Islandilt saadud kogemused rikastasid meie teadmisi

Viimsi vallavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond koostöös Viimsi hoolekandekeskusega esitas projektitaotluse Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi õppevisiitide läbiviimiseks kahte Põhjamaa riiki. Sihtkohtadeks valiti Island ja Taani, kuna need riigid on tuntud oma sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kõrge kvaliteedi poolest ning panustavad tugevalt ennetustegevustesse, mida ka Viimsis oluliseks peame. Projektitaotlus sai positiivse vastuse ja nüüd saamegi tuua teieni meie Islandi õppereisi tulemi.  

Island tervitas meid mõnusalt islandliku karge ilmaga, mis mõjus kirgastavalt ja vaheldusrikkalt meie pooltroopilisel suvel. Esimene sihtkoht oli Planet Youth organisatsiooni ülemaailmne peakontor Reykjavikis.

Planet Youth töötas välja Islandi ennetusmudeli ning organisatsiooni toimemudel on äriettevõte, et väljatöötatud praktikat maailmas laiemalt jagada. Tegemist on rahvusvahelise ettevõttega, mis on suunatud ennetusmudeli edasiarendamisele ning üle maailma laiendamisele. Islandi ennetusmudel on tõenduspõhine ja rahvusvaheliselt kiitust saanud ning sobib mistahes noortevaldkonna kriiside lahendamiseks ning kogukonna tugevamaks muutmiseks. Samuti on eesmärgiks vanematele suurema vastutuse ja rolli andmine noorte riskikäitumise vähendamiseks.

Eestist on hetkel programmiga liitunud Tallinna linn, mudeli ja programmi kasutuselevõtt on tasuline. Viimsi suurusele omavalitsusele oleks aastatasu 46 500 eurot ja tingimuseks on, et kohapeal töötab ka täiskoormusega projektijuht. Planet Youth pakub selle eest uuringu kogu Viimsi laste osas, metoodika ja nõustamise, regulaarsed kontrollid, kohapealsed visiidid ja võrgustikuürituste modereerimise. Tegemist ei ole ühe aasta projektiga, mis lahendab midagi kiiresti, vaid tegevusplaan tuleb koostada vähemalt viieks aastaks. Põhiline on kogukonna harimine ja vastutuse teadvustamine riskide ennetamiseks. Islandi ennetusmudel on üks võimalusi, mida Viimsis lähitulevikus on võimalik rakendada, kuid kindlasti kaalume ka teisi häid praktikaid leidmaks just Viimsi lastele sobivaim meetod.

Kohtumised Lõuna-Islandil
Pärast kohtumist võtsime suuna Lõuna-Islandi poole. Teekond oli maaliline, pikitud rohkete koskede ja geotermiliste väljadega. Valdkonnaalaselt jäid silma invaparkimiskohad, mis olid kõikjal ehitatud kõrgendatult, jalakäijate teega samale tasandile.

Järgmist päeva alustasime Lõuna-Islandi tervishoiu instituudi külastusega, seal olid ka meie põhivõõrustajad. Nende haldusalasse kuulub samuti rahvusvahelisi disainiauhindu saanud Móbergi dementsusdiagnoosiga inimeste hooldekodu. See kohtumine oli sisutihe ja venis tunde pikemaks, kui algselt olime planeerinud. Vahetasime kogemusi ja vaatasime üle põhjalikult selle kuulsa hooldekodu, kus nt betoonseintesse on lisatud vulkaanituhka ja katus kaetud murukattega. Kogu ringmaja sisehoov oli põrandasoojendusega, et talvisel ajal inimesed ei libastuks. Island kasutab kütteks geotermilist energiat, mis on neil naturaalselt maapinnas olemas.

Põnev oli kuulata hooldekodu rajamise kogemuslugu. Hooldekodu rajajaks oli riik, kes ei kaasanud tänast hooldekodu operaatorit, mistõttu oli hoonet luues tehtud mitmeid vigu, mis raskendavad täna hooldekodu klientidele parimate võimaluste pakkumist. Õppekoht on siin, et alati ei tasu lõpuni kuulata üksnes arhitekte, vaid oluline on kaasata ka valdkonna spetsialiste. Vinged lahendused on vaatamiseks küll ägedad, kuid vähendavad kasutusmugavust neile, kes majas päriselt elavad. Imponeeris fakt, et klientidele pakutav teenus on personaalne – iga kuue kliendi kohta on üks hooldaja. Võrdluseks: Eestis on ühel hooldajal kümme klienti. Kusjuures Islandil nad ise arvasid, et ka kuus klienti on liiga palju.

Lisaväärtuseks selle külastuse juures oli ka hooldekodu juhi pikaaegne töökogemus Kanada sotsiaalsüsteemis, mistõttu meie infovahetus laienes Islandi-Eesti piiridest ka Kanada praktikateni. 

Haigla teeninduspiirkond
Ühtlasi tutvustati meile haigla poolt osutatavaid teenuseid. Haigla teeninduspiirkonnas elab ca 30 000 inimest, kuid teenuseid peavad nad lisaks tagama ka esmaabi näol pea kahele miljonile turistile. Levinud on helikopterite päästeüksused, et abistada hättasattunud turiste. Lõuna-Islandi regiooni asub elama üha enam inimesi ja üks suurimaid väljakutseid on teenuste tagamine. Murekohaks on sarnaselt Eestile pikad ootejärjekorrad ja rahastusvõimalused vaimse tervise teenuste tagamisel (järjekorrad on kuni 8 kuu pikkused).

Innovaatilistest lahendustest olid nad uhked koduse haiglateenuse piloteerimise üle. Raviarstid koos rehabilitatsioonimeeskonnaga lähevad inimese juurde koju ja tagavad vajalikud toimingud seal, et vabastada haigla voodikohti intensiivravi vajavatele inimestele. Nende visiooniks on, et tulevikus ongi statsionaarsel haiglaravil vaid intensiivravi vajavad patsiendid. Päevaravi ja järelravi toimingud koos terviseseisundi jälgimisega on võimalik tagada inimese kodus läbi nutikate vahendite ja sensorite süsteemi. Inimese enda kodus osutatakse ka palliatiivravi teenust, mida Eestis pakutakse ainult raviasutustes. Palliatiivravi on valuravi ravimatu haiguse korral ja seda suudetakse Islandil pakkuda inimesele kõige sobivamas kohas ehk kodukeskkonnas sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna koostöös, et inimese viimaseks viibimiskohaks jääks siiski tema enda kodu.

Kohtumine Reykjavikis
Kolmandal päeval võttis meid vastu Reykjaviki linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond ning Reykjaviki linna põhjaosa teeninduskeskus (sarnane linnaosavalitsustele Tallinnas). 

Reykjaviki linnavalitsus on olnud viimastel aastatel sotsiaalvaldkonnas üks innovatsiooni edasikandjatest ja nemad on esmakordselt rakendanud linnavalitsuse sotsiaalosakonna juures hoolekande tehnoloogia üksuse, kus tänaseks töötab üle kümne spetsialisti, kes tagavad vajaliku toe nutikate lahenduste abil, mis võimaldavad abivajajal vältida institutsionaalset hooldust ja võimalikult kaua hakkama saada oma kodus. Tehnilised lahendused ja väljaõppe tagab teenuskasutajatele linnavalitsus, kes annab tasuta kasutada ka tahvelarvutid, milles on sihtrühmale lihtsalt haaratav ja kasutatav tarkvara. Tahvli abil toimuvad regulaarsed veebikonsultatsioonid nii tervishoiu- kui ka sotsiaalvaldkonna spetsialistide poolt. Konsultatsioonide käigus jälgitakse sensorite abil ka tervisenäitajaid. Samuti tutvustati meile nutikaid ravimijagajaid/dosaatoreid, mis väljastavad abivajajale õigeaegselt vajaliku koguse ravimeid. Reykjaviki linnavalitsus koostöös teiste Põhjamaadega korraldas innovatsioonikonkursi innovatiivsete lahenduste leidmiseks sotsiaal- ja tervisevaldkonnas, kuhu laekus pea 500 ideed üle maailma. Rahvatervise valdkonnas on Reykjavik eriti uhke vanemaealiste isolatsiooni vähendavate ennetustegevuste üle. Sarnaselt Viimsile on neil vanemaealistele olemas päevakeskused, neid on linnas kokku 17. Vastuvõtja ise oli selgel veendumusel, et päevakeskustes toimuv on vanemaealistele oluline, pakkudes võimalust suhelda ja olla aktiivne, ning sellist tegevust peab linn kindlasti toetama.

Samuti külastasime psüühilise erivajadusega inimeste teenusmaja, kus igale kliendile on ette nähtud kahetoaline korter ning kus nn tagaukse kaudu pääseb korterisse vajadusel spetsialist. Eesti mõistes on tegemist erihoolekandeteenusega, mida hetkel korraldab Eestis veel riik, kuid mida ka siin on plaanitud viia kohaliku omavalitsuse tasandile. Antud juhul oli tegemist teenusega keerulisematele klientidele, kes võivad olla ohtlikud endale või teistele. See oli hea näide läbimõeldud ruumide planeerimisest, kus on kliendil olemas maksimaalne privaatsus enda korteri ja sellesse isikliku sissepääsu näol, aga samas ka spetsialistidele eraldi sissepääs igasse korterisse, videovalve ning korteripõhine elektri ja vee välja lülitamise võimalus eriti ohtlike olukordade haldamiseks. Eraldi arutelu all oli klientidele ühise ruumi kasutamise pakkumine, mida nende klientide puhul mõistlikuks ei peetud.

Ühise ruumi planeerimisel uude loodavasse erivajadustega inimeste keskusesse tuleb ka teatud määral saadud teadmisi rakendada, kuigi klientuur ei ole samavõrd keeruline.

Annika Vaikla
abivallavanem