Jalgpallihooaja lõpuni on jäänud veel vaid loetud mängud
Hommikul jooksma minnes tuleb nentida, et nüüd on asi ametlik – mõnusad sumedad suvepäevad on möödanik ja sügis näitab üha enam oma tõelist palet. Kogukonnajuhi ja mängukorraldajana tahaks nüüd öelda, et pakime oma seitse asja ja kolime sisse ära – õues läks külmaks. Paraku hetkel meil veel selliseid valikuid laual ei ole.
Ilma trotsimine on tõenäoliselt jalgpallurite üks kõige suuremaid tugevusi. Iga ilmaga on nad valmis platsile minema ja andma endast parima. Pigem on see tugev erand, kui ilma tõttu mõni mäng või treening ära jäetakse. Mängude puhul teeb selle otsuse kohtunik, treeningu puhul treener. Jalgpallurid ei ole veel oma hooaega lõpetanud, küll aga läheneme lõpusirgele.
Külma ja tuule eest pakku pugeda kuskile ei ole, nagu ei ole pääsu ka talve tuleku eest. Tuleb aga mitu kihti riideid selga panna, naeratus näole manada ja õue tulla, sest just selle emotsiooniga täitub ka kogu keha hea tundega ja külmus ei saagi hinge pugeda.
Meie esindusnaiskond on kinnitanud endale koha Meistriliigas, seega nende viimased mängud saavad olema puhas nauding jalgpallist ning pigem osa õppeprotsessist ja kogemuste omandamisest. Mütsiga lööma kindlasti ei minda, aga see hetk, kui tead, et saad lihtsalt pingevabalt endast parimat anda, on ka mängimine lihtsam ja nauditavam.
Meeskonnal seevastu on kõik mängus. Hooaja lõpuni on 16. oktoobri seisuga jäänud veel ainult viis mängu – kaks kodus ja kolm võõrsil. Oleme tabeliliidrid, mis tähendab, et kõikide õnnestumiste tulemusena saab uuel hooajal kodumurul näha Premium liiga (Eesti jalgpalli kõrgeim tase) tasemel mänge. Eesti jalgpalli koorekihti. See oleks juba tulemus, mille üle iga viimsilane saaks uhkust tunda. Koosneb ju meie punt 80% ulatuses just meie oma klubi kasvandikest. Nad on läbi ja lõhki viimsilased, keda on meie mõnusalt tuuline ilmastik korralikult sitkeks kasvatanud.
Aga need mängud tulevad rasked. Meil on jäänud mängida vastastega, kes kuuluvad Esiliiga tabeli etteotsa, seega heale õnnele ja kingitustele loota pole mõtet. Nüüd tuleb anda endast kõik, nii mängijatel kui ka poolehoidjatel – ootame teid igal võimalikul hetkel staadionile. Isegi teaduslikult on tõestatud, et publik on jalgpalli mõistes 12. mängija platsil ning kodus võidetakse suurem osa mänge just nende samade inimeste pärast, kes tulevad kohale ilmast hoolimata. Naeratavad, elavad kaasa ja on kogu sellel teekonnal kaasas, mis kasvatab tulevikku.
Staadioni tribüün on paigas
Kindlasti on osad tähelepanelikumad juba ka märganud, et eelmisel aastal võidetud kaasava eelarve projekt saada Viimsi staadionile tribüün on jõudnud lõpusirgele. Veel puudub küll kasutusluba, et seal päriselt peal istuda tohiks, aga see, et oleme tribüüniga niivõrd kaugele jõudnud, on lihtsalt superäge. Staadion hakkab tasa ja targu minema staadioni nägu Loodame siiralt, et uue hooaja alguseks saame ka katuse tribüünile peale ning meil ongi päriselt mõnusam mänge vaadata.
Viimsi JK kodumängudel on alati staadionile tasuta sissepääs ja me plaanime selle ka nii jätta. See on asi, mille saame inimestele tagasi anda ning näidata oma tänutunnet, pakkudes elamusi, millesse ollakse panustanud. Jalgpall on kogukondlik spordiala, mis ühendab inimesi ja paneb neid ühtemoodi hingama. Vahel mängukorraldajana näen, kuidas inimesed, kes pole vähemalt staadionil kunagi omavahel vestelnud, saavad “staadionisõpradeks”. Neil on üks ühine keel, mida rääkida. Emotsioonid seovad ja need muudavad maailma.
Tänan toetajaid
Kogu see teekond on olnud üks äge protsess ägedate inimestega seal ümber. Kui vaadata tagasi ükskõik millisele hetkel või hooajale, siis meil ei oleks seda, mis meil on, kui meil ei oleks meie inimesi. Neid, kes tulevad staadionile; neid, kes toetavad rahaliselt; neid, kes panustavad erinevate toodete ja auhindadega; neid, kes on lihtsalt olemas. Ja muidugi neid, kes igapäevaselt töötavad selle nimel, et Viimsis oleks oma väikesed ja suured jalgpallurid, et nende ümber saaks kasvad veel rohkem inimesi, kes naudiksid seda protsessi kooskasvamisest ja unistamisest.
Oktoober on vaimse tervise kuu ja meie siin jalgpallimaailmas olles julgeme küll väita, et meie vaimset tervist aitavad korras hoida just need inimesed, kes aitavad meil unistada ja usuvad meie tegemistesse. Koos tegemise jõud on üüratu. Üks pisike liigutus sinu jaoks võib muuta kellegi maailma. Iga üksik inimene staadionil esindusmeeskonna mängul teeb meist ühe enim külastatava Esiliiga mängu. Ehk siis meie kodumängudel on keskmiselt 214 inimest. See on igaühe meie panus.
Näeme staadionil ja anname üheskoos endast kõik, et uuel hooajal oleks nii nais- kui ka meeskond Eesti jalgpalli tippliigades. Üheskoos suudame rohkem!
Erle Meresmaa
Viimsi JK / MRJK kogukonnajuht