Koduaia soovimatud külalised – rästik ja nastik
Üha sagedamini leiavad maod endale sobiva elupaiga inimeste koduõuel. Tihti suhtuvad inimesed enda aeda elama asunud loomadesse kui ohtlikesse vaenlastesse, kes tuleb kiiremas korras hävitada. Loomad ei koli kellegi aeda aga pahatahtlikult ega ka mitte kiusamise eesmärgil, vaid on leidnud järelikult endale eluks just seal mugava koha. Nii rästik kui ka nastik on looduskaitse all ning nende tapmine on karistatav. Seetõttu tuleks pigem nende aeda kolimist ennetada või püüda neist vabaneda loomasõbralikul viisil.
Esmalt on aga oluline rästikul ja nastikul vahet teha, sest nastiku näol on tegemist täiesti ohutu loomaga, kes sarnaselt siilile on hoopis aiapidajale kasulik, hävitades palju kahjureid, näiteks hiiri. Rästiku puhul on aga tegemist Eesti ainsa mürkmaoga, kelle mürk ei ole küll reeglina surmav, ent võib siiski olla ohtlik, eriti kui peres elavad väikesed lapsed, vanurid või koduloomad.
Juba lapsepõlvest teame, et rästiku tunneb ära seljal oleva siksakilise mustri järgi. Tegelikkuses võivad nii nastik kui ka rästik olla värvitoonilt ja mustrilt küllaltki sarnased ning nende kiire liikumise juures ei pruugi selle järgi kõige kergem tuvastada, kumma isendiga tegu. Nastik on seevastu väga kergesti ära tuntav kukla piirkonnas asetsevate heledate kollaste laikude järgi. Seega kehtib reegel: kui maol laike ei ole, on tegemist rästikuga.
Kuidas vältida madude koduhoovi asumist
Maod eelistavad paikasid, kus on hulgaliselt varjekohti. Seega tuleks madude koduhoovi sattumise vältimiseks luua neile enda aias eluks sobimatud või võimalikult ebamugavad tingimused. Kõige esmane asi, mida aiaomanik saab ise teha, on muru niitmine ja igasuguste varjekohtade (nt kivi- ja oksahunnikud) likvideerimine. Rästikut võib meelitada ka soe paik (nt kasvuhoone, maasikakile alune või kompostihunnik), mistõttu tuleks näiteks kompostihunnik teha majast ja enim kasutatavast aiaalast võimalikult kaugesse aianurka, et mao ja inimese kohtumise tõenäosus oleks võimalikult väike, või kasutada kinnist kompostimisnõud.
Madudele ei meeldi ka vibratsioon, seega võib üheks madude peletamise lahenduseks olla vibratsioonil töötava mutipeletaja kasutamine. Metsikumas aiaosas võiks käia kummikutes ja kergelt jalgu trampides, et rästik saaks inimese lähenedes ise ära minna.
Kõige parem viis soovimatust tegelasest vabanemiseks on ta kinni püüda ning enda kinnistust piisavalt kaugesse maole sobilikku elupaika viia. Mao kinni püüdmiseks tuleks kasutada reha või pakse töökindaid ning tõsta madu kindlalt suletava kaanega nõusse. Madu tasuks toimetada kodust paari kilomeetri kaugusele ning siis uuesti vabadusse lasta. Paigaks, kuhu madu viia, sobivad hästi näiteks metsaservad, raiesmikud ja niidud.
Salvav rästik
Kui rästik hammustab, tuleb püsida liikumatult. Kasuks tuleb lamamine ja hammustuskohale külma kompressi panek ning ohtra vee tarbimine. Vastunäidustatud on alkoholi tarbimine. Samuti on keelatud žgutti panek. Kuigi rästiku mürk ei ole enamasti surmav, tuleb kindlasti pöörduda arsti poole.
Nastiku ja rästiku ümberasustamisel ning maaomanike, kelle kinnistule on maod ennast sisse seadnud, nõustamisega tegeleb Eesti Loomakaitse Liit. Nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks võib kirjutada loomakaitse liidu e-mailile info@loomakaitse.eu või helistada infotelefonile 5194 6146.
Aet Põld
keskkonna vanemspetsialist