Muukeelne laps eesti õppekeelega koolis

Eesti koolide õppekeel on muutumas ühtlasemaks, poliitiliselt on otsustatud, et Eesti haridussüsteem läheb alates 2024/2025 õppeaastast üle eestikeelsele õppele. See on strateegiline samm, mille eesmärk on tagada kõigile Eesti noortele, olenemata nende etnilisest taustast, võrdsed võimalused ja edendada nende täielikku lõimumist Eesti ühiskonda. See lähenemine toetab kestlikku integratsiooni, kultuurilist mitmekesisust ning sotsiaalset ja majanduslikku arengut. 

Üleminek on suur väljakutse ka eesti õppekeelega koolide jaoks, kuid sellest ei ole siiamaani räägitud ega tähelepanu pööratud. Tegelikkuses on eesti õppekeelega koolid juba suuremas osas muutunud mitmekeelseks, sest paljud muukeelsete laste vanemad on otsustanud eesti õppekeelega koolide kasuks. Õpetajad peavad üha sagedamini õpetama keeleliselt mitmekesisemates tingimustes, kuid koolide spetsiifilised vajadused ja eripärad on siiamaani jäänud lahendamata, mis paneb proovile haridussüsteemi võimekuse pakkuda kvaliteetset ja kaasavat haridust kõigile õpilastele. 

Olukord Viimsi koolides
Muu emakeelega laste osakaal Viimsi koolides on aastate jooksul järk-järgult kasvanud. Kõik uuritud koolid on näidanud muu emakeelega õpilaste protsendi suurenemist. Kõige märkimisväärsem kasv viimase viia aasta jooksul toimus koolis, kus muukeelsete õpilaste osakaal tõusis 5,3%-lt 20%-le. Veel üks Viimsi kool näitas samuti järjepidevat kasvu, ulatudes 2024. aastaks 18%-ni. See trend kajastab üldist suundumust mitmekultuurilisemate õpikeskkondade suunas.

Õppeaastal 2023/2024 viidi läbi Viimsi koolides uuring, mille eesmärk oli uurida juhtide ja õpetajate hoiakuid seoses eestikeelsele õppele üleminekuga ning valmidust muukeelsete laste õpetamiseks. Töö keskendus sellele, kuidas koolijuhtimise praktikad kujundavad õpetajate hoiakuid ja suhtumist muukeelsetesse õpilastesse. 

Uurimistöö tulemustest selgus, et eestikeelsele õppele üleminekut peetakse vajalikuks sammuks lõimumise edendamisel ning hoiak ülemineku suhtes on pigem positiivne, kuid on ka olulisi väljakutseid ja kahtlusi, eriti seoses õpilaste keeleoskusega ja ressursside piisavusega. On väljendatud mõningast muret eesti emakeelega laste identiteedi kaotamise pärast multikultuurses keskkonnas, kuid on märgata ka positiivset suhtumist mitmekeelsusesse ja kultuurilisse mitmekesisusse kui väärtusesse. Hirmude leevendamiseks saavad koolijuhtkonnad rakendada koolikeskkonnas nügimise põhimõtteid, edendada positiivseid hoiakuid ja käitumist muukeelsete laste õpetamisel, toetades õpetajate autonoomiat ja professionaalset arengut. See lähenemine keskendub positiivsete käitumismudelite edendamisele, tunnustades samal ajal õpetajate professionaalset autonoomiat ja valikuvabadust. Selle saavutamiseks peab keskenduma edulugude ja muukeelsete õpilaste toetamise parimate praktikate jagamisele kooli sees, tunnustada õpetajaid, kes rakendavad kaasavaid õppemeetodeid, viia läbi kultuuridevahelisi projekte, mis soodustavad kultuurilist mõistmist ning kasutada visuaalseid materjale, mis näitavad kultuurilist mitmekesisust positiivses valguses. 

Teiste uuringutega sarnaselt kipuvad koolide hinnangud muukeelsete õpilaste kaasamise kasulikkusest õppesse olema pigem negatiivsed. Õpetajate arvates peaks lastel olema piisav keeleoskus saavutatud enne õppetegevustesse kaasamist, samuti oldi arvamusel, et muukeelsete õpilaste vajaduste rahuldamiseks ainetundides pole õpetajatel piisavalt aega. Eesti õppekeelega koolidel on oluline mõista lõimitud aine- ja keeleõppe meetodite kasulikkust muukeelsete laste õpetamise kontekstis. Koolijuhtidel on oluline luua tingimused, mis võimaldavad õpetajatel osaleda asjakohastel koolitustel ja seminaridel, mis keskenduvad nende spetsiifilistele vajadustele ja väljakutsetele, millega nad muukeelsete õpilaste õpetamisel silmitsi seisavad. 

Intervjuud kinnitasid, et õpetajad tajuvad vajadust spetsiifiliste oskuste ja kompetentsi arendamise järele muukeelsete laste õpetamisel, rõhutades praktiliste oskuste tähtsust. On toodud esile vajadus kogu koolipere kaasamise ja ühtse lähenemise järele muukeelsete õpilaste õpetamisel, samuti praktilise ja rakendatava koolituse vajadust, mis aitaks õpetajatel oma töös otsest kasu näha. Uuringust tuli välja, et kõikides koolides on õpetajaid, kes tunnevad LAK-õppe meetodeid, on läbinud vastavad koolitused. Kolleegidelt õppimine tundide vaatluse ning tagasisidestamise kaudu loob hea võimaluse uute oskuste omandamiseks. Mõistlik oleks kaardistada iga kooli õpetajaid, kellel on juba teatud oskused muukeelsete laste õpetamisel olemas, ning võimaldada õpetajatel  kollegiaalset õppimist, mis aitaks õpetajatel uusi meetodeid praktikas rakendada ning saada tagasisidet nende edusammude kohta. 

Õpetajatevahelise koostöö suurendamine
Varasemad PISA 2022 tulemused on näidanud, et Eesti haridusjuhtide üks peamisi väljakutseid on õpetajatevahelise koostöö suurendamine uute õppemeetodite rakendamisel. Koolikultuur, mis rõhutab koostöist õppimist, loob keskkonna ja raamistiku, mis soodustab õpetajate vahelist koostööd, toetab nende jätkuvat õppimist ja professionaalset arengut ning mõjutab positiivselt kõiki koolikogukonna inimesi. Uuringu tulemused näitavad, et laiem koostöö õpetajate vahel muukeelsete laste teemal puudub nii koolide siseselt kui ka väliselt. Nii koolijuhid kui ka õpetajad on kinnitanud, et on vaja süsteemset koostööd õpetajate vahel nii kooli sees kui ka omavalitsuste tasandil. Professionaalsed õpikogukonnad on üks võimalus soodustada õpetajate koostööd ning eneserefleksiooni, saada professionaalset tuge, edendada professionaalset arengut, suurendada pühendumust haridusasutuse missioonile ja eesmärkidele. Kõikides koolides toimivad õpiringid, koostöökojad, aineühendused või muu nimetuse all õpetajate koostööle suunatud kohtumised, kuid ei keskenduta muukeelsete laste õpetamise teemale. Tuleb luua keskkond või kontekst, mis motiveeriks inimesi tegema paremaid valikuid, mis on kasulikud nende enda või ühiskonna jaoks, ilma et neid otseselt sunnitaks või karistataks. 

Koolijuhtide sõnul on õpetajatel teatav vabadus oma töös, kuid nad vajavad rohkem toetust ja selgeid juhiseid, et see vabadus efektiivselt ära kasutada. Uuringust tuli välja, et õpetajate autonoomiavajadust koolis toetatakse, kuid selle rakendamine nõuab hoolikat tasakaalu individuaalse otsustusvabaduse ja struktureeritud toetuse vahel. Koolijuhi poolt õpetajate autonoomiavajaduse toetamine peaks käima käsikäes selgete suuniste, ressursside ja professionaalse arengu võimalustega, et tagada kõigi õpetajate vajadused. Õpetajad vajavad asjakohast ülevaadet asjakohastest pakutavatest koolitustest ja õppematerjalidest muukeelsete laste õpetamise teemal.

Koostöö lapsevanematega
Veel üheks väljakutseteks, millega puutuvad Viimsi koolid kokku muukeelsete laste õpetamisel, on koostöö lapsevanemaga. Lapsevanema kaasamine on väga oluline mitmekeelse hariduse osa ning see peab olema pidev ja läbimõeldud regulaarne protsess. Lapsevanematest võib saada oluline õppeprotsessi partner, kui juhi poolt on loodud usaldusväärne, avatud ja aus dialoog. Lisaks on rõhutatud, et tugiteenuste osutamine muutub keeruliseks, kui personal ei valda keelt, milles lapsega suhelda. Eksisteerivad erinevad lahendused koolidele lapsevanemate järjepidevaks kaasamiseks ja toetamiseks ühtsustunde tekitamiseks – eraldi ametikoha loomine (nt kogukonna juht); lapsevanemate kooli erinevatesse tegevustesse kaasamine vabatahtlikkuse alusel, arvestades nende kompetentse ja võimalusi (see ei nõu koolilt ressursse ning annab ka vanematele võimaluse olla rohkem seotud oma laste hariduseluga); lapsevanemate kooliellu panuse eest tunnustamine, näiteks korraldades tänuüritusi või andes välja tunnistusi, mis aitab luua positiivset ja toetavat kogukonda.

Kuigi Eesti haridussüsteem on rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud, eriti õpilaste akadeemiliste tulemuste osas, on alati ruumi parendusteks, eriti õpetajate professionaalse arengu ja koostöö edendamise valdkonnas. Edukaks muukeelsete laste õpetamiseks on vaja läbimõeldud ja järjepidevat lähenemist. Tuleb suurendada koostööd ja infovahetust koolide vahel ning koolide ja omavalitsuse vahel, et jagada parimaid praktikaid ja ressursse. Pakkuda sihipäraseid koolitusi õpetajatele, mis keskenduvad muukeelsete laste õpetamisele, kaasavale haridusele ja kultuuridevahelisele suhtlusele. Haridus ja integratsioon on mitmemõõtmelised protsessid, mis nõuavad koostööd erinevatelt osapooltelt – koolidelt, peredelt ja laiemalt kogukonnalt. See tõstab esile vajadust tervikliku lähenemise järele, mis toetab lapsi mitte ainult akadeemiliselt, vaid ka sotsiaalselt ja emotsionaalselt.

Polina Kossenkova
alushariduse vanemspetsialist