Koduaia maitsekas ilu
Kuidas luua meeliülendavat istutusala, kus on värvidemäng, liblikate ja mesilaste sumin ja lummavad lõhnad?
Lillepeenraid, -ampleid ja -konteinereid kujundades on palju võimalusi – värvide, õitsemise aja, tekstuuri jms järgi. Üks võimalus on ilu rajada koos kasulikkusega meie toidulauale/maitsemeelele – kaks ühes! Siinjuures saab kummutada müüdi „ilu ei sünni patta panna“. „Sünnib“ ja veel kuidas – ilu toidab! Fantastilisi kooslusi saab, miksides maitsetaimi ilutaimedega, mille osad on samuti söödavad – õisi ja lehti saame kasutada väga edukalt toitude kaunistamiseks serveerimisel ja veekannus nii maitseks kui ka iluks. Hea mõte on kavandada ühte peenrasse püsikuid ja üheaastaseid taimi. Sellise koosluse puhul ei ole meie peenar/terrassikast kunagi tühi. Taimede valikul ja paigutamisel istutusalale peaks mõtlema taimede kõrguse, tekstuuri, õitsemise aja, värvi (nii lehed kui ka õied) ja hooajalisuse peale, lisaks atraktiivsus talvisel ajal. Suurepärase tulemuse saame laiuvate või rippuvate taimede istutamisega nurkadesse ja kohati ka peenra keskel äärtele.
„Maitseka ilu“ rajamisel, mille tulemust saad kasutada ka toiduna, on kindlasti oluline mulla ja taimede valik. Eelista biokompostiga muldasid ja mahe meetodil kasvatatud taimi. Veendu, et aiakeskustest ostetud taimed sobiksid toiduks kasutamiseks. Oma aias kasuta ainult bioväetisi. Konteinerites saab kasutada erinevaid kastmissüsteeme ja mahuteid – nii jõuab vesi hästi juurteni ja kasta ei ole vaja nii tihti.
Milliseid maitsetaimi istutusalasse lisada ja kuidas neid hooldada?
Konteineri nurka või istutusala keskele sobivad nt tüümian või pune. Mõlemaid taimi saame kasutada toiduks terve hooaja vältel ning lisaboonusena kaunistab igihaljas liivatee aeda sügistalvisel perioodil. Pune kasuks räägib varakevadine tärkamine ja taime 100% kasutamine 2–3 korda suve jooksul, lõigates maapinna lähedalt maha ja kuivatada või teha maitsesoola (miksides teiste maitsetaimedega) – tugevam maitse ja aroom on õitseval taimel.
Samal moel saab kasutada ka igihaljast tüümiani, kuid selle taime puhul peaks tugevam tagasilõikus jääma augusti algusesse, et taim saaks taastuda talveperioodiks.
Aedsalvei on hea taim lisamaks helehalli ja violetset värvi (sõltuvalt sordist) peenrase/lillekonteinerisse ka ainuüksi oma lehtedega ja köögis – tervistavaks teeks, ahjujuurikate ja kala maitsestamiseks vms. Aedsalvei puhul peame olema kevadel kannatlikud – mõnel talvel talvitub ta hästi, olles igihaljas, mõnel kevadel mõtleb kaua. Siinjuures peaks andma taimele aega ja lõikama kuivanud taime osad ära alles siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +10 kraadi 2–3 nädalat. See ootamine tasub end ära ja kui taim on teiste taimede vahel, ei riiva taime „mõtisklemise periood“ silma. Samas võib istutada uue taime „mõtleva“ taime kõrvale ja võita mitmekordselt – saab kasutada koheselt uut salveid ja kui vanem taim hakkab moodustama uusi lehti, on tulemuseks suurem ilus taimepuhmas. Oluline on märkida, et ära karda kasutada oma maitsetaimi – ladva näpistamine soodustab istiku hargnemist ja nii kasvab taim ka rohkem laiuti, tulemuseks on suurem taim. Aedsalvei puhul peaks jääma tugevam lõikus augusti algusesse andmaks aega külmaperioodiks valmistumiseks.
Rosmariin on suurepärane taim, mis annab taimekooslusele tekstuuri, värvi ja lõhna nii istutusalal kui ka köögis. Olles proovinud palju erinevaid sorte erinevates kasvukohtades ja muldades – see võimas taim meil kahjuks välitingimustes Eestis ei talvitu. Kui on võimalik kaevata see sügisel välja ja istutada potti ning pakkuda „kliimapagulust“ jahedamas, kuid päikselises siseruumis, saate taime ilu ja aromaatseid maitseomadusi nautida aastaringselt, istutades soojemate ilmade saabudes ta uuesti välja – sellisel juhul peaks olema ruumi sisetemperatuur, kus taim talvitus, sama välistemperatuuriga. Rosmariin kahjuks juurest kevadel uuesti kasvama ei hakka, nii nagu aedsalvei võib meid üllatada.
Meie kliimas igati vastupidavad taimed, mis lisaks pikale õiteilule pakuvad ka maitse- ja tervistavaid elamusi, on murulauk, aedmonarda, naistenõges, raudrohi, mesiohakad, iisop jne. Murulaugu puhul kindel valik on siniseõieline, valge on tundlikum (tärkab vara, mõnus salatisse) – kasuta/lõika hoolega ja hiljem jäta mõned võrsed ilu eesmärgil lõikamata. Aedmonarda ja raudrohi – lehed, õied – sobivad teeks ja kaunistama toitu, lisaks võiks jätta mõned õievarred kaunistama talvist aeda härmatise ja õrna lumekatte all.
Lisa istutusalasse ka mõned kõrrelised, mis küll kööki ei sobi, kuid lisavad dünaamilist pehmust tuules liikudes. Näiteks „rüütlina“ talvel püsti püsiv ja kevadel vara tärkav valge-rohelise triibuline teravaõieline kastik „Overdam“ ja tuules laulev habe-stepirohi või suvehaljas juusstepirohi „Ponytails“.
Mõned taimed (harilik pune, iisop, naistenõges, raudrohud jt) külvavad end seemnest suhteliselt intensiivselt, sel juhul eemalda/istuta ta mujale, hoidmaks taimekooslust nii nagu soovisid.
Ja nüüd jääb üle vaid nautida – iga kord, kui möödud peenrast, näpista mõni leht/võrsetipp, mulju sõrmede vahel ja naudi lõhna. Maitsesta, kaunista toitu, loo õitsev lillebukett karastavasse joogivee kannu.
Kristiina Kupper
aednik-maastikuarhitekt
Kersti Kuus
maastikuarhitekt
Foto: Kersti Kuus