Kohalike omavalitsuste teenustasemete analüüs näitab, et Viimsi liigub õiges suunas
Regionaal- ja põllumajandusministeerium avalikustas 11. juunil portaali minuomavalitsus.ee kaudu kohalike omavalitsuste 2023. aasta teenustasemete analüüsi tulemused.
Portaalis kasutatakse andmeid peamiselt riiklikest registritest, omavalitsuste küsitlusest ja elanike rahuloluküsitlustest. Elanike küsitlus viiakse läbi üle kahe aasta ning neid andmeid tänavu ei uuendatud. Seetõttu ei pruugi kõik muutused uuringu tulemustes hetkel kajastuda, kuid siiski peegeldab analüüs mitmeid positiivseid arenguid Viimsi elus.
Teenustasemeid hinnatakse 10 palli süsteemis (0–9), kuid lävendid on seatud nii, et igas valdkonnas ei olegi kõrgemaid hindeid ükski omavalitsus saavutanud. Seega tasub pigem vaadata omavalitsuste arvestuslikku mediaani ja kõrgemaid tulemusi saavutanud omavalitsusi. Teenustasemed on koondatud kümnesse valdkonda, mille lõikes Viimsi tulemusi nüüd ka analüüsime.
Eraldi tuleb muidugi esile tõsta seda, et Viimsi üheskoos Rae vallaga leidsid tunnustust kõige lapsesõbralikumate omavalitsustena. See peegeldab silmapaistvaid tulemusi alushariduse, põhihariduse, noorsootöö ja laste sotsiaalkaitse valdkondades. Kokku anti auhindu välja kolmes kategoorias, seega on selline äramärkimine küllalt silmapaistev.
Oluline on märgata ka seda, et kõigist lävenditest täitis Viimsi 76,32%. Kõigi omavalitsuste hulgas on see tulemus kolmandal kohal. Minuomavalitsus.ee arvestab lähtuvalt omavalitsuse suurusest, tulukusest ja tagamaalisusest ka omavalitsuste potentsiaali kriteeriumite täitmisel ja statistiliselt tuleks sellisel omavalitsusel täita 72,39% kõigist kriteeriumidest. Seega ületab Viimsi vald oma eelduslikku lävendite täitmist 3,92%. Niisiis saame küll hästi hakkama, aga loomulikult saab veel paremini.
Haridusvaldkonna koondhindeks on meil käesoleval aastal 7, mis on Eesti omavalitsuste hulgas kõige kõrgem. Kõrgeimad tulemused on selles valdkonnas saavutatud „põhihariduse“ (6 palli) ja „noorsootöö“ (8) teenuste lõikes. Tipust palli võrra madalam, kuid siiski parima 8 hulgas, tulemus on saavutatud „alushariduse“ (6) osas, kus tuleb kõrgemate punktide saamiseks tegeleda kättesaadavuse ja tulemuslikkuse parandamisega.
Kuigi valitsemise valdkonnas on hindeks 5 palli, on see top 10 tulemus – kõrgemad punktid on ainult ühes omavalitsuses. Selle valdkonna teenuse üldjuhtimine (4) tulemuse põhjal võib öelda, et Viimsi tugevusteks on valitsemisele süsteemne ja läbimõeldud lähenemine, head teenistujad ning efektiivne ja jätkusuutlik rahandus. Arenguruumi on valitsemisega rahulolus ja riigihangete edukuses. Ka „avatud valitsemise“ teenuse lõikes oleme 5 palliga tugevama 5 hulgas. Hästi on lood kommunikatsiooni ja infole ligipääsuga ning elanike osalusega, mõningat parandamisruumi on poliitilise läbipaistvuse osas.
Elamu- ja kommunaalvaldkonnas on Viimsi tulemuseks 6, millega oleme parima 11 omavalitsuse hulgas. Planeerimise, ehituse ja energeetika (6) osas jätavad soovida ainult Eesti keskmist pisut ületav kaugkütte hind ja valla omandis olevate hoonete energiamärgised. Veemajanduse (6) teenuse puhul on taristu seisukord kõige kõrgemate hinnangutega ning ka kättesaadavus ja kvaliteedinõuetele vastavus on väga heas seisus. Positiivselt paistavad silma ka jäätmemajanduse (6) süsteemsus (ehk läbimõeldus) ja rahulolu jäätmevaldkonna korraldusega, alla mediaani jääb kättesaadavuse kriteerium, sest Pranglil ja Naissaarel ei toimu korraldatud jäätmevedu.
Keskkonna ja kliima valdkonnas on Viimsi tulemusest (6) parem ainult üks omavalitsus. Siin valdkonnas on tulemuslikkuse hinnang kõrgeimate omavalitsuste hulgas, maksimumist jääb puudu ainult elanikkonna rahulolu müratasemega. Ka muude kriteeriumide lõikes on valdkonnas olukord väga hea ning arenguruumi on vaid liigiti kogutud jäätmete ringlusesse võtmise määra ning keskkonnahoidlike hangete eesmärkide osas. Lisaks tõmbab siin valdkonnas tulemust alla taas valla hoonete energiamärgiste seis, millega saavutame vaid baastaseme.
Liikuvuse valdkonnas on Viimsi tulemus (6) kõrgeim. Väga hea olukord on süsteemsuse ja tulemuslikkusega. Siin alalõigus teevad eriti rõõmu elanike kõrged rahuloluhinnangud nii sõidu-, jalg- kui ka jalgrattateedega. Murelikuks teeb alla omavalitsuste mediaani jääv ühistranspordi kättesaadavus ja liiklusõnnetuste hulk elanike arvu kohta ning pargi-ja-reisi lahenduste piiratus.
Sotsiaalse kaitse valdkonna tulemus 5 kattub Eesti mediaaniga. Kui täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenuse süsteemsus ja tulemuslikkus on Eesti kõrgeimad, siis kättesaadavuse ja taristu osas on meil arengukohti. Siiski on oluline rõhutada, et riiklikest registritest ei ole sotsiaalhoolekande andmed laekunud ja siin võib tulla veel olulisi muutusi. Laste heaolu puhul on samuti süsteemsuse ja tulemuslikkuse näitajad kõrgeimad ning vajaka on jäänud lastele kohandatult lastekaitse info esitamine kodulehel ning lastega peredele suunatud teenus- või kogukonnakeskus.
Kultuuri ja spordi valdkond on teinud aastaga suure sammu paremuse poole. Lausa 2 punkti võrra tõusnud koondsumma on nüüd 6, millega jagatakse veel 4 omavalitsusega Eesti parimat tulemust. Kultuuri alavaldkonnas saaks veel parem olla näiteks elanike rahvakultuurikollektiivides osalemine ja raamatukogu kogude uuendamine.
Samuti on arenguruumi kultuuritöötajatele tehtavates kulutustes ning hoonete seisukorras ja ligipääsetavuses. Spordi alavaldkonnas on kõrgeim hinnang sporditegevuse tulemuslikkusele, sh nii noorte kui ka täiskasvanute osalemine spordiklubides. Eesti mediaaniga samal tasemel on spordirajatiste kättesaadavus.
Tervise ja turvalisuse valdkonnas on Viimsi tulemus 6 palli üle Eesti mediaani. Läbivalt on hea olukord rahvatervise valdkonnas, mille tulemusest (6) on parem vaid kaks omavalitsust. Pisut rohkem arenguruumi on kriisideks valmisoleku (6) alal, kus vallavalitsusel läks möödunud aastal palju energiat riiklikel õppustel osalemisele ning selle võrra jäi vähem aega näiteks korteriühistute kriisiteadlikkuse tõstmiseks, mida varasematel aastatel on tehtud.
Ligipääsetavuse valdkonna koondhindeks on 4, mis on üleriigilises võrdluses tugevaima viiendiku omavalitsuste hulgas. Parim tulemus ligipääsetavuse alakriteeriumite lõikes on antud hoonete ligipääsetavusele, mis on hindega 5 kolme parima omavalitsuse hulgas. Kõrgema koondhinde pälvimiseks tuleks tegeleda ligipääsetavuse ülesannete selgema määratlusega ja teenistujate koolitustega, parandada ühiskondlike hoonete ligipääsetavust ning info kättesaadavust erivajadustega inimestele.
Mediaaniga kattub ka ettevõtlusvaldkonna koondtulemus 4. Selle põhjuseks võib lugeda valdkonna kriteeriumide eripära. Ettevõtluskeskkonna koondhinde taga peitub asjaolu, et kuna kriteeriume on vähe, siis on valdkonnas suur rõhk kujunenud „ettevõtliku kooli“ märgise omamisel. Teadupärast Viimsi koolidel seda märgist ei ole, kuid koolides ja noortekeskustes toimub terve rida ettevõtlikust kasvatavaid tegevusi, sealhulgas ettevõtlusõpe ja õpilasfirmade toetamine. Lisaks märgisele jääb meil kõrgemate punktide saamiseks puudu ka majanduslikult aktiivsete ettevõtete juurdekasvust elaniku kohta.
Ivar Hendla
arendusosakonna juhataja
Foto: Väike-Maarja, Tartu, Häädemeeste, Viimsi ja Rae vald paistavad silma lastesõbralike ja võimalusterohkete kohalike teenustega. Foto: minuomavalitsus.ee