teavet, teeseldes usaldusväärseid asutusi.

Eestlased sattuvad ka veebipoe pettuste ohvriks – peamiselt ei jõua selle puhul kaup kohale või ei vasta kirjeldusele. Levinud on ka kõned pangast, politseist ja teistest ametitest, milles meelitatakse välja pangakaardi anmeid. Levinud stsenaarium, mida kelmid kasutavad, on ka õnnetusse sattunud sugulane. Sellisel juhul enamasti helistaja nutab ja väidab, et temaga või inimese lähedasega on juhtunud õnnetus ning vaja on kiiresti rahalist abi. Levinud on ka SMS-pettused, mille käigus saadetakse võltsitud sõnumeid postipakkide saabumise ja sertifikaatide aegumise kohta.

Erinevaid petuskeeme on palju ja neid tuleb iga päevaga aina juurde. Kuna jätkub tehisintellekti areng, siis seda targemaks muutuvad ka petuskeemid ja seda raskemaks muutub nende tuvastamine.

Kuidas end kaitsta finantspettuste eest?
Ole valvas ootamatute pakkumiste suhtes ja kui saad teate ootamatu võidu, päranduse või investeerimisvõimaluse kohta, ole skeptiline ja kontrolli infot põhjalikult. Enne investeerimist uuri pakkuja tausta ja veendu, et tal on vastav tegevusluba.

Finantsinspektsioon avaldab regulaarselt hoiatusteateid ettevõtetest, kellel puudub luba finantsteenuste pakkumiseks.

Ära avalda oma pangaparoole, krediitkaardi andmeid ega isiklikku teavet telefoni, e-kirja või sõnumi teel, kui sa pole kindel saatja usaldusväärsuses. Kui internetitutvus hakkab raha küsima, ole ettevaatlik ja ära tee ülekandeid. Kui kahtlustad, et oled sattunud pettuse ohvriks, teavita sellest kohe panka ja politseid. Teavita lähedasi ja sõpru, et nad oleksid teadlikud võimalikest ohtudest ja oskaksid end paremini kaitsta.

Osale seminaril ”Pettused ja nende ennetamine – ekspertide pilgu läbi” 
Kutsume teid osalema kahel tasuta seminaril, mis suurendavad inimeste teadlikkust pettuste teemal. Tegemist on Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor üliõpilaste heategevusprojektiga, mida korraldavad Heidi Kirsimäe, Getryn Martmaa, Diana Viktorova ja Katrina Lokutsievski.

• 25. märtsil kell 18.30 Viimsi huvikeskuses esinevad Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger, abipolitseinik Jaan Vaabel ja endine SMITi juht Ragner Paevere. Seminaril jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas end kaitsta finantspettuste eest, ning tuuakse näiteid elust enesest.
• 4. aprillil kell 11.00 Haabneeme päevakeskuses räägivad samal teemal veebipolitseinik Anna-Liisa Kreitsman ja Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht Eero Ergma.

Rohkem infot leiab Viimsi huvikeskuse kodulehelt www.huvikeskus.ee.

Heidi Kirsimäe
Viimsi huvikeskuse juht