Huvikeskuse lavale jõuab muusikaline komöödia „Noor Frankenstein“

16. märts 2023
foto

24. hooaega tähistav Viimsi Muusikaliteater toob huvikeskuses lavale Mel Brooksi muusikalise komöödia „Noor Frankenstein“. Et mõista, mis lavastusega täpselt tegu on, rääkisime nii näitemängu lavastaja Jaanika Juhansoni kui ka näitlejatega.

Millest muusikal „Noor Frankenstein“ räägib?
Jaanika Juhanson:
“Noor Frankenstein” on Mel Brooksi muusikaline komöödia gooti kirjanduse suurkuju Mary Shelley õudusjutu ainetel. Lavastuse keskmes on kurikuulsa Victor Frankensteini lapselaps Frederick, kes on oma päritolust avalikult lahti öelnud. Kui aga pärandivaidlused ta Transilvaaniasse, vanaisa lossi meelitavad, saab alguse pöörane seikluste virrvarr, mille jooksul ei pääse noor Frankenstein ka enda koletise loomisest. 

Seiklusliku koore all räägib lavastus iseendale tõe tunnistamisest, oma tegelikele soovidele ja unistustele järgnemisest ning tõdemusest, et vahel võib su tõeline koht olla seal, mida ei oska oodatagi. Lavastus kutsub publiku klassikalise õudusloo maailmaga mängima, fantaasiat rakendama ning mõistma, et meie kaasaja (pop)kultuurimaailm on läbi põimunud varasematest lugudest, mida ikka ja jälle uutmoodi kokku panna. Lavastus on tume, aga lõbus entsüklopeedia erinevatest filmidest ja õudusklassika teostest pärit tsitaatidest.

Mis on lavastuse juures kõige suuremaks väljakutseks?
Jaanika Juhanson: Muusikaliteatri prooviperiood on eripärane – see toimub pea terve hooaja jooksul, oktoobrist aprillini, igal pühapäeval. On üsna imekspandav, et kuskil on olemas selline suur punt harrastusteatri inimesi – üle veerandsaja osalise –, kes peaaegu igal pühapäeval on valmis pühenduma proovidele. Ilmselt on minu lähtekohad lavastajana Viimsi Muusikaliteatri trupile üsna uued ja kahtlemata harjumist nõudvad. Kasutan proovides palju koosloomemeetodit ja ilmselt on mul trupi jaoks ootamatu lavastajakäekiri. Eks see kõik – ja ka pikad proovipäevad – ole trupile paras väljakutse.

Minu väljakutse on aga pigem kohandumine harrastusteatri taustaga, kus käsikäes käib pedagoogika, aga ka tõhus ja tore vaba aja veetmine. Kuna mina töötan enamasti kutselises teatris, nõuab praegune olukord rohkem paindlikkust ja kannatlikkust. Usun, et see protsess on rikastanud uue kogemusega mõlemat poolt.

Kes lavastusgruppi kuuluvad?
Jaanika Juhanson: Mul on tohutult hea meel, et minuga on kaasas samas taustsüsteemis hingav ja mõtlev lavastusgrupp. Koreograafi-liikumisjuhi Kristjan Rohioja juhendamisel leiavad tee lavastusse kergelt muigelised liikumised ja tantsud. Lavastuskunstniku Kristi Leppiku kujundatud tume steam-punk-maailm lisab loole lähenemisel veel ühe mõõtme, millele omakorda sekundeerib valguskujundus Märt Sellilt (Rakvere Teater). Grimmikunstnik Triin Tulp koos oma tiimiga muudavad tegelased fantaasiamaailma asukateks. Muusikajuht Hille Savi on teinud määratu töö keeruliste laulude õpetamisel. Ja muidugi Viimsi Muusikaliteatri raudvara Kalle Erm, kelle produktsioonitöö kogu meie lavastustegevusele üldse võimaluse annab.

Siinkohal pean kindlasti ka mainima peategelast. Frederick Frankensteini nõudlikus rollis on paljudele teleekraanilt jm tuttav näitleja Kristjan Lüüs, kes osaleb Viimsi Muusikaliteatri lavastuses külalisena.

Keda ootate lavastust vaatama?
Jaanika Juhanson: Lavastus sobib nii õudusklassika kui ka muusikateatri austajale. Kuigi lavastus on loodud täiskasvanutele, on seda vaatama oodatud ka teatrit armastav noor vaataja. Päris pisikesed pereliikmed soovitame vast siiski koju jätta.

Kuidas teostub muusikali grimmiteenuse tagamine?
Triin Tulp (grimmikunstnik): Tegemist ja toimetamist on grimmiosakonnal olnud juba palju ja jätkub kindlasti veel kuni etenduste lõpuni. Olen trupi jaoks kokku pannud grimmikohvri, tegime esimese peategelaste grimmiproovi koos fotosessiooniga, valmistame ette parukaid osatäitjatele, plaanis on korraldada lavatrupile grimmikoolitus (koos Kaia Pihlakuga). Koolitusel õpetame, kuidas selle lavastuse grimmi ise teha, ja räägime ka lavagrimmi põhitõdedest.
Sellise suure trupi grimmi jaoks on vaja ka korralikku tiimi. Isegi suure meeskonnaga on meil grimmiaeg küllaltki pikk – umbes 2–3 tundi. Kõige täpsemalt loksuvadki asjad paika läbimängudel ja esietenduseks peab kogu masinavärk jooksma õlitatult. 

Kes keda lavastuses kehastab?
Kristjan Lüüs: Mina kehastan nimitegelast Frederick Frankensteini. Kui jätta kõrvale, et Frederick on geniaalne kirurg ja anatoomia õppetooli dekaan, mida mina kindlasti pole, siis lisaks "keerulistele sõnadele" on olnud väga huvitav leida tema füüsilisi väljendusvahendeid. Olgu nendeks sirge rüht või ekspressiivne kätega loengu andmine.

Liis Rebane: Mina kehastan Igorinat, kes originaalis on küll meestegelane (Igor), kuid oleme ta kohandanud oma lavastusele sobivaks. Tunnen, et antud karakteri puhul ei mängi sugu tegelikult erilist rolli. Pigem on Igorina lihtsalt üks erinevate tahkudega kummaline ja naljakas veidrik, kes on justkui segu "Armastus kolme apelsini vastu" Pantalonest ja mõnest metshaldjast. 

Liisa Kirschbaum: Kehastan laval salapärast ja kummalist majahoidjat Frau Blücherit. Kuna tegu on tõesti ekstsentrilise tegelasega, siis Frau Blücheri mängimine on puhas rõõm.

Karmen Kuusk: Minu rolliks on Inga, kes on väga isepäine ja enesekindel noor naine. Inga kehastamine on olnud minu jaoks põnev väljakutse, sest ta on kohati minu täielik vastand.

Katri Kuusk: Kõrvalosatäitjana on minu kanda erinevad väiksemad rollid, alates moodsast reisijast, pisut kohtlasest külamutist kuni kummituse ja uksekoputini välja.

Kes võiks tänapäeval Frankenstein olla?
Kristjan Lüüs: Olen olnud üks nendest inimestest, kes suurema osa oma elust arvas, et Frankenstein on see roheline koletis, mitte see "hull teadlane", kes koletise lõi. Nüüd, olles läbi lugenud Mary Shelley raamatu ning töötanud põhjalikult "Noore Frankensteini" materjaliga, ütleksin, et tänapäeva Frankensteinid on just need teadlased, kes teevad tänuväärset tööd, hüpates oma uuringutes pea ees teadmatusse, oskamata lootagi midagi põhjapanevat. Nagu ajalugu on näidanud, siis just sealt on tulnud maailma muutvad ja elu parendavad avastused.

Liis Rebane: Kas Frankenstein või Frankensteini koletis? Frankenstein on inimene, kes on liiga keskendunud ühiskonna kriitikale ja püüab end nende reeglite järgi poosis hoida. Kui ta aga suudab sellest reeglistikust (teiste abiga) väljuda, ootab teda suur sõprus, armastus ja eneseleidmine. Kui räägime Frankensteini koletisest, siis ka neid on meie ühiskonnas – ei ole ju koletis päriselt koletis. Tegu on inimesega, kes vajab aktsepteerimist, armastust. Võiks isegi öelda, et koletis on Frankensteini varasema sisemaailma peegeldus.

Tule muusikali vaatama!
Muusikaline komöödia etendub Viimsi huvikeskuses kokku vaid viiel korral: 
31. märtsil kell 19
2. aprillil kell 17
6. aprillil kell 19 
7. aprillil kell 19
9. aprillil kell 17

Täpsemat infot Viimsi Muusikaliteatri kohta saab siit.

Fotod: Mats Õun

Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja