Karulaugu terviseraja ümbruse militaarpärand
Karulaugu terviserada paikneb keset militaarpärandit – rada kulgeb läbi omaaegse Nõukogude Liidu sõjamerelaevastiku Viimsi kütusebaasi territooriumi nr 2. Seal asuvad rajatised jutustavad loo sellest, kuidas omaaegses kinnises piiritsoonis paiknes veel omakorda suletud tsoon salajase sõjaväeobjektiga.
Viimsi klindiastangu all asuv kütuseladu oli üks ala, mis kuulus Nõukogude Liidu sõjamerelaevastiku 3063. kütuselao ehk Viimsi kütusebaasi koosseisu. Kokku paiknes Viimsi kütusebaas kolmes asukohas üle poolsaare. Territoorium nr 1 (pindalaga 30 ha) asus Miidurannas mere ääres (praegune Milstrandi ala), territoorium nr 2 (pindalaga 23 ha) paiknes Viimsi poolsaarel kitsa ribana nii klindi all kui ka klindipealsel alal (praegune Karulaugu terviserada ja selle ümbrus) ning territoorium nr 3 (pindalaga 12 ha) paiknes Randveres (praegune DiscGolfi ala).
Viimsi kütusebaasi territooriumi nr 2 keskmeks oli ligi 200 m lai ja 1,2 km pikk ala klindiastangu alumisel serval. Kohas, kus praegu kulgeb Karulaugu terviserada. Terviserajal jalutades võib näha omaaegse salajase ja keelutsooni kuulunud kütusebaasi elemente – kütusemahutid, tuletõrje tiik koos pumbaruumiga, omaaegsed kütusebaasi siseteed (terviseraja lõigud, kus suured puud ääres), erinevad peidetud mahutid, kütuse pumpamise seadmed või sõlmed. Sellel alal oli okupatsioonialal viibimine rangelt keelatud.
Kütuselao ehitus algas 1950. aastate alguses, kui poolsaare keskel oleva Viimsi klindiastangu Haabneeme-poolsele jalamile rajati teed, kraavitus ning ehitati seitse silindrikujulist kütusemahutit. Iga rajatud mahuti kõrgus oli 10 m ja välidiameeter 18 m. Arhitektuurilt meenutavad need laiu lossi kaitsetorne, mille betoonist või paekivist vundamendi paksus on 60–70 cm ja silikaattellistest ülaosa paksus 51 cm. Ringmüürid peitsid endas 15 m diameetriga metallmahuteid, mille igaühe maht oli ca 1800 m3. Mahuti esiküljelt väljus kütusetorustik. Kokku mahutasid seitse kütustorni 12 500 m3 kütust. Mahutite juurde kaevati tuletõrjevee tiik ja rajati pumbajaama hoone, veemahutid – see moodustas koos kustutusseadmetega kütusebaasi tuletõrjelinnaku. Linnakut opereeris kütusebaasi juures tegutsenud tuletõrje- ja päästekomando. Ühe kütusebaasi hoone katusele oli rajatud mereväebaasi reiditeenistuse vaatlus- ja sidepost.
Kütusebaas võeti valmis kujul kasutusele 1956. aastal ja see tegutses sellisena kuni 1988. aastani. Vahepealsel kasutusperioodil lisandus alale täiendavad 7 ajutist metallmahutit, kus samuti kütust hoiti. Ala juurde kuulusid mootorsõidukite ala, erinevad valvestustsoonid, topelt või isegi kolmekordsed kõrged okastraataiad. Viimsi kütusebaasi ala 1 (Miiduranna sadam) ja ala 2 (klindialune mahutipark) ühendas kolmeniidiline (kolm paralleelselt kulgevat toru) ja 200 mm läbimõõduga terastorustik. Selle torustiku pumplad-sõlmed on Haabneeme keskuses tänaseni kõrgendatud pinnavormidena näha (üks asub Ravi teel ja teine Rohuneeme-Muuli ristmikul). Torujuhe suundus Miiduranna sadamasse ja seal paiknenud naftakaini.
Kui 1994. aastal Vene väed Eestist lahkusid, võeti üle nn korrastatud sõjaväeobjekt, mis ei olnud aktiivses kasutuses olnud alates 1988. aastast. Mahutite ümbrusest tuli likvideerida masuuti ja naftaprodukte. Kütuse metallmahutid likvideeriti toonaste reostusuuringute soovitustena. Tänaseks on reostus likvideeritud, alad puhtad ja taastunud.
Kaitstav Viimsi klint on osa Eesti sümboliks olevast unikaalsest Põhja-Eesti pangast. Enamus klindist on inimtegevusest vähe mõjutatud v.a rusukalde jalam, kuhu rajati kütuseladu.
Tänasel päeval on terviseraja ümbruses paiknevate ehitiste puhul tegemist pärandkultuuriobjektiga, mis militaarpärandina meenutab möödunud aja sündmusi ning siinset kinnist ja suletud tsooni. Sealse baasi teed on võetud kasutusele suures osas Karulaugu terviserajana. Omaaegse kütuselao asukoht paiknes alates Päikeseratta lasteaiast kuni tuletornini. Endise tuletõrjelinnaku tiik on ümbritsetud sangleppadega ja moodustab kauni ürglooduse pesa. Sealsest suletud tsoonist jutustavad loo okastraadist piirdeaiad ja väravapostid, kus salajasse tsooni oli sisenemine rangelt keelatud.
Alar Mik
abivallavanem