Järgmise tantsupeo pealavastaja Kadri Tiis: kõik saab alguse perest ja keskkonnast
Kadri Tiis töötab Viimsi vallvalitsuses kultuuriosakonna juhatajana ning on pikka aega tegutsenud ka tantsuõpetajana. Hiljuti pälvis ta vabariigi presidendilt autasu – Valgetähe V klassi teenetemärgi – rahvatantsu arendamise eest.
Pälvisite hiljuti presidendilt autasu. Rääkige palun täpsemalt, mille eest see tuli?
See auhind puudutab minu suurt armastust eesti rahvatantsu vastu. Olen 30 aastat olnud rahvatantsuõpetaja ning olnud seotud rahvatantsuvaldkonna arendamise ning tantsupidudega. Olen olnud ametis nii kunstilistes meeskondades kui ka organisatoorses töös – seda kõike pandi siis tähele.
Kadri, rääkige palun sellest, mis Viimsi vallavalitsuses Teie vastutusala hulka kuulub?
Tegu on vastutusrikka ametiga, mille hulka kuulub kõik, mis puudutab kultuurivaldkonda, sealhulgas ka sporditegevust. Kogu valdkonna kureerimine, koordineerimine, suhtlus allasutuste, klubide või seltsidega. Kõik ikka selleks, et Viimsi inimestel oleks võimalik kultuurist ja spordist osa saada ning erinevate huvialadega ka tegeleda. Meie osakonnas on lisaks minule ka kultuuri- ja sporditöö spetsialist ning kolmas ametikoht, mis seotud rohkem spordiga, on hetkel täitmata. Nimelt otsime inimest, kes tegeleks klubidega. Viimsis on ka rohkelt sporditaristut ehk et ka nende haldamisega tuleks rohkem tegeleda.
Kuidas iseloomustate suurimaid väljakutseid oma töös või mida näiteks vallaelanikud kõige rohkem ootavad?
Hetkel on n-ö laual väga paljude taristute hankeid ja loomulikult on Viimsi elanikud huvitatud aktiivse liikumise ja liigutamise võimalustest – et need ei asuks ainult Viimsi keskuses, vaid ka mujal. Rõhutama peab sedagi, et kõige rohkem oodatakse erinevate osapoolte hulgas omavahelist suhtlemist – et arutataks ja räägitaks ning koostöös leitaks lahendusi.
Kas tänavusuvise tantsupeoga olete ka seotud?
Minu rahvatantsuga seotud töö on Kose vallas, kus ma ka elan – seal tegelen ma jätkuvalt rahvatantsuga. Juhendan kohalikke rühmi, kes pürgivad peole, ning samuti olen tegev tantsupeo kunstilises meeskonnas. Täpsemalt olen põhjaranniku liigi assistent. Olen toeks liigijuhile, kes juhib põhjaranniku blokki, mis sisaldab endas kolme maakonna täiskasvanute segarühmadele repertuaari õpetamist ning õppematerjalide ettevalmistamist. Kokku on kolmes maakonnas umbes tuhat tantsijat. Praegu olemegi jõudnud faasi, kus vaatame üle õpitu ja teeme valikuid. Kui pidu on lõpuks käes, siis kuulub minu ülesannete hulka ka proovide läbiviimine ja muu sarnane tegevus.
Te olete seotud ka 2028. aasta noorte laulu- ja tantsupeoga, millises rollis siis tegutsete?
Tõepoolest, võtsin osa tantsupeo pealavastaja konkursist ning võitsin selle. Pean panema kokku kogu tantsupeo ehk lühidalt moodustama meeskonna, kellega asume tegutsema. See on nüüd päris värske uudis. Kauge perspektiiviga pidu, alles kolme aasta pärast, aga tegu on väga suure peoga, kus osalevad nii noored kui ka täiskasvanud ehk osalejaid võrreldes tänavuse peoga on kaks korda rohkem. Laulupidu ja tantsupidu toimuvad erineval nädalal, et ei hakkaks teineteist segama ning kogu see pidu kokku kestab siis kaks nädalat.
Millised mälestused on Teil endal esimestest tantsupidudest, kus osalesite?
Tõsi ta on, et esimesest klassist alates olen rahvatantsuga tegelenud, meil oli väga tore õpetaja. Olen alati öelnud, et kõik saab alguses perest ja keskkonnast. Mu ema tantsis, mu isa mängis ja mängib praegugi veel puhkpilliorkestris. Kultuuritaust on mul kogu aeg olnud. Rahvatantsurühmas käisin põhikooli lõpuni, kuigi minu esimene pidu osalejana oli alles keskkoolis.
Kuidas on tantsupidu ajas muutunud ja kuidas ta võiks tulevikus välja näha?
Mina olen enda jaoks kogu seda tantsupeo traditsiooni mõtestanud jõena – et tantsupeol on nagu oma säng, kust ta välja ei tule. Iga peo teeb eriliseks konkreetse peo repertuaar, mis on alati seotud mingi teemaga, ja repertuaar lähtubki valitud teemast. Iga pidu on eriline ja unikaalne, aga suurtes piirides on peo olemus jäänud samaks. Võib-olla on lisandunud liike juurde, aga ülesehitus on jäänud ikka traditsiooniliseks.
Suurde organisatsiooni ei ole neid muutusi ka kerge sisse tuua. Alates 2014. aastast tuli juurde elav muusika, seda varasemalt ei ole olnud.
Kas Teie jaoks on kavas ka selliseid tantse, mida ei tohiks üldse puutuda ega kavast välja võtta – millised need oleks?
Nii noorte kui ka täiskasvanute peol on tõesti need nn oma kroonitantsud, mis peaksid kavas alati olema ja sinna ka jääma. Laste- ja noortepidu lõpeb alati “Oige ja vasemba” tantsuga ning täiskasvanute peo lõpetab “Tuljak.” Aga iga peoga on alati nii, et tantsitakse tantse, mis on varasematel kordadel pealtvaatajatele hinge pugenud, et tekiks selline mõnus äratundmisrõõm. Naisrühmadel on selliseks tantsuks näiteks “Viire takka,” mis tekitab külmajudinaid, või ka Mait Agu “Põhjamaa”.
Kui tihe on konkurents peole pääsemiseks?
Täiskasvanute rühmade arv on püsinud või pigem on isegi rühmi juurde tulnud. Naisrühmade hulgas on konkurents väga-vähe tihe. Samas lasterühmade arv, mida mõjutas koroona, on teinud vähikäiku ja sellest me ei ole kahjuks üle saanud – nende arv on vähenenud. Kui see tendents jätkub, siis järgmisel peol tuleb ja saab võib-olla naisrühmade arvu suurendada. Aga ikkagi me olema uhked oma traditsioonide üle ja loodame, et tiheda konkurentsi pärast ei visata pastlaid varna. Rahvatantsu traditsioon hoiab ka kogukondades omavahelist läbikäimist ja suhtlemist, see on meie kultuuri osa.
Olete Te käinud kogemusi hankimas ka Lätis ja Leedus, kus samuti sarnased rahvapeod?
Olen. Laulu- ja tantsupeo traditsioon on olemas kõigis kolmes Balti riigis ning see on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Mujal maailmas midagi sarnast pole. On küll erinevaid festivale, aga sellist laulu- ja tantsupeo formaati, kus on koos tuhanded inimesed, mujal pole.
Baltikumis on iga pidu ise nägu. Lätlaste peod on umbes kaks korda suuremad, neil on ka rahvaarv suurem, tantsijaid rohkem ja nende etendus kestab lausa kolm tundi. Eelmisel suvel oli leedukate pidu ja kõige rohkem imponeeris mulle nende lavastuslik pool, kus oli nii palju põnevaid mustreid. Sealt võiksime küll õppida ja arendada ka enda pidudel just seda erinevate mustrite kasutamist.
Lõpetuseks, mille poolest on tänavune tantsupidu eriline ja kuidas Viimsi rühmadel läheb?
Tänavuse peo teeb eriliseks see, et liigid on moodustatud piirkonnapõhiselt. Igal piirkonnal on oma nägu. Näiteks Pärnu piirkonnal on aktuaalne mereteema, Hiiumaa tuleb välja oma traditsioonidega, et kuidas näiteks lambaid meres pesti. Usun, et need erisused joonistuvad tantsude ja muusikaga hästi välja ja pealtvaatajad kogevad rohkelt äratundmisrõõmu.
Viimsi rühmad kuuluvad põhjaranniku blokki ja just lõppesid nende eelproovid. Nägin Viimsi ja Randvere tantsijaid. Hästi hea meel on Viimsi üle – rühmi on palju rohkem kui näiteks paarkümmend aastat tagasi, see on väga tore. On tulnud uusi juhendajaid ja ka uusi rühmi.
Kärt Radik
Viimsi Teataja kaasautor