Meenutusi Viimsi Teataja peatoimetaja ajast

Nii nagu Eesti riik on arenenud üle kolme kümnendi, on tohutu arengu läbi teinud ka Viimsi Teataja. Kui mina Viimsi valla häälekandja tegemise kohustused oma õlule võtsin, olid mõni kuu tagasi toimunud kohaliku omavalitsuse valimised ja volikogu poolt vallajuhi ametisse kinnitatud Siim Kallas. 

Uue kommunikatsioonijuhi nägemuses vajas vallaleht uut peatoimetajat ja kuna mina olin just n-ö saadaval, siis osutus mu kandideerimine edukaks.
Õnneks sain ma ühe kuu ehk kaks ajalehenumbrit õppimise ja traditsioonidega kohanemise aega. Tänan selle eest eelmist peatoimetajat Annika Koppelit, kes mind kohalike olude ja inimestega kurssi viis!

Olin äsja tulnud Stockholmist, kus olin sisustanud rootsieestlaste ainukest tol hetkel veel elus olnud Stockholmi Eesti Päevalehte. Olin seal lühikese aja jooksul suutnud võita kohalike eestlaste usalduse ja nii alustasin kodumaale naasmise järel optimistlikult ka Viimsi Teataja toimetamist.

Mulle oli juba tuttav kohaliku kogukonna ühtekuuluvustunne. Lühikese ajaga leidsin väga toredaid kontakte erinevate organisatsioonide eestvedajate ehk sädeinimestega.

Kohtumine Rootsi kroonprintsessiga
Päris esimeseks meeldejäävaks sündmuseks lehetoimetajana sai võimalus osaleda Viimsi merepäästeõppusel, mis viidi läbi Tallinna lahel kiirpaadiga ja millesse oli kaasatud nii piirivalve helikopter kui ka reisilaev Silja Europa. Igapäevasele kontoritoolil istumisele oli see karastav vaheldus ja seiklus.

Meenub ka üks eriline sündmus, kui Naissaarel õnnistati sisse Püha Maarja kabel. Sündmuse tegi erakordseks Rootsi kroonprintsessi Victoria osalemine kabeli sisseõnnistamisel. See toimus meie taasiseseisvumise päeval. Ilm oli ilus. Kroonprintsess koos abikaasa Danieliga ja samuti neid võõrustanud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovski saabusid Eesti mereväe laevaga sadamasse. Külalisi oli vastu võtma tulnud Naissaare kaile Viimsi vallavanem Siim Kallas abikaasaga. 

Kuid veel enne seda sündmust olid mulle, just Rootsist saabunule, kuningapere tegemised tuttavad. Meenus, kui kroonprintsess 40. sünnipäeva puhul Stockholmi kesklinnas uhket hobutõlla ringsõitu tegi ja mul õnnestus tol korral saada sünnipäevalapsest koos perega üks oma õnnestunumatest fotodest. Nüüd haakus pilt suurepäraselt teemaga ja ma sain selle avaldada kroonprintsi tulekust teadaandva artikli juures.

Aga saarel toimunud jumalateenistus kulges kenasti. Kuna pisukeses kabelis oli ruum inimestest pungil ja vaade-kuuldavus piiratud, siis jäi minu jaoks hoopis eredamalt meelde vallaesindajatega purjekasõit Naissaarele ja tagasi. Nautisin merele minnes meresõitu isegi siis, kui lained üksjagu kõrgeks läksid ja reisiseltskonna näod üpris kahvatuks muutusid. Tagasiteed mäletan seevastu oivaliselt rahulikuna.

Peatoimetajana köitsid minu ajaloohariduse saanu taustast lähtuvalt tähelepanu Rannarahva muuseum ja eriti Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum. Mõlema muuseumi direktoriga tekkis konstruktiivne dialoog ja läbisaamine, mis kajastus ka ajalehe artiklites. Näiteks neis, mis puudutasid rannarahva elu ja tegemisi või jutustasid kindral Laidoneri ja tema abikaasa saatusest koos ajaloolise pildimaterjaliga. Viimaseid Viimsi Teataja lehenumbreid sirvides on heameel tõdeda, et see koostöö kestab tänaseni.

Kajastamist leidsid ka mitmed tollel ajal korraldatud kaalukad konkursid. Näiteks uue Viimsi Artiumi projektikonkursi võitjate autasustamine ja projektide tutvustamine lehes. Meenuvad ka mõned projektid teadusasutustega. Mainimata ei saa jätta iga-aastaseid Lennart Meri stipendiumikonkurse. Suurt elevust tekitas uue spordikompleksi avamine, mis siis kandis nime Karulaugu spordikeskus.

Meeldiv koostöö kolleegidega
Minu koostöö vallavanem Siim Kallasega oli usalduslik. Pidasin oma kohuseks kajastada vallavanema ja teiste vallajuhtide töid-tegemisi, mis kohalike elanike jaoks võinuks avalikku huvi pakkuda.

Hea koostöö tekkis abivallavanem Annika Vaiklaga ja tol ajal osakonna juhatajaks olnud Alar Mikuga, kellest nüüd on saanud abivallavanem. Head koostöötahet ja -oskust näitasid üles veel Ott Kask, Kaija Mägi, Kadi Bruus ja mitmed teised vallavalitsuse töötajad. Väga hea koostöö oli mitmete Viimsi valla koolijuhtidega.

Kõige töömahukamad artiklid olid minu jaoks intervjuud, sest neile kulus tehniliselt palju aega. Samas oli tuntud inimeste intervjueerimine enamasti emotsionaalselt positiivne kogemus. Kui ma Stockholmis olin intervjueerinud visiidile saabunud Eesti erinevaid ministreid ja kaitseväe juhatajat, siis siin sain ma näiteks vestelda olümpiavõitja Gerd Kanteriga.

Pean tunnistama, et minu peatoimetajaks kandideerimise otsus sündis paljuski uudishimust Siim Kallase isiku vastu. Endine valitsusjuht ja rahareformi läbiviija, Euroopa Komisjoni asepresident – kõik see kõditas mu uudishimu. Pean ütlema, et pole oma otsust kordagi kahetsenud.

Kui Siim Kallas otsustas kandideerida riigikogusse ning vallavanemaks valiti endine Tartu linnapea ja endine riigikogu liige Laine Randjärv, oli mul alguses veel usku, et tahan seda pingelist tööd jätkata, kuid üsna peatselt sündis otsus ikkagi lahkuda.

Olles näinud väga mitmeid erinevate valdade väljaandeid ja Nõmme elanikuna Tallinna linnaosade lehti, tõden tihti, et Viimsi Teataja oli ja on Eesti parim kohaliku omavalitsuse häälekandja. Soovin praegusele toimetajale vastupidavust ja kindlat meelt!

Viimsi Teataja tähistab tänavu 35. sünnipäeva. Sel puhul vaatame ajas tagasi ning avame 3. aprillil Viimsi raamatukogus ka temaatilise näituse.

Ülo Siivelt
Viimsi Teataja peatoimetaja aastatel 2018–2019