Lapsed alustavad kooliteed, aiaomanikud teevad eksameid
Meie kliimavöötmes on taimede elu pöördvõrdelises seoses kooliskäijatega – sügisel algab õppijatel aktiivne teadmiste kogumine, samal ajal on taimed näitamas või juba näidanud kogu ilu ja võimsust, milleks nemad on võimelised ja valmistuvad puhkuseks.
Kooliaasta esimest ja viimast päeva tähistatakse ikka maitsemeeli paitava söögi ja joogiga, mille eest on tänulikud ka taimed – nendele on selleks õige väetis ja vesi.
Meil on justkui olnud vihma, kuid kui aias rohida või kaevata, on muld kuiv. Enne taimede väetamist peab kindlasti mullapinna korralikult läbi kastma, hea on seda teha 1–2 päeva enne väetamist. “Korralikult” kastmine tähendab, et vesi peab jõudma taime kõikide juurteni: puude ja kõrgete põõsaste puhul 0,5–0,8 m (puudel on juured sügavamal, kuid selline kastmissügavus on piisav) ja kogu võra ulatuses ning istutusala laiuses. Ehk et kui on üksik puu/põõsas, kasta ja väeta kogu võra ulatuses, mitte ainult tüve ümber. Kui sul on rajatud suhteliselt värske istutusala, kus koos on püsikud, kõrrelised, põõsad ja puud, kuid need ei ole veel nn kokku kasvanud – kasta ja väetada kindlasti tervet istutusala, see ärgitab taimede uudishimu juuri sirutada. Nn purukuivale mullale ei tohi kindlasti väetist panna, see kõrvetab juuri. Hea on kasta põgusalt ka pärast väetise panekut või loota vihmale, mis väetise mulda viib. Seda kõike ikka selleks, et taimed elaksid edukalt talve üle ning oleksid järgmisel aastal ilusad ja elujõulised.
September on hea aeg uute taimede istutamiseks
Uute istutusplaanide tegemisel tasub veelkord lugeda meie artiklit aiarajamise põhitõdedest, mis ilmus 24. mai 2024 Viimsi Teatajas. Kuigi öeldakse, et konteinertaimi võib istutada ajal, kui labidas mulda läheb ehk siis pärast maapinna sulamist kuni maapinna külmumiseni, on tegelikult parim aeg varakevad ja sügis (august-september), et taimed jõuaksid ka juurduda. Ja seda seepärast, et kevadel ja sügisel aitab meid kastmisel vihmavesi. Kuna viimased kevaded on meil olnud sademevaesed, oleks parim aeg istutada just nüüd – vihma oleme saanud ka nendel päevadel, kui ilmateade on lubanud kuiva. Sügisene istutamine on hea ka seetõttu, et talvel maha tulev lumi aitab kasta istutust varakevadel. Külmaõrnasid ja eksootilisemaid taimi soovitaksime siiski istutada kevadel, kuid kunagi ei tea, milline meil talv tuleb – seega, kes on valmis riskima, saab seda teha juba sel aastal, plusspooleks on ka sügisesed allahindlused aiapoodides.
Sügis on suurepärane aeg istutada suuri taimi, kuna siis on võimalik istutada lisaks konteinertaimedele ka mullapalliga taimi – mullapalli istik on odavam kui konteineristik.
Mida on oluline jälgida suure taime istutamisel?
Suur puu/põõsa istik on korduvalt ümberistutatud ja sellepärast võib juurepallis leida nn erinevaid ümberistutamise kihte. Väga oluline on sõrmitseda mullapalli juurekaela lähedalt ja kui seal on metallvõrk ja/või katteriie tugevalt kinnitatud, tuleks see kindlasti lahti harutada, vastasel juhul kägistab see istiku kasvades taime. Ülejäänud riiet (juhul kui ei ole sünteetiline) ja metallvõrku ei ole vaja eemaldada, kuna juured kasvavad sealt läbi. Kõik, mis on sünteetiline ja ei kõdune, tuleks eemaldada.
Kui näed mullapalli ümber keerdus juurt (see võib juhtuda konteineristiku puhul, mis on jäänud liiga kauaks samasse konteinerisse), lõika see ära kohast, kust hakkab keerduma. Vastasel juhul taime kasvades muutub see kägistaja juureks, mille tulemusel puu/põõsas hukkub. Alati on hea juurepalli natuke lahti harutada, olgu see maitsetaim, püsik, kõrreline, puu või põõsas – osaliselt juurte harutamine soodustab juurdumist.
Nii mullapalli- kui ka konteineristiku (ka suurem konteineristik on istutatud korduvalt suuremasse konteinerisse) puhul sõrmitse taime juurekaela ümbrust. Juurekael on koht, kus juured lõppevad ja tüvi (puudel) või istiku võrsed (põõsastel) algavad. See on koht, mis peaks jääma istutamisel samale tasapinnale ümbritseva mullapinnaga – ülejäänud muld lihtsalt eemalda. On ka juhuseid, kui juurekael on liiga kaua olnud juba mullas, siis võib olla juhtunud, et uued juured on hakanud kasvama juba kõrgemalt – need lõika ära.
Eksootika
Üha rohkem ja rohkem armastame oma terrasse ja aedu rikastada eksootiliste taimedega. Osaliselt on nad meid rõõmustamas ainult suvisel ajal, kuid päris mitmed saame tuua tuppa või keldrisse talvituma ning viia kevadel taas välja. Siinjuures on väga oluline teada konkreetsete taimede hinge- ja eluolu – lähtu regioonist, kus see taim kasvab looduses; milline temperatuur, valgus, ja õhuniiskus on seal erinevatel aastaaegadel. Reegel on, et nn talvekorteris peaksid saama pakkuda samalaadset olukorda. Kui taimele on sobilik olla kliimapaguluses toatemperatuuril, siis pead ta tuppa tooma hiljemalt ajal, kui öine temperatuur on väljas sama, mis toas.
Nüüd on õige aeg teha viimane lihv ka hekkidele ja vormipõõsastele. Eksami tulemust tunneme oma südames ning naabrite ja sõprade silmavaates ning kommentaarides.
Kristiina Kupper
aednik-maastikuarhitekt
Kersti Kuus
maastikuarhitekt