Muuga sadamas valmivad kohalikele ja meretagustele ehitajatele vajalikud terastooted

Eesti juurtega Exmet Grupi tütaräriühing Exmet RSE OÜ tegeleb tööstuse ja ehituse jaoks vajaliku terasest sarrustuselementide ning armatuurvõrkude tootmise ja müügiga siinsamas, Viimsi valla territooriumile jäävas Muuga sadamas.

Käimasoleva ettevõtlusaasta raames on vallavanem Illar Lemetti külastanud mitmeid kohalikke ettevõtjaid, kuid seni pole neist ükski tegutsenud tollitsoonis. Kuna Muuga sadamasse iga huviline jalutada ei saa, peavad ka vallavalitsuse esindajad eelnevalt registreeruma ning läbima sõidukiga röntgenväravad.

Exmet Grupi ettevõtted tegutsevad kokku neljas asukohas ning grupis on ligikaudu 200 töötajat. Vaid mõnesaja meetri kaugusel merest tegutsev tootmisettevõte tegutseb ruumides, kus kunagi paiknes Baltikumi suurim terase kuumtsinkimistehas, mille investeeringu maksumus oli toona ennekuulmatud 3,8 miljardit krooni. Energiahindade tõusu tõttu suletud tehased võttis Exmet kasutusele möödunud kümnendi lõpus.

Muuga sadama territooriumil käib vilgas elu – veoautod kas ootavad laadimist või veavad kaupa. See on kõrvalisele pilgule justkui omamoodi linnak, kus asjatundmatul on kohati keeruline mõista, mis seal täpselt toimub.

Asukoht on oluline konkurentsieelis
Exmet RSE OÜ-s võtavad meid vastu tegevjuht Mihkel Rõuk, finantsjuht Märt Meerits ja turundusjuht Siret Sipelgas. Ettevõtte esindajad annavad ülevaate Exmeti tegevusest ja tulevikusuundadest. Mahtudest annavad kõige paremini aimu numbrid: möödunud aastal oli Exmet Grupi konsolideeritud käive umbes 140 miljonit eurot, samas kui kahel varasemal aastal küündis see pea 200 miljoni euroni. Nende aastate käibe hüppelise tõusu taga oli suurem ehitusaktiivsus Eestis ja meie lähiregioonis, Exmet Grupi toodete ja teenuste laiem valik, aga ka erakordsed toormehinnatõusud 2022. aasta kevadest sügiseni, mis tingitud koroonakriisist ja Ukraina sõja puhkemisest.

Kogu Exmet Grupil on katusealust lao- ja tootmispinda kokku tervelt 70 000 ruutmeetrit. Exmeti hulgimüügi sortimendis on üle 30 000 artikli ja üle 1400 erineva terastoote. Muuga sadamas asuvas hoones on 32 000 m2 pinda, millest tootmiseks kasutatakse umbes pool, ülejäänud osa on mõeldud toorme ja valmistoodete ladustamiseks. Exmet alustas 2009. aastal terastoodete hulgimüügiga ja on aastate jooksul laienenud tootmise ning väärindamise suunas.

Armatuuritootjana on ettevõttel ehitussektorile unikaalne vaade, sest nad on esimesed, kes tunnetavad muutusi ehitusturul ja majanduses laiemalt. Märt Meeritsa sõnul ei näita ehitusturg hetkel midagi rõõmustavat, kuid lootusrikkalt vaadatakse 2025. aasta teise poole suunas, kus võiks oodata olukorra paranemist. Exmeti toodangut kasutatakse ehituses nii Eestis kui ka Soomes ja Rootsis. Oma andmetele tuginedes kinnitavad ettevõtjad, et rasked ajad on ka meie Skandinaavia naabritel. Soomes on tavaks, et elamuehituse keerulistel aegadel hakkab riik rohkem infrastruktuuri rajama.

Kuna Exmet RSE toodangust umbes pool eksporditakse, on nende paiknemine sadamas oluline konkurentsieelis, sest nii toorme sissevedu kui ka toodete klientideni viimine on transpordikulude osas meritsi soodsam. Lisaks annab Muuga sadamas paiknemine võimaluse liigutada materjale lisaks meretranspordile ka maanteed ja raudteed mööda. Eelistatuim on muidugi meretransport, mis on oluliselt odavam.

Sõja algus muutis palju
Metalliäri on hooajaline – aasta lõpp ja esimesed kolm kuud on alati rahulikumad. Exmeti sadamas paiknevas tehases töötab umbes 40 inimest ja Märt Meeritsa sõnul on nende eesmärk automatiseerida tootmist nii palju kui võimalik. „Lõpuni muidugi ei saa,“ ütleb Meerits.

Exmeti esindajate sõnul olid nende seni suurima käibega aastad siis, kui lõppes COVID ja inimesed olid tööl tagasi, tehased taaskäivitati ning vahepeal külmutatud ehitusprojektid võeti jälle „sahtlist välja“. 2022. aastal puhkenud sõda tõi aga kaasa suuri muutusi, sealhulgas spekulatsioone baasmaterjalide kättesaadavuse osas, mida ka Exmeti esindajad omal nahal tundsid. 

Sõda tõi kaasa ka muutuse toormaterjalide tarnijate osas. Kui varem kasutati meie regioonis ja ka Exmetis osaliselt Venemaalt ning Valgevenest pärit tooret, siis täna tuleb materjal peamiselt Lääne-Euroopast.

Rohepööre metalliäris
Arengud on suunatud Skandinaaviasse, kus soovitakse Exmet Grupi ettevõtete tuntust kasvatada. Keerulised majandustingimused on Märt Meeritsa sõnul pannud neid rohkem mõtlema sellele, kus nad paiknevad kogu protsessi väärtusahelas. Meeritsa sõnul on ettevõtte olulises fookuses keskkonna jalajälje vähendamine.

See on oluline, sest paljudes Euroopa riikides on projektides nõudena sisse kirjutatud EPD (Environmental Product Declaration) sertifikaat ehk toote keskkonnadeklaratsioon, mis annab läbipaistvat teavet ehitusmaterjali keskkonnamõju kohta. Ka selles osas on Exmeti eeliseks asukoht sadamas, mis võimaldab materjali tuua sisse ja viia välja väiksema ökoloogilise jalajäljega.

Eriti Rootsis on paljudes projektides esitatud konkreetsed nõuded, kui suur võib ehituses kasutatava toote puhul keskkonna jalajälg üldse olla. EPD sertifikaadi väljastab kolmas, sõltumatu osapool. „Kõik ettevõtted Baltikumis seda nõuet ei täida ja seetõttu Rootsi turul paljudes projektides osaleda ei saa,“ ütleb Mihkel Rõuk. Ettevõte saab siin omalt poolt panustada nii oma tootmise kui ka logistika rohelisemaks muutmisega. Suur osa keskkonnamõjust sõltub ka toorme tootjast. „Kuni kaks kolmandikku EPD mõõdikutest sõltuvad toorme tootmisprotsessist. Kui me tahame oma tooteid Skandinaavias müüa, peame eelistama tehaseid, kus keskkonna jalajälg on selgelt väiksem,“ ütles Rõuk.

Teine oluline aspekt rohepöörde osas puudutab taaskasutust. Varem Venemaalt ja Valgevenest pärit toormaterjalis oli rauamaagi sisaldus suurem, aga sellest tulenevalt ka suurem keskkonna jalajälg. Euroopas juhib vanametalli turgu Türgi, kes on suurim käitleja ja hindade dikteerija. Euroopa vanametalli kasutava toormaterjali keskkonnajalajälg on aga väiksem. Tasub silmas pidada, et Euroopa Liit omab üsna karmi kaitsetollide poliitikat, mis peaks liidusiseste armatuuri tootjate hindu ja kasumikatteid kaitsma. 

Laienemine keerukustest hoolimata
Märt Meeritsa sõnul on omanikul majanduses toimuvast hoolimata selge visioon tootmist laiendada ja Exmeti võimekusi kasvatada. Meid viiakse praeguse hoonekompleksi tagumisse ossa, kus käib usin ehitustöö. Rajatakse vundamenti aasta lõpus töövalmis saavale uuele tootmisliinile.

Lisaks on ettevõttel huvi suurendada oma praegust tootmishoonet, et veelgi rohkem suurendada armatuurtoodete tootmisvõimekust.

Exmetil on ka oma transpordipark ja klientidele tarnitakse Eestis ning Põhjamaades tooted osaliselt ka oma transpordiga. 

Aita välja selgitada meie kogukonna parimad ettevõtted!
2024. aasta on Viimsis ettevõtlusaasta. Teiste algatuste seas korraldab Viimsi vallavalitsus sel aastal Viimsi ettevõtlusgala, kus antakse üle tunnustused meie silmapaistvamatele ettevõtetele ja ettevõtjatele. Selle tunnustusega soovime esile tõsta Viimsi firmasid, kes oma tegevuse, uuenduste ja panusega on edendanud siinset ettevõtlust, loonud töökohti, rikastanud meie valla elu ja toonud kaasa positiivseid muutusi.

Esita oma lemmikud valla kodulehel: viimsi.ee/viimsi-aasta-ettevotted.

Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja