Käsipall – väärika ajalooga spordiala
Kuigi 11:11 käsipall (vana nim väravpall) jõudis Eestimaa pinnale Saksa sõdurite kaudu juba II maailmasõja ajal, siis 7:7 käsipalli ehk tänapäevase käsipalli sünniks Eestis võib pidada 1960. aastat, kui Toompeal peeti maha esimene näidismatš korvpalluritega. 1960. aastal toimusid ka esimesed Tallinna koolinoorte meistrivõistlused 7:7 käsipallis.
Ei läinud palju aega mööda, kui käsipall jõudis ka Viimsisse. Kirovi näidiskalurikolhoosi meeskond (1966–1983) sündis 1966. aastal, kui ENSV meistermeeskond TVMV läks üle Kirovisse. Võistkonna kaptenil Taevo Kohal õnnestus edukalt läbirääkimisi pidada Kirovi spordijuhi Raivo Sikemäega ja loomulikult pidi asjaga kursis olema ka Oskar Kuul, sest tema teadmata ei juhtunud kolhoosis midagi. Raivo Sikemäed mälestab veel tänase päevani väga suurte sõnadega Kirovi NKK toonase võistkonna liige Jüri Tapper, kes oli tõeline spordijuht ja aitas sellel võistkonnal sündida.
Kuna 1966. aastal algas Kirovi kolhoosis majanduslik tõus, siis tekkis ka võimalusi kultuuri ja sporti arendada. Kirovi näidiskalurikolhoosi käsipallimeeskond oli esimene Kirovi spordivõistkond, kes osales vabariigi tipptasandil. Käsipallivõistkonna liikmetele tagati töökohad ja nad said kolhoosiliikme staatuse, millega tagati erinevaid lisahüvesid.
Kohe esimesel hooajal 1966. ja 1967. aastal oli Kirovi NKK võistkond edukas ja suutis ENSV meistrivõistluste turniiri võita, kuid kuna Kirovi NKK mängija Jaan Rõõmuse klubivahetuse ülemineku vormistus ei olnud korrektne, siis võeti neil punkte maha ning tuli leppida pronksiga. Järgmisel seitsmel hooajal (1968–1974) olid kõik dokumendid korrektselt vormistatud ja vastastele võimalust ei antud. Neil aastail kuulusid Kirovi meeskonna tuumikusse Eestimaa parimad mängijad.
Kuigi Kirovi meeskonnal oli võimalusi laagreid ja põhjalikumat füüsilist ettevalmistust rohkem teha, siis keerulisemaks tegi olukorra treeningsaali puudumine. Nii toimusid treeningud suviti lastestaadionil ja talviti linnuvabriku spordihoones. Treeninglaagreid peeti Viljandis, Türil, Värskas ja Võsul ning teistes kohtades.
1975. aastal tuli alla vanduda Tallinna näidislinnuvabrikule ja 1980 Tartu ülikoolile, kuid 1976– 1979. ja 1981. aastal pääseti taas ENSV meistrivõistlustel poodiumi kõrgeimale astmele. 1982. ja 1983. aastatel tuldi teiseks. 1983. aasta jäi ka Kirovi NKK-nimelise käsipallivõistkonna jaoks viimaseks. Noorem generatsioon Eesti käsipallis kasvas peale ja tuli ruumi teha järgmistele põlvkondadele. Märkimist väärib ka tõik, et sellised mängijad nagu Taevo Koha, Paul Vart ja Jüri Tapper mängisid nii 1967. aasta võistkonnas kui ka 1983. aasta võistkonnas. Nende 17 aasta jooksul oldi igal hooajal poodiumil (võistkondi ENSV meistrivõistlustel osales tavaliselt 8 ringis).
Kogenud mängijatest koosnev HC Viimsi võistkond suutis 1990ndate keskpaigas tulla kahel korral medalile!
Möödus tervelt 13 aastat, kui Viimsi käsipallimeeskond Eestimaa pinnal taas tegusid tegema hakkas. 1996. aastal saavutas HC Viimsi võistkond pronksmedalid, kuid aasta hiljem tulid HC Viimsi mehed Eesti meistriks! 1996/1997 hooaja algul ei peetud suurimaks favoriidiks kullale HC Viimsi võistkonda, kuid play-offides said tähtsaks kogemused, mida oli HC Viimsi toonasel võistkonnal rohkem kui teistel. Koosnes võistkond peamiselt veteranmängijatest. Nii suudetigi poolfinaalseerias seljatada tugev Tallinna Oskari võistkond mängudega 3:2, misjärel suunduti finaali eelmise kolme aasta valitseja HC Kehra vastu. Kokkumäng paranes viimsilastel iga mänguga ning tugevat kaitsemängu terve finaalseeria vältel said mängude kokkuvõttes tulemusena 4:2 kuldmedalid kaela hoopis HC Viimsi mehed. Esimene ja ainuke Eesti Vabariigi meistritiitel käsipallis HC Viimsi jaoks! Suur osa meistermeeskonna meestest võistlevad siiani – HC Viimsi võistkond tuli sel suvel European Masters Gamesil 55+ vanuseklassis Euroopa meistriks.
Pärast 1997. aasta võitu loodi ka HC Viimsi nimeline käsipalliklubi, mis tegutseb tänaseni ja on pakkumas nii noortele kui ka täiskasvanutele võimalust käsipalliga tegeleda. Möödunud aasta lõpul tähistas klubi ka 25. sünnipäeva.
Esimene põlvkond HC Viimsi kasvandikke tegid häid tulemusi ka meeste käsipallis
1990ndate lõpus ja 2000ndatel tegutsesid treenerid Ain Pinnonen ja Ain Kont noorte käsipallurite treenimise ja kasvatamisega, kellest sirgusid välja hilisemad meeste käsipalli meistriliiga mängijad ja mõned koondise kandidaadid ning mängijad. 2010/2011 hooajal said esimese karastuse meistriliigas klubi algusaastatel käsipalliga alustanud poisid, kui Chocolate Boys/Viimsi nime all saavutati Eesti meeste meistriliigas kolmas koht! Sama aasta lõpus saavutati Eesti karikavõistlustel lausa teine koht!
Viimane medal meeste arvestuses pärineb HC Viimsil aastast 2013, kui HC Viimsi/Tööriistamarketi nimeline võistkond saavutas meistriliigas karistusvisete järel otsustavas mängus 3. koha. Mõned aastad veel mängiti meistriliigat, kuid praegused põlvkonnad arendavad end praegu veel esiliigas. Meistriliigasse pürgimine on hetkel suur eesmärk ja vägagi reaalne – HC Viimsi U16 poisid tulid möödunud nädalavahetusel Eesti karikavõistlustel teiseks ning kogu klubiga nähakse vaeva, et järgnevad põlvkonnad tooksid tagasi kunagise, üle 65 aasta tagasi alguse saanud hiilguse siia mõnusale poolsaarele. Suur tänu põnevate juttude, lugude, piltide ja info eest Jüri Tapperile, Ahmed Porkvelile, Ain Pinnonenile ja Kristi Kirsbergile (raamatu “Karka” autor)!
Kirovi näidiskalurikolhoosi võistkonna märkimisväärsed tulemused
- 1968–1974, 1976–1979, 1981 Eesti meister
- 1975, 1980, 1982, 1983 Eesti meistrivõistluste hõbemedal
- 1967 Eesti meistrivõistluste pronksmedal
- 1971 maanoorte üleliidulistel mängudel esikoht, 1968 teine koht, 1970 kolmas koht, 1973 neljas koht
Jarmo Nurm
HC Viimsi juhatuse liige
Foto: Foto: Priit Hinnov