Nullist maailma tippu jõudnud baarmen

Viimsilane Kristo Tomingas enam igapäevaselt baarileti taga ei tööta, sest oma kogemuste, oskuste ja teadmistega on tema näol tegemist ühe nõutuma baarmenite koolitajaga maailmas. Ennast hoiab Kristo vormis kokteilivõistlustel käimisega. Märtsi lõpus sai ta New Yorgis toimunud võistluselt järjekordse esikoha.

Kuidas Sinust baarmen sai?
Noore mehena ei olnud mul ühtegi ideed, kelleks soovin saada. Ühel päeval märkasin Eesti Ekspressis kuulutust, et klubi Decolté otsib baarmeni. Olin toona vaid 17-aastane, kuid mul oli õnne ja sain tööle.

Iga kuu tehti meil klubis atesteerimist. Baarmen oli kokku 32 ja mina jäin alati viimaseks, kuid minu müügid olid seevastu väga head. Nii võttiski ülemus mind käsile ja hakkas mulle iga nädal eksamit tegema, tänu millele sai minust hoopis kõige parem.

Kas Sa alla ei mõelnud anda?
Seda mõtet tõesti ei tekkinud. Kui ma hakkasin võistlustel käima, saavutasin oma elu esimesel võistlusel parima koha, mis üldse saada on võimalik. Võistles üle 70 baarmeni ja ma sain viimase koha. Miks see koht kõige parem on? Sest allapoole ei ole enam võimaik minna, ainult üles! Natukene võttiski aega ja siis jõudsin esimese kuue hulka ehk finaali.

Mis Sind oma töö juures hoiab?
See on lihtsalt lahe! Ega ma võtagi seda kui tööd, vaid hoopis nii, et mina olen peo sees ja mulle tullakse külla. Kui keegi noortest tahab baarmeni tööd proovida, siis mina küll soovitan. Isegi, kui sa ei taha selle ameti peale jääda, õpetab amet sind inimestega vabalt suhtlema, mis omakorda on kasulik enamus erialadel.

Kas Sa ise ka koolitad nüüd noori baarmeneid?
Me (koos Heinar Õispuuga – toim.) teeme koolitusi kogu maailmas. Näiteks oleme me maailmas ainukesed, kes teevad kokteili kaunistuse koolitusi.

Täna Sind õhtuti baarist siis ei leia?
Ainult üritustel. Nimelt saab meid kutsuda nii era- kui ka firmapidudele kas koolitusi tegema või baarmeniteks.

Kas teete koolitusi ka alkoholivabadele kokteilidele?
Me oleme isegi ühe alkoholivabade kokteilide raamatu välja andnud. Aga on tõsi, et need lähevad aina populaarsemaks ja mitte ainult Eestis, vaid üle kogu maailma. Kui kunagi oli nii, et kui naisterahvas jõi alkoholivaba kokteili, siis teised kahtlustasid, et ta on rase, siis tänapäeval ei ole see enam mingi näitaja, sest alkoholivabad kokteilid on väga moes.

Kust on tulnud kõik Su teadmised ja oskused?
Olen lõpetanud baarmenite kooli nii Singapuris, Rootsis, Hollandis kui ka Eestis, aga tegelikud teadmised tulevad kõik läbi kogemuste.

Miks ja kui tihti Sa võistlustel käid?
Ma ei tea mitmel võistlusel ma käinud olen, aga ma tean mitu korda olen jõudnud esikolmikusse. Neid kordi on üle maailma kokku 81. Olen olnud kaks korda maailma kolmas, korra Aasia meister ja võitnud neli võistlust Ameerikas. Viimati siis umbes kuu tagasi New Yorgis.

Võistlused arendavad mind, sest igaks võistluseks tuleb uus jook välja mõelda ning lõpuks saan uusi jooke ka meie klientidele pakkuda.

Kuidas võistlused välja näevad?
Vahel on kirjas, et välja tuleb mõelda jook ja seda võistlusel esitleda. Vahel tuleb kasutada kas kindlat jooki, näiteks viskit või gini või on ette antud kindel bränd. Vahel on ette antud ka joogigrupp, mida on siis neli: ennelõuna – kange jook, mis ei ole magus aga tekitab söögiisu; pealelõuna – magus jook, mis on kui magustoit; kogupäevajook – pikk jook, mitte nii, et sa pead seda terve päev jooma, vaid jook, näiteks gin tonic, mida juuakse umbes pool tundi samal ajal sõpradega vesteldes; vahuveinijoogid.

Viimasel võistlusel New Yorgis pidi jook olema viskipõhjaline. Võistlusel ei hinnata ainult jooki, vaid ka selle esitlust, kaunistust, maitset, aroomi ja kõiki nimetatuid veel ka koos.

Kuidas Sa uusi jooke välja mõtled ja kui palju teistelt nõu küsid?
Ikka ise mõtlen joogi välja ja siis korra küsin kolleegilt nõu. Kuna mul on kogemust palju, on üsna lihtne uut jooki välja mõelda. Jook võib hea olla, kuid seal peab olema juures ka vau efekt. 

Räägi oma viimasest võistlusjoogist.
Viimasel võistlusel kasutasin oma joogi juures söödavat riisikilet. Idee oli teha selline kaunistus, mis kaitseb su jooki nii, et keegi ei saaks sinna hiljem enam uimasteid või muud sisse panna. Kile toimib sedasi, et kui hakkad oma jooki jooma, sulab riisikile sisse pisike auk, aga ülejäänud kaas jääb kaetuks.

Riisikilele raputasin peale külmkuivatatud vaarika puru, lisasin roosmarini oksa ja pritsisin söödava kullapuruga. Lisaks kasutasin ka elektroonilist kaunistust. Ehk siis, kui sa kokteili oma telefoniga vaatad, näed minu nimemärki, kus peal kasvas lill ning lendama hakkavad liblikad. Kokteili nimeks sai „50 shades of gray“ („50 halli varjundit“).

Kokteili retsept: viski, aloe vera jook, valge šokolaad, hapuõuna ja virsiku liköör.

Kui kriitiline Sa teiste baarmenite suhtes oled?
Ei ole kriitiline. Kui keegi midagi valesti teeb, ei lähe ma õpetama. Tavaliselt kritiseerivad need, kes on ise alles kooli lõpetanud (muigab – toim.).

Eestis Sa ei saagi vist baari minna ilma, et baarmenid Sind ära ei tunneks?
Ma olen 27 aastat baaris olnud, seega on suhteliselt suur tõenäosus, et mind ära tuntakse. Aga meid tuntakse ka mujal maailmas ära. Näiteks läksime Koreas baari ja kohalik baarmen küsis autogramme.

Kas kokteilide maailmas saab ka rääkida hetkel moes olevatest kokteilidest?
Mina pean pakkuma kliendile seda, mida tema soovib, aga trendiloojateks oleme me ise! Viimased kolm aastat on trendiks näiteks passion fruit, mango ja teised eksootilisemad maitsed. Ent mina ei pea kellegi maitse-eelistusi muutma – kui keegi joob magusat veini, siis mis saab mul selle vastu olla. Ei ole halba toodet, on erinev sihtgrupp.

Praegusel aastaajal soovitan kasutada värskeid marju – pane klaasi maasikas, pressi puruks ja juba annab see sinu joogile hoopis teise maitse.

Kuidas Sinuga kontakti saab?
Mind leiab nii Facebookist kui ka Instagramist ja üritustele või koolitusi tegema saab meid kutsuda läbi kodulehe kokteilid.ee.
 

Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja