Kaasava eelarve ideed tekkisid kogukonna vajadustest
Külade arvestuses kogus enim hääli ehk 558 häält Randvere külaseltsi poolt esitatud idee „Viimsi idakaldale mitmekülgse puhke- ja virgestusala I etapi loomine“. Projekti meeskonda kuulusid Aivar Tooma, Anu Kaiv, Jaak Sepp, Jüri Peetson, Kaido Irval, Kristlin Nagel, Märt Puust ja Tōnis Rebane.
Kuidas tekkis idee, mille kaasavasse eelarvesse esitasite?
Kaido Irval: Puhke- ja virgestusala idee autor olen mina. Meie peres on selline mõnus mõõdukas sporditegemine olnud loomulik osa lastega veedetavast ajast: ronime, turnime, sõidame rattaga, mängime.
Randvere külas, aga ka kogu Viimsis ei ole täna kõigile vanusegruppidele sobivat välist puhke- ja spordiala, mis oleks läbimõeldult planeeritud ja kus oleks võimalik anda kehale virgestuseks vajalikku koormust. Tahtsin seda olukorda muuta. Eelmisel aastal esitatud Randvere jõulinnaku projekt oli esitatud idee testimiseks – et kas see üldse kõnetab kogukonda? See oli justkui MVP (Minimum Viable Product), millega sain 3. koha. 133 häält näitas, et ideel on jumet ja see läheb kohalikule kogukonnale korda küll. Lõin seejärel käed Randvere külaseltsiga, sest nii oli võimalik saada suuremat kõlapinda.
Palun kirjeldage, mida esitatud projekt kogukonnale annab?
Aivar Tooma: Me arvestame kogukonnana kogu Viimsi kogukonda. See on palju laiem projekt kui ainult Randvere või naabruskonna külad. Korralik puhke- ja virgestusala aitab vallaelanike tervist edendada, suurendab sotsiaalset suhtlemist ja ühistegemist ning ühendab kogukondi. Lisaks saame seal korraldada küladevahelisi ühisüritusi.
Loodame, et see saab olema nii mõnus koht, kuhu inimesed tulevad kokku suhtlema. Kus pered saavad käia üheskoos sporti tegemas ja mängimas. Soovime Randvere külaseltsiga rajada midagi sellist, mis on eeskujuks teistele ja mille pärast tullakse Randverre kohale. Justkui Randvere maamärk nagu seda on Viimsi Artium ja Põhjakonna trepp Haabneemes.
Milliseid kanaleid te häälte saamiseks kasutasite?
Kaido ja Aivar: Meil oli praktiliselt olematu turunduseelarve, aga panime pead kokku ja olime leidlikud. Kasutasime mitmeid kanaleid, sh sotsiaalmeedia reklaami, lõime emotsiooni ja olime iga päev pildis. Kõige paremini toimis otse inimestega rääkimine tema emakeeles.
Täname kõiki toetajaid ja hääletajaid! Idee läks paljudele inimestele korda ja nad tulid meile toeks, levitades infot oma kanalites ning suhtlesid oma kodukoha kogukonnas. Täname kõiki konkurente, sest teie sundisite meid rohkem pingutama! Eriline tänu läheb meie oma perekondadele, sest viimastel nädalatel olid projektimeeskonna liikmed promotegemise ja inimestega suhtlemisega väga hõivatud. Sinna läks meie vaba aeg, õhtud ja nädalavahetused hommikust hilisõhtuni. Ilma lähedaste inimeste toeta poleks see võimalik olnud. Suur aitäh teile!
Alevike arvestuses kogus enim hääli ehk 420 häält Erle Meresmaa esitatud idee „Staadioni tribüüni katus“.
Kuidas tekkis idee, mille kaasavasse eelarvesse esitasite?
Idee kui selline on tegelikult kaua olnud. Eesti ilm üldse ei soosi väliüritusi, sest kunagi ei tea, mis taevast alla tuleb. Kaasav eelarve on lihtsalt üks väga äge ja tore viis viimsilaste abiga midagi ära teha ja miks mitte proovida, kui võimalus antakse.
Palun kirjeldage, mida esitatud projekt kogukonnale annab?
Meie silmis on see võimalus nautida staadionil toimuvat ise samal ajal kuivaks jäädes. Tehakse ju staadionil ka muid üritusi peale jalgpalli. Lasteaedade tantsu- ja laulupidu, seeniorite tantsupidu on ka olnud. Usun, et neid ülevallalisi üritusi ju võiks veelgi olla ning tänu 300-kohalisele tribüünile ja peagi ka katusealusele on pealtvaatajatel neid üritusi ka mõnusam nautida.
Milliseid kanaleid te häälte saamiseks kasutasite?
Meie võtsime rahulikult. Peamisteks kanaliteks olid meie enda sotsiaalmeediakanalid ja kogukond. Esinduste kodumängudel reklaamisime ja ka treeninggruppidesse saatsime info, et selline võimalus on.
See tunne on nii rõõmustav ja hea, kui mõistad, et koostegemises ongi jõud, võim ja tahe! Kõik need 420 hääletanut on meie jaoks olulised. Aitäh kõigile, kes hääletasid ja mitte ainult meie poolt, vaid üldse kõikide ideede poolt! Koos muudame Viimsi paremaks kohaks.
Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja
Mida on meil õppida kaasava eelarve protsessist?
2024. aasta kaasava eelarve protsess sai mõnevõrra aeglase stardi, kui soovitud elavaid arutelusid CitizenOS keskkonnas ei sündinud. Kindlasti peame selle keskkonna suunal laekunud tagasiside valguses proovima järgmisel aastal uusi lahendusi, kuid eesmärk luua ideede kogumise raames ruumi ka aruteludele leidis positiivset vastukaja.
Tänavu püüdsime lühendada ka kogu protsessi algusest lõpuni kuluvat aega ja pingutasime ideid hindava komisjoniga tõsiselt, et saaksime paari nädalaga kõik eksperthinnangud ja ideede teostatavusega seotud küsimused selgeks. Paar väga huvitavat ideed jäid kahjuks ka sellesse sõela kinni, aga võtame edasiste plaanide tegemisel kaasa teadmise, et Viimsi valla avalikku ruumi oleks vaja avalikke tualette ja tervislikke eluviise toetava taristu arengut ning oodatakse põnevaid maamärke ja meeleolukaid sündmusi.
Seda enam tegi suurt rõõmu märkamine, kui aktiivselt mõned kogukonnad käivitusid hääletuse etapis. Viimsi jalgpalliga seotud kogukond on varemgi üles näidanud oma suutlikkust erinevatel teemadel kokku hoida ja end kuuldavaks ning nähtavaks teha. Ka Lubja külaseltsiga seotud teatrifestivali korraldajad näitasid üles head organiseerimisvõimet ja võidu korral oleks tasuta sündmus toonud kokku lugematul hulgal väikeseid ja suuri viimsilasi üle kogu valla.
Ivar Hendla
arendusosakonna juhataja