Millest unistati Viimsis 33 aastat tagasi?

Käesoleva aasta oktoobris kinnitati Viimsi valla pikaajaline arengustrateegia aastani 2045 – see on hüpe 22 aastat tulevikku. Millisena aga kavandati valla pikaajalist arengut aastal 1990?

Viimsi külanõukogu asus 1990. aastal koostama omale esimest arengukava. Oli suurte muutuste aeg, oli valdade taastamise aeg. 13.11.1990 toimunud Viimsi küla RSN istungjärgule esitati kinnitamiseks „Viimsi külanõukogu (valla) arengukava“, kuhu valla nimetus on juba sulgudes lisatud. Järgmisel kuul taastatigi Viimsi vald. 

Arengukavas tuuakse välja, et kohaliku omavalitsuse peamise ülesandena nähakse Viimsi valla elanikkonna kommunaal- ja sotsiaal-kultuurilise teenindamise ning keskkonnakaitsealaste küsimuste lahendamist. Olulise peatüki moodustas selle kõrval  haridus. Rõhutatud on ka infrastruktuuri tähtsust, kaubanduslikku teenindamist, teehoidu, hoonete rajamist. Tuuakse välja, et vallavalitsuse koordineeriv osa on hädavajalik. Vastloodud vallale ei kuulunud ühtegi asutust. Suurem osa sotsiaalsfääri asutusi tegutsesid kolhoosi juures.

Kavandati nii lähiaastate investeeringuid kui ka pikaajalisi tegevusi. Tegevustelgesid valla arengukavale ei seatud, mistõttu saab seda pidada pikaajaliste põhimõtete järgi ka valla pikaajaliseks arengukavaks. Mõne tegevuse elluviimine on tänapäevalgi aktuaalne. 

Milline oli Viimsi aastal 1990?
Alaliselt elas Viimsis 1.01.1990 seisuga 4877 inimest, neist pensionäre 735. Keskus paiknes Haabneemes, külanõukogu koosnes kahest alevikust ja 14 külast (lisaks Naissaar). Laiaküla Viimsi valla koosseisus ei nimetata.

Viimsis asus rohkelt erinevaid nõukogude armee baase  ja kordoneid, külanõukogu aladel paiknes 251 sissekirjutatud sõjaväelast ja pereliiget.

Viimsi territooriumil tegutsesid S. M. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos ja Pirita lillekasvatuse näidissovhoos ning aianduse konstrueerimise ja tehnoloogia büroo. Nimetatud kolm majandit olid peamised tööandjad – kokku 4708 töökohaga poolsaarel. Ka oli juba jõutud asutada 12 aktsiaseltsi ja tegutses 2 tootmiskooperatiivi. 

1990. aastal oli vormistamisel 11 talu rajamine. Poolsaarel tegutses 54 aianduskooperatiivi, mis tõstsid suvehooajal elanike arvu mitme tuhande võrra. Lisaks kirjeldatakse, et Viimsi territooriumil on 130 pooleliolevat individuaalelamut ja toimus 30 suvila ümberehitamine elamuks. 

Kaubanduse laiendamine ja rohkem müüjaid
Viimsi vallas tegutses kokku 8 kauplust (Rohuneeme, Haabneeme 2 tk, Lubja, Tammneeme, Leppneeme, Prangli, Pringi suvekiosk). Arengukava toob välja vajaduse suurendada müügipindasid ja müüjate töökohtade arvu (sel hetkel oli kokku 18 kohta). Kaubanduse laiendamiseks kavandati perspektiivis välja ehitada uus Haabneeme kaubanduskeskus (toiduainete ja tööstuskaupade müügiks) ning väikeettevõtte Maitse baasil kauplus liha- ja piimatoodetele. 

Teehooldus
1990. aastal loeti valla teedevõrgu pikkuseks 32 km. Teed kuulusid kolhosile ja sovhoosile ning nende olukord oli rahuldav. Lisaks olid vallas ka riiklikud II kategooria maanteed, millest Randvere-Mähe tee (praegune Pärnamäe tee) oli aastast 1988 remondis. Miiduranna-Rohuneeme maantee (praegune Rohuneeme tee) olukord oli halb, kate oli amortiseerunud ja tee kitsas. Nenditi, et vastav projekt on olemas, aga remondiga alustatud ei oldud. Edasiseks oluliseks tegevuseks peeti lisaks teede remondile ka autotranspordi hajutamist ümbersõiduga Haabneeme alevikust (ilmselt praegust Hundi teed mööda).

Haridus
Vastloodud valla territooriumil asus kaks üldhariduslikku kooli: Viimsi keskkool ja Prangli 9-klassiline kool. Arengukavas nenditakse, et keskkool on ületanud koormuse ning 1990/91 õppeaastal ületas õpilaste arv 800 piiri.

Tuuakse ka välja, et lähiaastatel kerkib üles vajadus kooli ümberkorraldamiseks kahes vahetuses. Prangli koolis käis 16 õpilast, tegutsesid liitklassid. 

Arengukava esitab haridusvõrgu väljakujundamise kava, millega nähti ette, et koolid ja kultuurikeskused paiknevad ühes. Viimsi keskkoolis tegutseksid kõik põhikooli astmed ja gümnaasium. Algkooli osa teenindaks peamiselt Haabneeme alevikku ning põhikooli II aste ja gümnaasium külanõukogu tervikuna. 

Haldusreformiga alustamisel oli kavas 1991. aasta I kvartalis tuua Viimsi keskkool ning Prangli kool valla munitsipaalalluvusse. Pikemaajalise ettepanekuna on kavas luua algkooliõpetajaid ettevalmistav Viimsi õpetajate seminar, et kindlustada õpetajakaadri olemasolu. Arengukava sedastab, et koos koolivõrgu väljaehitamisega täieneb pedagoogide ja spordi- ning kultuuritöötajate kaader, mis humaniseerib seni valdavalt tehnokraatset sotsiaalset struktuuri külanõukogus. 

Koolide ehitamise kava
Kavandati Püünsi 6-klassilise kooli rajamine koos võimla ja klubilise tegevuse ruumidega. Kooli teeninduspiirkonnana nähti Pringi, Püünsi ja Rohuneeme külasid (elanikke ca 800). Kooli juurde kuuluksid kolm 4-korterilist elamut õpetajatele ja teenindavale personalile. Projekt oli juba töös. Ehitustööde maksumuseks hinnati 1,7 miljonit rubla ja ehituse algus oli kavandatud 1991. aasta II kvartalisse (kool valmis 1993). 

Kavandati ka Viimsi 6-klassilise kooli rajamine koos võimla, ujula ja ruumidega klubilise tegevuse jaoks. Kooli teeninduspiirkonnana nähti ette Viimsi alevik ja Miiduranna küla (elanike arv ca 1800). Viimsi kooli projekteerimine käis samuti ja selle valmimine oli kavas 1991. aasta II kvartalis. Ehitustööde maksumuseks hinnati 1,6 miljonit rubla, oli ka olemas peatöövõtja ja ehitustööde alguseks kavandati 1991. aasta IV kvartal. Kolmanda ehitusena nähti ette Tammneeme 6-klassiline kool koos võimla ja ruumidega kultuuritegevuse jaoks. Kool teenindanuks Tammneeme, Leppneeme, Randvere, Muuga ja Äigrumäe külasid (elanikke ca 500). Projekt valmis 1991. aasta lõpuks ja ehituse maksumuseks oli eelarvestatud 1,6 miljonit rubla. Töödega kavandati alustada 1992. aasta IV kvartalis. Kavandati ka Prangli koolihoone rekonstrueerimine ja võimla ehitus, lisaks kaks monteeritavatest elementidest õpetajate maja aastatel 1991–1992. 

Spordihooned on aktuaalsed tänapäevalgi
Sportliku tegevuse arendamiseks olid 1990. aastal Viimsi külanõukogus Kirovi NKK staadion, lasketiir ja Viimsi keskkooli juures asuv spordikompleks (võimla, raskejõustikusaal jm). Arengukava kohaselt ei rahulda see sportliku tegevuse arengut, kompleks oli pidevalt hõivatud koolitundide või spordikooli treeninguteks. 

Koolivõrgu loomine pidi looma head võimalused, aga probleemkohana tuuakse välja Viimsi alevik. Arengukavaga nähti ette Viimsi aleviku spordi- ja kultuurikeskuse ehitus, kus paikneksid mitmeotstarbeline aeroobika-, tantsu- ja spordisaal, ruumid klubiliseks tegevuseks, solaariumikompleks, väliujula, tennise-, korv- ja võrkpalli väliväljakud.

Projekt oli kavandatud valmima 1992. aastal, tööde eelarve oli 3 miljonit rubla ning tööde algus nähti ette 1993. aasta II kvartalis. Lisaks toodi välja vajadus laiendada spordikompleksi ja rajada sinna 25 m siseujula, maksumuseks kavandati 1 miljonit rubla.

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Vallas paiknes toona Kirovi kolhoosi ravikeskus (praegune Fertilitas) ning lastesanatoorium. Murekohana toodi välja, et kuna ravikeskus on kolhoosi poolt rajatud, siis teenindab see majandi liikmeid ja rohkem kui tuhandel elanikul tuleb eriarstide pool käia Tallinnas või Keilas. Kavandati ravikeskuse laiendamist (algus kavandati 1992. aastal), mis lahendaks ka kiirabi ruumid. 1990. aastal teenindas Viimsi külanõukogu Sakus asuv Harju kiirabi, mis jõudis kohale ühe tunniga. Sooviti teha koostööd Tallinna linnaga ning rajada ajutine kiirabibaas juba 1991. aastal. Huvitav on näha, et kui muidu on arengukavas toodud maksumused rublades, siis haigla seadmete ostuks oli kavandatud 100 000 FIMi (Soome marka). 

Juba 1990. aastal ennustati eakama elanikkonna kasvu ning soov oli arendada välja kvaliteetsema hoolduse osutamiseks ravikeskuse ja Rannapere baasil patronaažikeskus. Sellesse keskusesse sooviti koondada eakate ja invaliidide info seisundi, ravimite, vahendite, arstiabi ja olmeteeninduse vajaduse kohta. Lisaks toodi välja vajadus vastavalt valla rahaliste vahendite võimalusele teostada vanuritele ning invaliididele pensionide juurdemaks.

Teeninduse kavandamine
Haabneemes töötas teenustööde paviljon, kus õmmeldi meeste ja naiste ülerõivaid ja osutati juuksuriteenuseid ning maniküüri. Viimsi alevikus asus kompleksvastuvõtupunkt, mis võimaldas tellida naiste ülerõivaid, pesti pesu, remondiks võeti telereid, raadioid ja kodumasinaid. Sarnase kompleksteenuste punkti soovis vald perspektiivis rajada ka Haabneeme. 

Poolsaarel puudusid nõuetekohased ruumid posti- ja sideteenusele, ka polnud ruume hoiukassal ja pangal ning ühiskondlikul sööklal (tegutsesid majandite sööklad). Viimsi külanõukogul puudus administratiivhoone (tänapäeval vallamaja). Eelnimetaud küsimuste lahendamiseks on kava kohaselt soov asutada 1991.–1994. aastatel aktsiaselts eelnimetatud objektide ehitamiseks. 

Keskkonnakaitse viitas probleemidele sõjaväeosades
Valla keskkonna osas kirjeldatakse suurt tööstuslike objektide arvu, põllumajandusliku tootmisega seotud sõnnikuhoidlaid ning sõjaväeosade poolt tekitatud reostust õlihoidlates ja keemiaproduktidega ning puhastamata fekaalvete näol. Kirovi NKK ja Pirita LNS ollid paigaldanud erinevaid puhastusseadmeid üle poolsaare. Viimsi aleviku reoveed suunati Tallinna. Kavandati vee korduvkasutuse protsessi, et puurkaevudest võetavat vett kokku hoida. 

Kõige suurema kriitika sai arengukavas keskkonnakaitseküsimuste lahendamine sõjaväeosades. Sõjaväealadel oli pinnas reostunud õlidest, ümbruskonnas asuvate puurkaevude joogivees leidus juba naftaprodukte, reoveed lasti merre. „Äärmine lohakus, hoolimatus ja looduse reostamine toimub sõjaväeosa keemialaos,“ tuuakse välja. Ette heideti ka seda, et poolsaarel laieneb sõjaväe raadioobjektide võrk, milliste mõju (magnetväljad, kiirgus jms) elanike tervisele ei ole uuritud. Eelnimetatud probleemide lahendamiseks sooviti abi Eesti Vabariigi Keskkonnakaitse Ministeeriumilt. Lisaks nähti ette lähimal ajal vajadus lahendada Haabneeme ja Viimsi alevike elumajade tsentraalne vesivarustus ja kanalisatsioon. Selle tarbeks oli projekteerimine tellitud. 

Viimsi Arengufond arengukava finantseerimiseks
Arengukavas realiseerimiseks kaasas Viimsi kohalik omavalitsus kõik haldusüksuse majandid ja ettevõtted, kõrvale ei jäetud ka väikeettevõtteid ja aktsiaseltse, samuti elanikkonda. Saavutati kokkulepe Viimsi Arengufondi moodustamiseks, mille kaudu pidi hakkama toimuma arengukava projektide finantseerimine. Esimesena andsid nõusoleku fondi rahalisi ja materiaalseid vahendeid annetada kolm majandit ning firma Fortsius, toimusid läbirääkimised veel mitme ettevõttega. Fondi tegevus nähti arengukava järgi allutada kohaliku omavalitsuse kontrollile ja fondi juhiks määrati Viimsi vallavanem. 

Unistused olid suured, aga toona ei teadnud keegi, et ees ootasid rasked ajad, rasked otsused. Mitmed tegevused jäid ajalukku, palju sai valmis algselt kavandatust oluliselt pikema aja jooksul ja mõned tegevused on uuendatud kujul töös praegugi.

Epiloog
Vald alustas haridus- ja sotsiaalasutuste oma haldusalasse toomist, millega lõpetati alles 1990ndate lõpus. Püünsi kooli sai kavandatust aasta hiljem valmis. Uutest koolidest alustati veel Viimsi kooli ehitamisega Nelgi tee äärde (tänapäevane Väike-Sepa ja Suur-Sepa ala) aga need tööd seiskusid ja hiljem ala müüdi maha ning sinna tulid kortermajad. Tammneeme kooli ehituseni ei jõutudki, aastaid hiljem ehitati hoopiski Randvere kool. Haabneemes asuva keskkonnil osa (nüüd riigigümnaasium) spordikompleksi laiendamine on tänaselgi päeval aktuaalne teema, Viimsi alevikku kavandatakse sportimisvõimaluste mitmekesistamiseks sisehalli jalgpallile ja kergejõustikule. 33 aastat tagasi unistati suurelt ning nende ideede elluviimine jätkub.

1990. aastal vallas tegutsenud erinevad tootmised ja tsehhid
S. M. Kirovi nim NKK ettevõtted ja tsehhid
- plekitsehh (Rohuneeme), 118 töötajat
- kalakulinaaria tsehh (Pringi), 58 töötajat
- aiand (Pringi), 63 töötajat
- šampoonitsehh (Pringi), 125 töötajat
- estosteriilitsehh (Pringi), 28 töötajat
- propolise tsehh (Pringi), 3 töötajat
- kalakasvatus (Pringi), 10 töötajat
- söödalisandite tsehh (Pringi), 30 töötajat
- kalatööstus (Haabneeme), 763 töötajat
- toiduainete ümbertöötlemine (Haabneeme), 62 töötajat
- ERK (Haabneeme), 358 töötajat
- puidutsehh (Haabneeme), 121 töötajat
- pesumaja (Haabneeme), 11 töötajat
- automajand (Haabneeme), 443 töötajat
- Viimsi plekitsehh (Haabneeme), 68 töötajat
- teenustööde paviljon (Haabneeme), 88 töötajat
- määrdeainete tsehh (Haabneeme), 9 töötajat
- keskuse farm (Lubja), 22 töötajat
- mehhaanika jaoskond (Lubja), 159 töötajat
- plekitsehhi laiatarbe jaoskond (Lubja), 36 töötajat
- Tammneeme tootmisbaas (Tammneeme), 39 töötajat
- eksperimentaal laevaremonditehas (Miiduranna), 617 töötajat
- Püüniste tsehh (Miiduranna), 58 töötajat
- kolhoosi administratsioon (Haabneeme), 225 töötajat

Pirita LNS ettevõtted
- loomakasvatus (Viimsi, Lubja), 30 töötajat
- põllundus (Viimsi, Lubja, Pärnamäe), 20 töötajat
- seemnekaubandus, müük (Viimsi), 222 töötajat
- aiandus (Viimsi), 150 töötajat
- kaubandus (Viimsi), 60 töötajat
- tööstuslik abitootmine ja remont (Viimsi), 34 töötajat
- sovhoosi administratsioon (Viimsi), 46 töötajat

Aianduse KTB ettevõtted
- tootmine (Viimsi), 168 töötajat
- KTB administratsioon (Viimsi), 42 töötajat
KOKKU 4708 töötajat

Viimsi valla territooriumil tegutsesid 1990. aastal kõik sotsiaalasutused S. M. Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi koosseisus:
Viimsi keskkool – 768 kohta
laste päevakodu (Piilupesa) – 240 kohta
spordikool – 240 kohta
kunstikool – 60 kohta
ravikeskus – 90 vaadikohta
pansionaat „Rannapere“ – 30 kohta
lastesanatoorium – 40 kohta
muusikakool – 60 kohta
muuseumid – nendes töötas kokku 422 inimest

Alar Mik
abivallavanem