Kelvingi sadam – hea näide kogukonna ühisest missioonist ja koostööst
Septembri lõpus külastasid Viimsi vallavanem Illar Lemetti ja volikogu eelarvekomisjoni esimees Jaanus Koni Kelvingi sadamat ning vestlesid sealse sadama eestvedaja Avo Freibachiga sadama loomisest, töös hoidmisest ja tulevikuplaanidest.
Kunagise nõukogude sõjaväe lasketiiru ja tulejuhtimiskeskuse alale loodi Kelvingi küla 1993. aastal. Kaitseministeeriumi nägemuse kohaselt pidid sinna tulema teenistuskoerte kasvandus ja lasketiir taasiseseisvunud riigi armeele. Peale jäi aga Viimsi valla taotlus saada ala munitsipaalomandisse.
Vallavanem Illar Lemettit ja volikogu liiget Jaanus Koni, kes on ka ise sadamat haldava mittetulundusühingu liige, võtab vastu juhatuse liige ja sadamakapten Avo Freibach. Päike sillerdab tuulest lainetaval veel ja sadam on kenasti rivvi pargitud aluseid täis, paljudel neist ka kodusadama nimi Kelvingi uhkelt ahtrile kirjutatud.
Tugev kogukond on olnud kõige alus
Freibach näitab külalistele 2016. aastal valminud lainemurdjat, mille efektiivsuse tagamiseks lisati 70 autokoormat kive Fort Ehituse abiga. „Lainete eest oleme hästi kaitstud,“ ütleb ta. Seejärel räägib ta ujuvkaist, mille loomist rahastas PRIA juba 20 aastat tagasi. „Nüüd on sellest alles vaid betoon, puitosa on oma jõududega vahetatud ja tugevdatud,“ selgitab Freibach.
Sadama on aktiivsed kohalikud mehed valmis ehitanud suure tahtmise ja pealehakkamisega. „Siis polnud vallal endal ka raha,“ meenutab Avo Freibach sadama loomise algusaegu. Ta kirjeldab, kuidas igal kohalikul mehel oli midagi panustada. Kaugesõidukapten Ülo Kollo andis tehnilist nõu, kuidas mujal sadamad on ehitatud.
„Peeter Luksil oli meretehnika ja vaiade rammimise masin, millega vaiad sisse löödi. Järgmine mees tegi või tõi midagi muud ja nii see sadam valmis saigi.“
Mõte hõlpsamast merelepääsust oli Kelvingi meestel juba varakult. Mittetulundusühing Kelvingi Paadisadam asutati 1997. aastal. Sadama rajamiseks telliti ehitusprojekt, saadi ehitusluba ja algas muuli ehitus. Siis aga raugesid rajajate jõud ja rahavood.
Uus ärkamine sadama projektis toimus 2002. aastal, kui juhatus alustas uues koosseisus. Esimeheks valiti Jaanus Lember ja juhatusse kuulusid Jaano Vink, Peeter Allas, Andres Riomar, Avo Freibach ja Peeter Sepper. Sadama ehitustööd algasid uuesti 2003. aastal.
Kaks suurt „vaenlast“: kalavõrke rulli ajav mudil ja sadamasse tungiv sete
Avo Freibach käib sadamast läbi iga päev ja tööd on sadamaga pidevalt. „Avo ongi selle kõige süda,“ ütleb Jaanus Koni. „Nii on see kuidagi läinud,“ jääb Freibach ise tagasihoidlikuks.
Merel käib Avo tihti, kas Naissaarel kontserdil või Prangli saarel, kus tal on suvemaja. Kui vallavanem uurib kalapüügi kohta, selgub, et kalasaagid on aastatega oluliselt vähenenud.
„Siin olla olnud ajalooliselt Maardu mõisniku lõhelaht, aga nüüd tuli mudil. Siis kadusid lestad ja kõik muu. Vanasti käisid siin aktiivsed kalamehed, aga kui profid oma kümne võrguga enam midagi ei saa, siis pole siin ka harrastuskalameestel palju teha,“ nendib Avo, lisades, et kevadel käivad Prangli mehed siiski Kelvingi all turska võtmas, sest Prangli ümbruses on hülged sees.
Kui vallavanem küsib praeguste suurimate lahendamist vajavate teemade kohta, mainib Avo Freibach, et suurim mure on sadama süvendamisega. „Setet veab siia sisse ja meil on vaja nõu, sest meil oli projekt, et vesi peaks toruga läbi käima rajatud kai osast, et setet ei koguneks nii palju. Aga kas sellest on kasu? Ise arvan, et peaks veel ühe toru lisama. Hoovus tuleb Rohuneeme poolt ja natuke on lainemurdja pikendamine seda leevendanud,“ selgitab Freibach.
Samuti on tuuled muutunud ja pöördunud rohkem põhjasuunda, mis põhjustab rannikuala erosiooni. „Jah, sellel teemal oli meil üks uuring vallas,“ kinnitab vallavanem Lemetti Freibachi kirjeldatut.
Sadama loomise suurtoetus tuli PRIA-lt
Sadama valmimisse panustasid algselt ainult MTÜ liikmed, kuid 2004. aastal saadi toetust PRIA-lt, kes eraldas 600 383 krooni. 2004. aasta suveks valmisid Kelvingi sadamas muul, lainemurdja ja ujuvsild.
Esialgse muuli rajamiseks kulus 240 autokoormat KUMU ehitusel välja kaevatud paasi. Umbes sama palju maakive ja paasi on kulunud muuli ja lainemurdja ehitamiseks ning remontimiseks. „Kuus koormat kulus, enne kui midagi paistma hakkas,“ kirjeldab Avo Freibach sadama rajamise keerukust.
„Eks selle merega on nii, et alguses ei võta omaks ja siis harjub ära,“ tõdeb Freibach.
Praegu tunnevad sadama haldajad puudust võimalusest setet välja pumbata. „Teised väikesadamad on ka huvi ja vajadust näidanud, aga luba ei saada,“ ütleb ta.
Sadam võeti ametlikult kasutusele 23. novembril 2004 ja 2011. aastal registreeriti see sadamate registris. Külaliskai valmis täispikkuses 2014. aastal. „Varasemalt oli meil siin mehitatud valve, mis hooaja jooksul maksis 15 000 ja viimasel korral juba 24 000 eurot. Nüüd oleme selle asendanud elektroonilise valvega,“ selgitab Freibach, et ka sadamapidajad peavad kokkuhoiuvõimalusi otsima. „Ja eks igaüks ise silmanurgast jälgib.“
MTÜ-sse kuulub täna 57 liiget, kellest enamusel on alused sadamas. Freibachi sõnul on need kõik oma valla inimesed. „Meil on nii, et kui oled liige, siis on sul koht olemas, aga see pole kindel või nummerdatud. Olenevalt sellest, kui suur alus kellelgi on, kujuneb ka koht aluse hoidmiseks,“ selgitab Freibach. Rendikohti on MTÜ-l aastas 12–13 ja need tekivad peamiselt liikmete arvelt, kes sadamas ise alust ei hoia. Aastas kogutakse rendikohtadest umbes 6000 eurot, millele lisandub liikmete panus vastavalt üldkoosolekul vastuvõetud majanduskavale.
Avo Freibachi kuulates saab selgeks, et kui on olemas tahe ja tegijad, on lahendused käeulatuses. „Nii me siin elame ja nokitseme,“ ütleb Avo. „Suure asja olete valmis nokitsenud,“ tunnustab vallavanem. Tõepoolest, vaadates seda, mida Kelvingi mehed on teinud, tuleb tõdeda, et see võiks olla eeskujuks kõigile kogukondadele, kes soovivad oma kodukohas midagi suurt korda saata.
Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja