Õpetajate vabariiklik rahvatantsufestival toimus juba 23. korda
15. aprillil toimus XXIII õpetajate vabariiklik rahvatantsufestival, mille võõrustajaks oli Viimsi koolide õpetajate naisrühm NÕÕPS.
Festivali päev Viimsis kutsus rahvatantsu tantsivad õpetajad taas kokku – tantsima teineteisele ja üheskoos – Viimsi gümnaasiumisse. Seekord tantsisime selle päeva õpetajale, mõeldes tantsutaat Ullo Toomile – õpetajale, kelle rajatud teel me tantsusammul liigume.
Samas on teema laiemgi, sest õpetajad meie eluteel on olulisemad, kui koosolemise hetkel aduda oskame. Nende tähendusest saame sageli aru palju hiljem.
Mäletame nende elutarkusi, väljaütlemisi, mäletame hoolimist ja õpetussõnu, tähendamisi. Seekordse koosolemise mõte oligi teha kummardus oma õpetaja(te)le.
Eelmisel aastal toimus festival Haapsalus, korraldajaks tantsurühm N.ÕPSid – sellelt festivalilt tuli NÕÕPS tagasi rändrehaga ehk festivali maskotiga. Reha antakse korraldaja rühmalt edasi rühmale, kes korraldab järgmisel aastal festivali. Igal aastal lisandub rehale kleeps ja nii on sellel kirjas kogu festivali toimumiskohtade ajalugu. Järgmisel aastal on võõrustajaks Kanepi naisrühm Kanapää keerutajad.
Kokku osales sellel 23. festivalil 23 tantsurühma Eestimaa eri paikadest, mis on tore ja maagiline kokkusattumus. Maie Tammemägi, kes on Viljandi Paalalinna õpetajate naisrühma Kelluke juhendaja ja üks festivali algatajaid, on öelnud: „Meie reeglid on sellised, et õpetajate rühmas tantsivad õpetajad, kooli- ja haridustöötajad.” Tema on osalenud kõikidel festivalidel.
Urve Kilk, kes oli esimese, 1998. aastal Kohtla-Järvel toimunud festivali algataja ja tantsujuht Ida-Virumaal, on kirjutanud õpetajate tantsufestivali kroonikaraamatus: "Õpetajaid on ikka Eestis maa soolaks peetud. Seda austavat ülesannet ei anta talle aga siis, kui ta piirdub pelgalt ainult oma aine õpetamisega koolitunnis, vaid juhul, kui ta suudab endast rohkem anda: käib laulmas, tantsimas, juhatab näiteringi, orkestrit, ansamblit, koori või tantsurühma. Ka tantsivad õpetajad on väärt, et kord aastas välja tulla oma kodukooli seinte vahelt, et näidata oma kunsti teistele omasugustele, saada osa kolleegide esinemislustist ning ühiselt pidutsedes välja elada koolitööga kogunenud pinged." Kokku on saadud Ida-Virumaal, Viimsis, Kadrinas, Pärnus, Tartus, Valgas, Väike-Maarjas, Haapsalus.
Meie päev algas kontserttervitusega, kus esinesid Viimsi gümnaasiumi rahvatantsijad ja Viimsi muusikakooli noored – trompetil Jan Marius Laur ja lõõtsal Sten Markus Laur. Sõna said meie abivallavanem Katrin Markii ning NÕÕPSide tantsuõpetaja Agne Kurrikoff-Hermann koos festivali loojate Urve Kilgi ja Maie Tammemäega.
Enne kontserti oli võimalus kõikide rühmade juhendajatel kokku saada ning jagada muresid ja rõõme. Koos otsustati, kes on järgmisel aastal festivali korraldaja.
Päeva tähtsündmus oli kontsert, kus tantsisime omadega omadele. Kohalolijatele pakkusid rõõmu nii Eesti erinevate piirkondade rahvariided kui ka tantsud.
Nägime traditsioonilisemaid seadeid, aga ka spetsiaalselt selle festivali jaoks loodud tantse.
Kui meie oma tantsud uhkel kontserdil keerutatud, rõõmustasid meid Marko Matvere ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Tantsupõrand oli tihedalt täis rõõmsas meeleolus kohalolijaid ja toimus võimas ühistantsimine.
Kogu päeva korraldas meie Viimsi koolide õpetajate naisrühm NÕÕPS ja abiks olid vabatahtlikena Viimsi gümnaasiumi noored. Kogu päeva juhtisid VGMi õpilased Brita Melinde Ploom ja Otto Richard Habicht, heli- ja valgustehnikat juhtisid Lauri Randma ja Risten Reintam. Suured tänud kõikidele panustajatele, sest festival oli hoogne, energiat ja lusti täis!
Lemme Randma
NÕÕPSi liige ja VGMi õpilasnõustaja