Muusikaline komöödia „Naised närvivapustuse äärel“ saab peagi lavaküpseks
Viimsi muusikaliteater toob 25. hooajal lavale Jeffrey Lane muusikalise komöödia „Naised närvivapustuse äärel". Tänavusel hooajal paneb näitlejad tööle Vanemuise draamanäitleja-lavastaja Robert Annus.
Olete muusikali „Naised närvivapustuse äärel“ lavastaja. Kuidas koostöö Viimsi muusikaliteatriga alguse sai?
Eelmisel kevadel helistas mulle mu hea sõber Liisa, kes oli kahe sõbrannaga Tartusse tulemas ja kutsus mind kohvikusse juttu ajama. Ma läksin kohale ja tutvusin Liisa sõprade Hille ja Liisiga, kes kõik on juba aastaid Viimsi muusikaliteatri trupi liikmed. Varsti hakkasid tüdrukud mu ajagraafiku vastu huvi tundma ja siis oligi selge, et olin sattunud töövestlusele. Sealsamas sai kokkulepe ka sõlmitud.
Miks otsustasite väljakutse vastu võtta?
Olen paberitega lavastaja ja lavastan seal, kus vaja, võimalus, tahtmine. Olin üht Viimsi muusikaliteatri lavastust varasemalt näinud ja saanud osa lavalt õhkuvast energiast ja harmooniast. Selle seltskonnaga koostöötamine on privileeg.
Kuidas Te lavastust „Naised närvivapustuse äärel“ kirjeldaksite?
Kirjeldaksin seda kui situatsioonikomöödiat. Tegelased satuvad närvivapustusele viivatesse sündmustesse, sest nende elud ei võimalda enam rahumeelset kooseksisteerimist, peab toimuma kokkupõrge. Selles loos on kokkupõrked humoorikad ja muigama ajavad, kuigi ajendatud inimhinge sügavamates kihtides põimunud lootuste-ootuste purunemistest. Selle loo kohta võiks öelda ka tragikoomiline, sest nali saab oma kõlapinna vaid elu tõsimeelse poole naeruvääristamisel.
Keda see tükk kõnetaks?
Tükk räägib loo seltskonnast naistest, kes kõik on armunud ühte ja samasse mehesse. Selline olukord on juba eos dramaatiline ja eeldab lahenduse otsimist ja leidmist. Kõik naised otsivad endas ja väljaspool ennast seda lahendust ja nagu pealkirigi ütleb, ei ole selle saavutamine lihtne.
Milline on suurim erinevus töötada harrastajate vs professionaalidega?
Trupp on parim, kui ta hingab ühtemoodi. See tähendab, et neil on sarnane arusaamine tulemusest ja selleni liikumisest. Viimsi muusikalitrupp, oma kogemusega, on üks hästi kokkutöötav meeskond ja selliselt on lihtne nendega ühineda ja hoogu juurde anda. Minu jaoks ei ole siin erinevust, sest töötan sarnaselt nii harrastajate kui ka professionaalidega.
Harrastusteatris teevad kõik seda oma vabast ajast ja tasuta. Seega peab siin olema midagi, mida ei defineerita sõnaga "töö". See on kooselu, armastus ja ühine mäng selle kõige joovastavamas, kirglikumas ja meeliülendavamas tähenduses.
Näitlejate mõtisklused
Milline on sinu kogemus Viimsi muusikaliteatris?
Liisa Kirschbaum (7. hooaeg muusikaliteatris) meenutab, et oma esimesed hooajad tegi ta muusikaliteatris kaasa taustanäitlejana, ent on tänaseks jõudnud n-ö pea- ja karakterrollideni. „Proovipäevad on erinevad ning ka lavastajatel on omamoodi lähenemine ja rütm,“ sõnas Liisa. Tema sõnul on umbes viis kuud kestvast prooviperioodist intensiivne aeg umbes üks kuu. Kui muidu toimuvad proovid pühapäeviti, siis vahetult enne esietendust läheb proovigraafik tihedamaks ja ka unetunde jääb vähemaks. „Publiku aplaus kaalub selle kõik aga kuhjaga üle,“ sõnas näitlemist armastav Liisa.
Sander Kuusk võrdleb muusikaliteatris osalemist trenniskäimisega – mõlemad nõuavad omajagu järjepidevust. Proovides käimiseks on tarvis aega, aga Sanderi sõnul on asi seda väärt, sest ka taustarollides kaasategemine pakub põnevust. „Roll ei pruugi üldse olla pikk ja põhjalik, aga selleks, et ka väike roll lavale tuua, tuleb vaeva näha ja lavaline liikumine paika saada,“ mõtiskles Sander.
Jana Rebane (muusikaliteatri liige aastat 2016) teab omast kogemusest, et iga lavastus nõuab täit pühendumust. Ka lavastajatel on alati erinev käekiri. „Robert Annus on teinud põhjalikud rollide analüüsid, pidanud ühiseid arutelusid karakterite osas, otsinud teemade keskpunkte ja välja toonud tähtsamad kohad dialoogides,“ kirjeldas Jana lavastaja Annuse tööprotsessi. Lisaks dialoogidele on muusikalis suur roll ka lauludel ja tantsudel. Koreograafia on Jana sõnul üsna keeruline ja selleks, et tantsud hästi välja tuleksid, tuleb neid ka kodus kõvasti harjutada. Kuigi Jana roll muusikalis „Naised närvivapustuse äärel“ ei ole suur, hindab ta seda, et lavastaja suhtub kõikidesse, kes laval on, tähtsalt. Nii teab iga näitleja, olenemata tema rolli suurusest, et kõik on võrdselt olulised. „Peategelased on muidugi olulised, aga ühtegi etendust ei saa teha üksnes peategelastega,“ võttis Jana jutu kokku.
Jan Remmelg (2. hooaega muusikaliteatris) sõnas, et tuleb proovidesse rõõmsa elevusega. „Proovipäevad on üldiselt nauditavad ning enamasti valitseb seal sõbralik, töine ja teotahteline õhkkond, mille taustal on ka kerge lõbususe noot,“ kirjeldas Jan. Tema jaoks on muusikali prooviprotsess ja etenduste mängimine ergas ja maagiline kogemus. Jan ei tunne, et ta proovides veedetud pühapäevade arvelt millestki ilma oleksin jäänud. „Pigem võidan sellest hingelist rahuldust, mida mõnd muud tegevust tehes kogeda ei saagi,“ ütles Jan.
Muusikaline komöödia „Naised närvivapustuse äärel“ etendub Viimsi huvikeskuses kuuel korral: 2. märtsil kell 18, 5. märtsil kell 19, 10. märtsil kell 18, 12. märtsil kell 19, 15. märtsil kell 19, 16. märtsil kell 18.
Piletid hinnaga 20/15 eurot on müügil Piletilevis, Viimsi huvikeskuses ja enne etenduse algust kohapeal. Lisainfot saab telefonil 505 9043, kodulehelt www.huvikeskus.ee või sotsiaalmeediast www.facebook.com/ViimsiMuusikaliteater.
Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja
Fotod: Siim Vahur