Kalle Kuusik: Viimsi spaa on omamoodi kogukonnakeskus
2024. aasta on Viimsis ettevõtlusaasta. Selle raames külastab vallavanem Illar Lemetti igal kuul mõnda ettevõtet, mille tegemisi kogukonnale Viimsi Teataja veergudel avatakse. Esimeseks ettevõtteks, mida vallavanem külastas, oli Tallinn Viimsi SPA, mis on Viimsi suurim tööandja.
On tuisune jaanuarikuu hommik ja lumesahk peab Viimsi spaa parklas armutut võitlust loodusjõududega. Kell on üheksa hommikul. Viimsi spaa omanik Kalle Kuusik (54) jälgib teraselt traktoristi tööd parklas. „Ega ma iga lumeajamist ka pealt ei vaata, aga vahel ikka annan nõu, et kuidas kojamehel oleks pärast parem,“ selgitab ettevõtja, kelle sõnul on spaa talle nagu oma laps, mille arengule ja kasvamisele ta kaasa elab. Oma ennelõunad veedab Kalle Kuusik alati Viimsi spaa majas, et olla asjadega kursis.
Ametliku nimega Tallinn Viimsi SPA hotelli hoone on koduks veekeskusele, jõu- ja treeningsaalidele, hotellile, Black Rose’i pubile ja Viimsi kinole. Kui veelgi täpsemaks minna, siis see hoone on mõtteliseks peakontoriks ka mitmele teisele eestlaste seas hinnatud spaale. Neist noorim on 2022. aasta lõpus Õismäel avatud Ring spaa. Varem on viimsilase juhtimise alla jõudnud Grand Rose spaa Kuressaares ja Meresuu spaa Narva-Jõesuus 2016. aastal.
Kõikide spaade peale on Kuusiku ettevõtetes kokku üle 500 töötaja. Neist ca 250 töötab Viimsis. Nendest omakorda on enamik viimsilased ja see teeb Viimsi spaast suurima tööandja Viimsi vallas. „Töötajaid otsides eelistame kohalikke inimesi. Sellel on kaks põhjust. Esmalt kogukond ja teiseks inimeste töölkäimine ei võta nii palju aega,“ kirjeldab Kalle Kuusik. Täna moodustavadki Viimsi spaa töötajaskonnast enamiku viimsilased. Tööl on ka viis sõja eest Eestisse pakku tulnud ukrainlast.
Kalle Kuusiku sõnul on neil järgmisel päeval tulemas jõulupidu, mida majutusasutuste töötajad saavadki tavaliselt pidada vaid jaanuaris. „Detsembris on meil ju majad täis. Seekord tuleb Viimsisse kokku 260 töötajat ja teeme oma kauaoodatud jõulupeo.“
Minevikukaarikutega kaugele ei sõida
Tallinnast pärit Kalle Kuusikust sai viimsilane 1993. aastal, kui ta ostis endale Miiduranda krundi. Riigiraamatupidamist õppinud mehe elutee viis ta esmalt pangandusse ja seejärel välisministeeriumisse. 2004. aastal pani ta ministeeriumi ukse enda seljataga kinni ja algas pühendumine ettevõtlusele.
Viimsisse spaa rajamise juures oli ta aga peaaegu selle algusest 2002. aastal. 2005. aastal müüs Kuusik kolme teise osaniku kõrval oma osaluse Rootsi pensionifondile, aga ostis selle kümme aasta hiljem uuesti tagasi.
Viimsis alustati esialgu tagasihoidlikult. „Meil oli alguses vaid hotell koos ujula ja kolme saunaga,“ meenutab Kuusik, kes enda sõnul oli ka ise alustades äärmiselt skeptiline. „Ma mõtlesin tõesti sellele, et miks peaks siia spaa ja hotelli tegema? Ja miks peaks pangad andma selleks raha? Ma olin vist meie kambast selles mõttes kõige ettevaatlikum.“
Majutusasutuse eduka käivitumise võtmeteguriks said soomlased, kes hakkasid bussidega Viimsisse tulema ja maja oli pidevalt inimesi täis. Kuusiku sõnul tulid Viimsisse Soome pensionärid, kes puhkasid nende majas terve nädala. Aga see aeg on möödanik, sest koroona järel on külastajaskond tema sõnul täielikult vahetunud.
Ka vene kliendid on kadunud ja peamiselt annavad Viimsi spaas tooni kohalikud inimesed. Mujalt tulnutest on ülekaalus nooremad ja lastega pered, kes veedavad majas keskmiselt kaks ööd. Ühel tavalisel nädalavahetuse ööpäeval käib maja kõikidest üksustest läbi umbes 2000 klienti.
Spaa suurem laienemine sai alguse umbes kümne aasta eest, kui valmisid saunakeskus, kino ja pubi ning selle juurde hiljem ka veel veekeskus. „Oli selge, et minevikukaarikutega kaugele ei sõida ja vaja on muutust,“ selgitab Kalle Kuusik toonase otsuse tagamaid.
Omanik ise on kõige uhkem kino üle, mis tema hinnangul loobki spaast omamoodi keskuse. „Inimene tuleb siia sööma, kinno ja veekeskusesse,“ selgitab ta. Kusjuures kino käivitamine oli suur väljakutse. Algusaastatel tekkis ikkagi olukord, kus Pirita inimene enam ei teadnud, kas võtta kinno minekuks suund Tallinna või Viimsi poole. „Mitme saaliga päris kino ei ole ju paljudes valdades ja selles mõttes on Viimsi kahtlemata eriline,“ ütleb Kuusik.
Spaa areneb kogu aeg
Ühe spaa pidamine tähendab seda, et suur osa töödest kordub päevast päeva. Meie külaskäigu ajal käivad kogu majas usinad ettevalmistused kella kümneseks avamiseks. Kuskil kontrollitakse torusid, kuskil undab puur ja kinnitatakse midagi seina. „Töö on pidev ja kogu aeg on midagi, mis vajab uuendamist,“ selgitab Kuusik omaniku nägemust.
Mehe silmis süttib eriline säde, kui ta viib meid vaatama spaa viimaseid arenguid. Hiljuti on valmis saanud endise jõusaali asemele rajatud uus unisex riietusruum, mida lastega kliendid olid väga soovinud. Viimase arenduse kroonijuveeliks on muidugi 400 ruutmeetri võrra laienenud saunakompleks. Näiteks leiab sealt Eesti suurima rituaalisauna, infrapunasauna, kus toimub populaarne saunajooga, suitsusauna ja välisauna koos basseiniga. Kuusiku sõnul vaatab nende meeskond reisides alati lahtiste silmadega ringi. „Võib öelda, et siia on kokku toodud maailmast kogutud parimad lahendused,“ selgitab Kalle Kuusik.
Väga kauni disainiga saunade loomise taga on muide Viimsi ettevõte, kelle abiga kõik saunad on valmis saanud. Kuusiku jutust torkab üsna tihti läbi, kuivõrd kõrgelt ta hindab Viimsit ja ka see, et talle väga meeldib Viimsis elada.
Spaajuhi sõnul on ca 80% nende ettevõtte külastajatest viimsilased. Näiteks pensionärid, kes käivad siin hommikuti ujumas, ja muidugi on palju püsikliente. „Töötajad tunnevad paljusid kliente ja see on siin kindlasti omamoodi kogukonnakeskus,“ ütleb Kuusik. Viimsilane on üsna teadlik klient ja juhi sõnul on kaebusi harva. Pigem on inimesed väga rahul, et Viimsis selline asutus on ja inimestel on oma spaa.
Järgmise etapina on plaanis ette võtta majutuspoole renoveerimine ja fuajee uuendamine. Muide, ööbima mahub Viimsi spaa hotelli poolele 300 inimest. Kuna tegemist on veekeskusega, on Kuusiku sõnul efektiivsuse hoidmiseks vajalik maja täituvus vähemalt 60%. Kui oleks vaid hotell, saaks see protsent olla väiksem.
Viimsis on asjad läinud paremaks
Kalle Kuusik ütleb meie kahetunnise kohtumise ajal korduvalt, et artiklisse saaks ikka kirja ka see, et tema arvates on Viimsis väga hea elada. Ta tõi välja Viimsi Artiumi, mis on tema hinnangul väga äge asi, mis siia on tehtud. Kõik see akustika, mis hoones on, ja muidugi üleriigiline tuntus, mis toob Viimsi pildile. Viimsis on väga ilus haljastus,“ vastab Kuusik sissejuhatuseks küsimusele, mis on Viimsis hästi.
Suurim puudus on tema sõnul aga Viimsis heast ehituspoest, kust saaks vajalikud asjad osta. Viimsi keskuse väljaarendamise teemal on mees seda meelt, et hea oleks, kui selle väljaarendamine jätkuks. Juurde võiks tulla erinevaid teenuseid ja kindlasti ka söögikohti. See teeks kõigi elu paremaks. „See on ju loogiline, et ei saa elada samal ajal raekoja platsis ja keset metsa. Ma leian, et korraliku Viimsi südame teke ei kahjusta kuidagi külakogukondasid ja keskusest eemale jäävaid piirkondi,“ arvab Kuusik.
„Ka spaa on ju hea näide sellest, kuidas ühel ettevõtmisel on mõju kinnisvaraturule. Kui vaadata kuulutusi, siis seal on kirjas kolm asja: kool, pood ja spaa, mis asuvad läheduses,“ toob Kuusik näite teenuste kättesaadavuse mõjust.
Vallavalitsemisest rääkides ütleb Kalle Kuusik, et asjad on tema hinnangul läinud paremaks. „On näha, et vald mõtleb inimeste ja ettevõtjatega kaasa. See on küll selgelt muutunud,“ ütleb ta. „On olnud juhtumeid, kus olulises küsimuses on vaja olnud vallavalitsuses kellegagi kohtuda ja seda ei saa töö ajal teha. Siis on pakutud võimalust kohtuda töövälisel ajal ja see on väga hea,“ lisab ta. Samas toob ta välja ka selle, et vallavalitsemises on vaja stabiilsust. „Praegune stabiilsus mulle meeldib. Kui inimesed varem pidevalt vahetusid, siis ei olnud järjepidevust ja ma tõesti ei taha kogu aeg näiteks uute vallavanematega kohtuda. Nemad ju tahavad alati minuga kohtuda ja meil pole midagi rääkida, kui nad varasematest probleemidest midagi ei tea,“ selgitab Kuusik kohaliku ettevõtja vaadet.
Seejärel veerebki vallavanem Illar Lemetti ja Kalle Kuusiku jutt ettevõtlusaastale. Spaapidaja sõnul väärivad kõige rohkem tunnustamist väikeettevõtjad, kes on pikka aega Viimsis kohapeal töötanud ja viimsilastele teenuseid pakkunud. Värskelt alustanud iduettevõtete tunnustamise osas on ta pigem kriitiline. „Kui kolm aastat on juba tegutsetud ja raha on otsas, aga selle põhjusena nähakse seda, et investorid ei anna, on midagi väga valesti,“ ütleb ta.
Viimsi tulevikust unistades räägib Kalle Kuusik merele avatusest. „Mu poeg on Euroopa meister purjetamises ja meri läheb mulle väga korda.“ Viimsis võiks tema hinnangul olla oluliselt rohkem kaisid ja sadamakohti. „Meil peaks olema oluliselt suurem avatus merele, sest oleme ju poolsaar ja meri on üks tähtsamaid asju,“ ütleb Kuusik.
Lisaks on Viimsis puudu restoranidest, kuhu minna õhtul sööma. „Päevaseid söögikohtasid meil jagub, aga just õhtused söögikohad on need, millest mina puudust tunnen.“ Samas kiidab ta väga vastavatud Koda kohvikut. Kuusiku sõnul on Viimsi lihapood ja Mihkli lihapood need kohad, kus ta alati käib. Mõlema puhul loeb tema sõnul just see kogukonnatunne, mis tekib teeninduse personaalsuses ja kvaliteedis, mida pakutakse.
Majanduses toimuv teeb murelikuks
Kalle Kuusiku sõnul oli koroonapandeemia äriliselt üks ärevamaid hetki. „Kui korraga tuli mul töölt koju jätta 500 inimest ja hotellid olid tühjad, siis teadmatuse ees tekkis hirm,“ meenutab ettevõtja. Aga spaa olulisus tuli tema sõnul ka raskel ajal välja ja ta meenutab valitsuse küsitlust inimeste seas, kus uuriti, millest inimesed piirangute ajal enim puudust tundsid. „Spaa oli teisel kohal!“
Raske perioodi aitas ettevõttel üle elada riigipoolne toetus. Samas oli koroonaaeg Kuusiku sõnul ka õpetlik, sest pani mõtlema, kuidas teha asju efektiivsemalt. „Ettevõtte juhina vaatan ma ikka seda, kuidas suurendada efektiivsust. Näiteks me tõime vabaajakeskuse ja hotelli vastuvõtulauad kokku ja see tähendas 1,5 töökoha kokkuhoidu,“ toob ta näite.
Loomulikult on oma roll ka tehnoloogial ja rohepöördel. Kogu maja kraanid on asendatud nuppudega, et vesi ei jääks jooksma. Kuusiku sõnul on klientide käitumine keskkonnasäästlikkuse vaates ka muutunud. Need samad automaatselt sulguvad kraanid ei tekita enam probleeme ja inimesed saavad sellest aru.
Praegu majanduses toimuva kommentaariks ütleb ettevõtja, et ilmselt tuleb väga raske kevad. Kui me sellega hakkama saame, siis vast aasta lõpp saab olema positiivsem. Kuusik arvab, et üle oma võimete elamine ja fakt, et riigi kulutused ületavad sissetulekuid, kui samas on väliskaubandusbilanss keskmiselt 200 miljoniga kuus miinuses, teeb meid nõrgemaks. „Sellel kõigel on mõju,“ ütleb Kuusik.
Meie kohtumise lõpuks toonitab Kalle Kuusik, et raskustele vaatamata peaks tema jutust kõlama jääma see, et Viimsis on hea elada, ja ka see, et Viimsi spaa on kogukonna käsutuses.
Hea teada!
13. aprillil toimub Viimsi gümnaasiumis Viimsi visioonipäev
5. mail toimub Viimsi Artiumis ettevõtlusmess
2. oktoobril toimub Viimsi Artiumis ettevõtluspäev
7. novembril toimub Viimsi Artiumis ettevõtlusgala
Täpsemat infot saab siit.
Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja
Fotod: Jane Saks