Kogukonna inspiratsiooniõhtul keskenduti kriisiolukordadeks valmisolekule
Viimsi gümnaasiumis toimus 18. märtsil kogukonna inspiratsiooniõhtu, mille fookuses oli kriisideks valmistumine. Vestlusringis osalesid Tuuli Räim, siseministeeriumi pääste- ja kriisivalmiduse asekantsler, ning Markus Rosin, kaitseministeeriumi kaitsetahte arendamise osakonna nõunik. Arutelu modereeris Viimsi gümnaasiumi hoolekogu aseesimees Marge Aedna.
Vestlusõhtu käigus arutleti, kuidas iga inimene saab kriisiolukorras paremini hakkama ning kuidas riik toetab elanikkonna kaitset.
Kriisiks ei saa kunagi täielikult valmis olla, kuid oluline on peredes läbi mõelda esimesed sammud olukordadeks, mil kraanist ei tule vett ja puudub elekter.
Hea, kui perel on olemas alternatiivsed võimalused söögitegemiseks ja igapäevaeluga toimetulekuks. Toiduainetest tasub varuda seda, mida ka täna igapäevaselt tarbitakse. Toodi välja Ole valmis! äpp ja sealsete soovitustega tutvumine, lisaks on olemas ka veebilehed www.olevalmis.ee ja www.kriis.ee.
Varude koguse osas soovitab päästeamet inimesi mõtelda ette vähemasti nädala ja selles hulgas ka toiduvarusid kodus hoida.
Kriisivalmidus algab igast üksikisikust ning oluline on, et inimesed oleksid kriisiolukordadeks valmistunud ja enda pere või ka kogukonna seisukohast võimalikud toimimisviisid läbi mõelnud.
Mida rohkem on inimesi, kes tulevad kriisiolukordades ise toime, seda suurem on riigi ressurss tegeleda nendega, kes rohkem tuge või abi vajavad.
Kogukonna ja vabatahtlike roll kriisides
Vestlusringis toodi esile ka vabatahtlike panus kriiside lahendamisel. Vabakondadega liitumise osas on elanike aktiivsus kasvanud ning riik toetab inimeste kaasamist. Võimalusi on selleks mitmeid, näiteks Kaitseliit, Naiskodukaitse, abipolitseinikud ning vabatahtlikud päästjad. Lisaks otsitakse võimalusi, kuidas noori varakult riigikaitseliste teemadega kurssi viia. Selleks toodi olulise aspektina esile riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutumist gümnaasiumiastmes, lisaks on see plaanis ka kutseõppeasutustes.
Lahendusi otsitakse ka põhikoolides antud teemade käsitlemiseks. Näiteks on kaitseministeeriumil mitmeid põhikoolidele suunatud projekte ning mitmetes õpilasmalevates on riigikaitselised tegevused sisse kavandatud.
Võimalusi nähakse riigikaitseliste teemade lõimimisel erinevatesse õppeainetesse, nt orienteerumine kehalises kasvatuses või meditsiiniline esmaabi jne. Toodi esile, et kriisiinfo levitamine ja elanikkonna teavitamine on äärmiselt olulised. Selles osas on ettevalmistus mitmekülgne, olemas on kriisiinfo telefon 1247, loodud on telefoniteavituste saatmise valmisolek, esimese etapi sireenivõrgustik ja kriisiteemalised veebilehed nagu kriis.ee ja olevalmis.ee. Lisaks on plaanis järkjärguline varjumisvõimaluste loomine, mille juures võetakse arvesse ka Ukraina ja Soome kogemusi.
Tulevikus kaasneb hoonete ehitamisel teatud ruutmeetritest alates varjendi ehitamise kohustus. Varjendite tekitamine võtab aega, aga jätkuvalt tegeletakse ka varjumiskohtade juurdeloomisega, mille puhul saab kasutusele võtta juba olemasolevaid hooneid ja infrastruktuuri.
Vestlusest koorus välja ka ettevõtete roll riigikaitses. Toodi välja, et riik koolitab juba täna ettevõtteid, kuidas nad saavad kriisiajal panustada. Üheks oluliseks aspektiks on töötajatele õppekogunemistel osalemise võimaldamine, lisaks on olulisel kohal ka ettevõtetes läbiviidavad esmaabi- ja tuleohutuse koolitused, mis arendavad ka töötajate kriisivalmidust. Ka päästeamet pakub kriisikoolitusi eraettevõtetele, et suurendada nende valmisolekut.
Kuidas edasi?
Vestluse lõpus nenditi, et kriisideks valmistumine on järjepidev protsess, mis nõuab nii riigi, kogukondade kui ka iga üksikisiku panust. Kohalviibinud osalejad said praktilisi nõuandeid, kuidas oma peres ja kogukonnas paremini hakkama saada ning millised võimalused on olemas vabatahtlikuks panustamiseks.
Riik jätkab kriisiteadlikkuse tõstmist ja elanikkonna kaitseks vajalike meetmete väljatöötamist. Samal ajal on kõigil võimalus juba täna astuda samme oma turvalisuse tagamiseks – olgu selleks varude loomine, kriisiplaani koostamine või vabatahtlikuna panustamine. Igaüks meist saab midagi ära teha, et kriisid meid ootamatult ei tabaks.
Viimsi valda puudutava kriisiinfo leiab valla kodulehelt www.viimsi.ee/kriis.
Liis Süsmalainen
Viimsi gümnaasiumi hoolekogu liige