Kätte on jõudnud imeline kevadaeg!
Mai kui lehekuu, õiekuu pakatab kevadistest energiast. Loodus ehib end taas õiekroonide ja leherüüdega ning katab ümbritseva elurikkusest kohevate vaipadega.
See kõik innustab ka meid tegudele. On saabunud kevadiste aiatööde aeg. Kes külvab, kes istutab ja väetab taimi, kes kaevab peenraid, kellel toimub aia remont või kes alles rajab aeda – kõik ikka selleks, et kodusümbrus oleks korras, ilus. Maikuus algab taas uus muruniitmis periood ja siinkohal tasub meeles pidada, et muru saab komposteerida kõige muuga koos – komposti eest tänavad hiljem taimed ja on peremehe rõõmuks eriti lopsakad. Aias on alati midagi teha ja kui ei ole, siis aias jalutamine annab uusi mõtteid, mida kõike võiks teha. Igal juhul on kevadised aiatööd ja talutööd suurepärane võimalus liikuda, viibida väljas, vabaneda stressist ja panustada oma rajatud rohelusega Viimsi kaunimaks muutmisesse.
Üheks viisiks kevadel toimetada on erinevatel talgutel kaasa lüüa. Talgud ongi kujunenud paljudele lahutamatuks osake kevadistest tegemistest – see on mõnus viis sõprade, naabrite ja teiste kogukonnaliikmetega midagi ühiselt teha. See energia, mis talgutelt kaasa saadakse, annab palju indu juurde, laeb akusid. „Teeme Ära“ talgud said selleks korraks tehtud, aga see ei tähenda, et ei võiks oma talguid korraldada. Mina käisin viitel talgutel, nüüd püüan kodu heaks toimetada.
Tublid viimsilased tegid tööd kümnetel objektidel. Ja heameel on näha, et talguid peeti kõikjal: poolsaare asumites, Naissaarel, Pranglis ja Keril. See on suur asi, kui inimesed tulevad vabast tahtest ja aitavad korras hoida meie Viimsit. Aitäh teile, südamest! Olete eeskujuks tervele vallale ja võite tunda uhkust tehtu üle! Teie abiga on Viimsi senisest puhtam ja meeldivam.
Kõige silmatorkavamad õienupud on aga maikuus meie armsad emad. Tulemas on ju emadepäev ja sel puhul tasub ema meeles pidada. Emalt oleme saanud esimesed oskused ja tarkuseterad, emad on meid läbi elu julgustanud, toetanud, vajadusel innustanud või ka eeskuju andnud. Minu ema on mulle õpetanud, et pole olemas asju, millega hakkama ei saa – vajadusel tuleb lihtsalt omandada uued oskused. Kuna minu ema on eluaeg olnud aktiivne ja toimekas mistahes valdkonnas, siis on see inspireerinud ka mind sama tubli olema. Emad püsivad alati oma laste kõrval, ohverdades sageli palju laste heaolu nimel. Mäletan minagi majanduslikult keerulisi aegu 1990ndatest aastatest, kui töökohti koondati ja sissetulekuid polnud. Tajusin seda lapsena. Sellele vaatamata oli alati kõik vajalik olemas, alates riietest kuni kingitusteni, rääkimata jõuluvana pakkidest. Kui midagi saada ei olnud, istus ema kasvõi terve päeva järjekorras, et seda saada. Emad ei anna kergelt alla, nii ka minu ema. Kui ma ei tahtnud 5. klassis matemaatika kodutöid teha ning jonnisin ja nutsin, et ei oska, ei taha, oli ema minu kõrval kasvõi hilisõhtuni. Tema ei andnud alla ja ei lasknud seda ka minul teha. Hiljem hakkas matemaatika mulle meeldima. Ma ütlen seda võib-olla harva, aga olen südamest tänulik emale. Aitäh ema!
Aitäh kõigile emadele! Vanaemadele, nooremadele, kasuemadele, poolemadele, pärisemadele. Kallistame teid kõiki emadepäeva puhul! Te olete armsad ja kallimad kõigile lastele! Isegi, kui me seda sageli ei ütle, siis me mõtleme ja tunneme südames alati nii.
Alar Mik
abivallavanem
Foto: Alar Mik