Liikumisaasta raames- ujumine
Ujumine ei ole lihtsalt üks spordiala teiste hulgas, mille tulemusi õhtustest spordiuudistest kuulata, vaid ka strateegiline ja elupäästev oskus. Ujuma õppida pole kunagi liiga hilja, kuid parim aeg alustamiseks on siiski eelkooliiga, mil lapsed on veel piisavalt uudishimulikud ja kiire kohanemisvõimega.
Kuna enne ujumistehnika õppimist on vaja läbida veega kohanemise protsess, mis kätkeb endas kõikvõimalike veehirmude ületamist ning meeleelundite nagu nina, silmade, suu ja kõrvade kohanemist veega, siis kõige parem viis seda teha on mängides ning lihtsalt vees hullates. Teadagi ei ole selleks väga valmis ka täiskasvanud, kuid lapsed „nakatuvad“ kiiresti. Nemad õpivadki mängides kõige paremini. Hilisemas eas on aga inimesel sageli välja kujunenud omad kindlad hoiakud, mis ujuma õppijat tagasi hoiavad ega lase veekeskkonnas end hästi ja vabalt tunda. Kui aga veega kohanemise probleemid on ületatud, saab igat inimest ujuma õpetada. Lisaks on ujumine spordiala, mis ei unune kunagi ning seda saab harrastada elupäevade lõpuni.
Ujumisvõimalused vallas
Ehkki Viimsi valda ümbritseb kolmest küljest meri ning meil on üks ametlik suplusrand ja hulganisti privaatsemaid lahesoppe, kus veemõnusid nautida, siis basseinide ja sportliku ujumise vaates polegi ujumisvõimalused Viimsis midagi iseenesestmõistetavat olnud.
Esimene ujula Viimsis pidi valmima juba kolhoosiajal, kui aastal 1981 kerkis Männi tänavale uus Viimsi 8-klassiline kool, mille juurde oli planeeritud ka siseujula. Kahjuks selle ujula valmimist meist keegi ei näinud ning nukker pilt selle asukohast saadab meid veel tänapäevalgi.
Kõigist kõige parem olla tahtnud Kirovi näidiskalurikolhoos oli küll tööle võtnud hulga 1970.–1980. aastatel Eesti tippu kuulunud ujujaid, kes erinevatel kohalikel jõuproovidel olid üsnagi edukad, kuid treenida tuli endiselt Tallinna basseinides. Esialgu enamasti Kalevi 50 m siseujulas ja hiljem ka olümpiamängude purjeregatiks valminud TOPi 25 m basseinis.
Valla pikaajalise aktiivse spordiinstruktori Tiia Tamme eestvedamisel korraldati 1990ndatel ka regulaarseid bussiga väljasõite Loo ujulasse. Sealsamas kolme rajaga kitsukeses basseinis peeti ka paar korda Viimsi valla ujumise meistrivõistlusi.
Ujumisspordi alguseks Viimsis saab aga lugeda aega, kui Haabneeme rajati Viimsi SPA hotell, kuhu lisaks saunadele ehitati ka selle kandi esimene täismõõtmetega 25 m ujula, mis avas oma uksed 2002. aastal. Uus saunakeskus võimaldas peale mullivannis kümblemise tegeleda ka harrastus- ja terviseujumisega ning pakkus ujumisõpet beebidest täiskasvanuteni. Basseinis alustas tegevust ujumisklubi Spa Viimsi Tervis, mida vedas teenekas ujumistreener Enn Lepik. Paljud lapsed said sealsete treenerite käe all ujumise selgeks ning aastate jooksul esindati valda ja klubi Eesti meistrivõistluste tasemeni välja.
Kogu kompleks oli tol hetkel aga aktiivse võistlusspordi ja koolilaste jaoks vast natuke liialt peen ning orienteeritud rohkem turistidele ja spaas puhkajatele. Harrastusujumisega tegelejatele oli uus ujula aga täiesti piisav ning lõpuks ometi sai aastaringselt treenida kodust kaugele minemata.
Tänapäeval on Viimsi spaas sport ja liikumine üha rohkem au sisse tõusnud ning ujumistreeningute vedamist jätkab seal Nordswim Viimsi, oma treeninggrupid on ka mõnedel Tallinna klubidel. Lisaks käivad seal oma esimesi veekogemusi saamas ka Kelvingi ja Põnnipesa lasteaedade mudilased ning vesivõimlemisega virgutavad teiste hulgas end ka Viimsi pensionärid.
Viimsi Veeklubi
Suur samm teadlikuma ujumisspordi harrastamise suunas toimus aastal 2006, kui valmis uus Viimsi keskkooli hoone koos spordikeskusega, mille juurde kuulus ka 25 m ujula. Esmakordselt Viimsi ajaloos alustas koolis tööd ujumisõpetaja ning algklasside tunniplaani lisati korra nädalas kohustuslik ujumistund. Kuna ujumise vastu oli lastel suur huvi ning korra nädalas ujumist polnud saavutuspordi mõttes piisav, asutas ujumisõpetaja Bruno Nopponen kooli juurde ka iseseisva ujumisklubi Viimsi Veeklubi, kus ujumishuvilised lapsed kogu vallast said juba põhjalikumalt ujumioskuse nüanssidesse süveneda.
Juhuse tahtel alustas samal ajal kooliteed ka Viimsi vallas ujumisega tuntuks saanud ning 2021. aastal lühiraja EM-il 5. ja MM-il 7. tulnud mees Armin Evert Lelle. Armini ja Bruno koostöö kestis 16 aastat ning koos sai läbi käidud tee algõppe esimestest sammudest maailma tipuni välja. Lisaks Arminile on Viimsi Veeklubist jõudnud Eesti tippu ja ka rahvusvahelistele tiitlivõistlustele Kaspar Raigla, Johan Rohtla, Erika Tuvike, Rinel Pius, Jane Trepp ja Filipp Provorkov.
TOPi ujumisklubis treenides on EM-ile või MM-ile jõudnud ka õed Katriin ja Karleen Kersa. Mastersujumise EM-ilt ja MM-ilt on medaleid toonud nii Bruno Nopponen kui ka rinnuliujumise spets Aksel Luige. Samuti on Viimsist Eesti üks edukaimaid paraujujaid, EM-i ja MM-i medaliomanik ning Tokyo paraolümpial osalenud Susannah Kaul.
Kuigi põhiline töö rasketel treeningutel tehakse ära ikkagi basseinis, siis tundub, et meie ujujatel on kuidagi eriti hea minek just avavee- ja taliujumise võistlustel. Viimaste aastate jooksul on 10 km Eesti meistriteks kroonitud viimsilastest Rinel Pius, Konrad Sepp ja Kirke Mõtsnik. Omaette saavutuseks on 2008. aasta ujudes Soome lahe ületamine Bruno Nopponeni poolt ning pikamaaujumistega maailma eri paigus on silma paistnud Teet Daaniel.
Taliujumises on suurel hulgal vanuseklassi maailmameistritiitleid noppinud Bruno Nopponen ja Kristiina Arusoo. Ühe-kahe medaliga taliujujaid ei jõua viimsikate hulgas kahe käe sõrmedelgi üles lugeda. Mis muu kui ju see karge mereõhk ja lained ikka tiivad annavad. Või siis uimed.
Viimsi suurepärane asukoht poolsaarel annab meile kõigile võrratud võimalused ujumisega aastaringselt tegeleda. Kui ainult ujuda oskad. Loodame, et äsja avatud Randvere kooli ujula annab järgmise tõuke ujumisoskuse ja ujumisspordi arengule Viimsi vallas ning iga huviline leiab omale sobiliku viisi ja koha, kus ujuda või kus ujumist õppida. Parafraseerides Viimsi valla spordi elutöö laureaadi, suusaprofessor Kaarel Zilmeri sõnu: “Kui Eestis võiks osata suusatada, siis ujuda peab oskama!”
Janika Tüür
Viimsi Veeklubi sporditöö koordinaator
Kristiina Arusoo
Viimsi valla MV korraldaja