Õppekäik Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni jääb õpilastele meelde kogu eluks
Viimsi gümnaasiumi 16 noort said tänu füüsikaõpetaja Ingrid Rõigasele võimaluse külastada Šveitsis asuvat CERNi ehk Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni. Teiste seas osalesid õppekäigul Tobias Salla, Artemi Nikolajev, Robin Mattias Van Rens ja Valter Tammäe.
Osa poistest oli asutusest varasemalt rohkem kuulnud, teised vähem, kuid ainulaadsest võimalusest haarasid nad kinni kõhklematult. „Mäletan, et 10. klassis tegin ma tunnitöö raames CERNi kohta klassikaaslastele väikese ettekande. Toona ei oleks ma unistadagi osanud, et mõni aasta hiljem avaneb mul võimalus sinna ka ise minna,“ rääkis Tobias.
Õppekäigule eelnes õppimine
Enne õppekäiku tuli noormeestel omandada mõningad uued teadmised, mis tähendas nii uute asjade õppimist kui ka ettekannet kaasõpilastele. „Mina õppisin teemad selgeks iseseisvalt, sest olin samal ajal reisil, kuid nii keema- kui ka füüsikaõpetaja materjalid olid selged ja arusaadavad,“ mõtiskles Robin. Ka teised nõustusid, et õpetajad seletasid materjale selgelt ning ületamatuid keerukusi ette ei tulnud.
Neli noormeest kinnitasid kui ühest suust, et reaalained on neile alati meeldinud. Robin sõnas, et temale hakkasid füüsika ja keemia huvi pakkuma juba Haabneeme koolis õppides ning seda suuresti tänu sealsele õpetajale. Teistel tekkis ainete vastu süvendatud huvi just gümnaasiumis.
CERNi niisama sisse ei jalutata
Noormeestega õppekäigust vesteldes oli tajuda suurt rõõmu ja palju positiivseid emotsioone, sest nagu nad ise ka mitmel korral ütlesid, oli tegu ainulaadse võimalusega. „Kui mu isa õppekäigust kuulis, ütles ta kohe, et ma pean sellest kinni haarama, sest CERNi juba niisama sisse ei jalutata,“ rääkis Tobias.
Viimsi gümnaasiumi grupi võttis CERNis vastu giid, kelleks oli Viimsi keskkooli vilistlane Ott Salla. Üheskoos läbiti andmekeskuse ja antiaine tehast tutvustavad ekskursioonid ja tehti ring tervel CERNi alal. Noormehed tõid välja, et kui klassiruumis õpitakse peamiselt teooriat, siis nüüd nägid nad osakestefüüsika eksperimentidega töötavaid füüsikuid sedavõrd lähedalt, et vahel oli tunne, nagu oleksid nad filmis.
Õppijad nägid eksperimentide hooneid, füüsikute maja seestpoolt ja sõid koos teadlastega lõunat nende restoranis. „Mina jäin seal ühe soomlasega rääkima, kes õppis noorena kutsekoolis, ent jõudis siiski CERNi füüsikuks välja. See vestlus tekitas kindlust, et elus on kõik võimalik ning suuri otsuseid ei peagi kohe tegema. Oluline on see, et huvi jääks,“ jagas Tobias enda mõtteid.
Päevakavasse jäi ka vaba aega, kus muuhulgas tutvuti ümbruskaudsete linnadega, käidi Eel-Alpides Salève’i mäe otsas, matkati, vaadati paraplaanide stardiplatvormi ja budistlikku kloostrit, käidi ujumas. „Linna avastamine oli samuti reisile suur boonus,“ nentis Valter.
Noormehed leidsid, et õppekäik avas nende silmaringi ning tekitas mõtteid oma karjääri osas. Nad tõdesid, et saadud kogemus tõstis õpimotivatsiooni ning sarnasele õppekäigule läheksid nad võimalusel uuesti. Samuti lähendas õppekäik poisse omavahel, sest nüüd on kuueteistkümnel poisil üks ja sama eluks ajaks meeldejääv kogemus. „Suur tänu õpetaja Ingridile, kes viitsis lisatööd teha ning õppekäiku korraldada,“ olid noormeeste tänusõnad, mis vestluse lõpus kõlama jäid.
Millega on tegu?
CERN (ka Cern on akronüüm prantsuskeelsest nimetusest Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) ehk Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon (The European Organization for Nuclear Research) on rahvusvaheline organisatsioon, mis haldab maailma suurimat osakestefüüsika laborit. CERN asutati 1954. aastal. Keskus asub Genfi äärelinnas Prantsusmaa ja Šveitsi piiril. Organisatsioonil on 24 liikmesriiki, kusjuures kõige uuemaks ja 24. täisliikmeks sai Eesti Vabariik 30. augustil 2024. Peatselt heisatakse ka sinimustvalge Osakeste väljakule.
CERNiks kutsutakse ka organisatsiooni hallatavat laborit, kus töötas 2015. aastal 2531 töötajat ning mis võõrustas samal aastal 13 794 stipendiaati, partnerit ja praktikanti, lisaks külalisteadlasi 608 ülikoolist ja uurimiskeskusest.
CERNi peamine eesmärk on hallata osakestekiirendeid ja muud osakestefüüsika uurimiseks vajalikku taristut. Meyrinis asuvas kampusel paikneb suur andmetöötlusüksus, kus hoiustatakse ja analüüsitakse peamiselt eksperimentidest saadud andmeid. Mõned tähtsaimad CERNi saavutused on Higgsi bosoni avastamine, World Wide Webi leiutamine ning puuteekraani alustehnoloogiate väljatöötamine.
Allikas: home.cern/about/who-we-are
Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja
Fotod: erakogu