Perearst: kaitske end puukide eest, et vältida halvimat
Kevade alguse ning soojade ilmadega aktiveeruvad ka puugid ning sellega seonduvalt tuleks mõelda ka nendega levivatele haigustele. Eestis kõige sagedasemateks puukidega levivateks nakkushaigusteks on puukentsefaliit ning puukborrelioos.
Puukentsefaliidi puhul on haigustekitajaks puukentsefaliidiviirus, mis levib inimesele puugi süljega puugihammustuse järgselt. Mida kauem on nakatunud puuk kinnitunud inimese nahale, seda suuremas koguses haigustekitajat ka inimesele üle kandub. Nakatumine toimub juba minutite jooksul, seega kiire puugi eemaldamine ei pruugi entsefaliidiviiruse eest kaitsta. Puukentsefaliiti haigestumise järgselt tekivad kaebused mõningatel juhtudel juba esimestel päevadel, kuid sagedamini 1–2 nädalat pärast puugirünnet.
Puukentsefaliidi puhul on haiguse kulg tavaliselt kahefaasiline. Esimeses faasis võivad esineda üldised mittespetsiifilised sümptomid nagu palavik, peavalu, lihasvalu, väsimus, iiveldus. Seejärel esineb sümptomitevaba periood, mis võib kesta 1–30 päeva.
Teise faasi ajal tekivad kesknärvisüsteemi haaravad kaebused ehk kujuneb välja meningiit või meningoentsefaliit. Patsiendil võib uuesti tekkida palavik, tugev peavalu, millega kaasneb iiveldus ja oksendamine. Võib esineda kuklakangestus ja ka valgustundlikkus.
Lisaks võib esineda ka teadvuse häire ja segasusseisund. Raskematel juhtudel võib välja kujuneda ka halvatus.
Entsefaliiti aitab ennetada vaktsiin, aga borrelioosi kaitseks vaktsiini pole
Puukentsefaliidi puhul kahjuks spetsiifilist ravi ei ole ning ravi seisneb vaid kaebuste leevendamises. Enamasti inimesed haigusest taastuvad, kuid märkimisväärsel osal võivad jääda haiguse põdemise järgselt tüsistused ning ca 2% patsientidest kahjuks sureb.
Oluline on aga mainida, et puukentsefaliit on vaktsiinvälditav haigus ning soovitame kindlasti kõikidel inimestel end selle suhtes vaktsineerida. Vaktsineerimisi teostavad perearstikeskused, aga ka apteegid ning erinevad erameditsiinikeskused. Puukentsefaliidi läbipõdemise järgselt kujuneb enamasti välja eluaegne kaitse.
Puukborrelioosi vastu kahjuks vaktsiini ei ole ning borrelioosi põdemise järgselt loomulikku kaitset ei teki, seega puukborrelioosi võib nakatuda elu jooksul korduvalt. Kõik puugid ei kanna borrelioosi, nakatunud on ligikaudu kolmandik puukidest ning mõnedes Eesti piirkondades (nt Saaremaa, Muhu, Lääne-Eesti) on borrelioosi oluliselt rohkem kui mujal.
Puukborrelioosi kandev puuk peab olema nahale kinnitunud vähemalt 12–24 tundi selleks, et haigustekitaja leviks organismi. Seega nende olukordade puhul, kui puuk on äsja end nahale kinnitanud või piltlikult öeldes “kõnnib üle naha”, ei ole võimalik puukborrelioosi saada.
Borrelioosi haigestub vaid 5% nakatunud puugiga kokkupuutunutest
Borrelioosi puhul teeb asja äärmiselt huvitavaks (ja ka segadust tekitavaks) see, et nendest inimestest, kes on puutunud kokku puukborrelioosi haigustekitajaga, tekib haigus ehk Lyme’i tõbi vaid ca 5% inimestest. Ülejäänutel ehk suisa 95% inimestest on borrelioosivastased antikehad vereanalüüsides tuvastatavad, kuid nemad ei ole haigestunud. Seega ilma borrelioosile iseloomulike kaebusteta ei ole borrelioosi vastaste antikehade testimine otstarbekas ning ainuüksi antikehade olemasolu ei tähenda, et inimesel on borrelioos ega vaja ka seetõttu ravi.
Lisaks võivad borrelioosivastaste antikehade mõõtmisel anda valepositiivset tulemust erinevad teised haigused ja seisundid, näiteks teatud viirused (Epstein-Barri viirus ja tsütomegaloviirus), erinevad autoimmuunhaigused, positiivne reumatoidfaktor, aga ka rasedus. Eelnimetatud põhjustele lisaks tahaksin ka rõhutada, et endalt leitud puuki ei ole vajalik saata välismaa laboritesse hindamaks, kas see puuk kandis borrelioosi tekitajat või mitte.
Millised siis on sümptomid ja millele tähelepanu pöörata?
Kõige sagedamini tekib ikkagi Lyme’i varajane staadium ehk migreeruv erüteem (erythema migrans). See tekib tavaliselt 3–30 päeva pärast puugirünnet ning sellele on iseloomulik hammustuse kohas olev punane laik, mis päevadega kasvab. Erythema migransi suurus ulatub ca 5 cm kuni lausa 70 cm-ni. Lisaks nahanähtudele võivad esineda ka üldised haigustunnused: palavik, külmavärinad, lihas- ja liigesvalu, üldine halb enesetunne.
Võib esineda ka regionaalsete lümfisõlmede suurenemine selles piirkonnas, kus puugihammustus on olnud. Väga oluline on mainida, et selles staadiumis antikehasid ei ole vajalik testida, vaid alustada koheselt raviga, sest antikehad ei pruugi nii kiiresti positiivseks muutuda ning võib tekkida olukord, kus inimene jääb seetõttu õigeaegse ravita.
Teine borrelioosi staadium võib tekkida mõni nädal kuni 6 kuud pärast puugirünnet. Teine staadium on oluliselt harvemini esinev kui esimene migreeruva erüteemiga kulgev staadium. Teises staadiumis võib esineda inimesel mitmed erythema migransi laigud erinevates kehapiirkondades ning võib esineda ka teistsugune nahanäht – lümfotsütoom. Lümfotsütoom esineb tihti näiteks kõrvalestal või intiimpiirkonnas ning see kujutab endast ette tihedat, paistes, enamasti valutut punetust.
Teine staadium võib kulgeda varase neuroborrelioosina – kõige sagedamini tekib meningiit või ühepoolne näonärvihalvatus. Haigus võib kulgeda ka hoopiski Lyme’i artriidina, mille puhul tekib ühe või mitme suure liigese ühepoolne haaratus. Tavaliselt on selleks põlv – tekib näiteks ühepoolne põlve turse, punetus, tugev valu. Võib esineda ka samaaegselt näiteks hüppeliigese põletiku tunnused, kuid Lyme’i artriit ei anna näiteks mõlema põlve valu või sõrmeliigeste valu ja kangust.
Hilist dissemineerunud Lyme’i tõbe esineb aga eriti harva ning seda on ka väga raske diagnoosida. Sellistel puhkudel võib patsiendil esineda akrodermatiit (samuti nahanäht) või entsefalomüeliit. Seda diagnoosivad üldiselt juba neuroloogid ja infektsioonhaiguste arstid.
Borrelioosi saab ravida antibiootikumidega ning ravikuur kestab tavaliselt 2 nädalat. Kui inimesel on tekkinud erythema migrans ning pärast 2-nädalast antibiootikumravi on endiselt veel veidi näha punetavat laiku, siis see ei tähenda, et ravi peaks jätkama. Haigust tekitanud spiroheedid on kindlasti juba surnud, kuid lööbe täielik taandumine võtab lihtsalt aega.
Kokkuvõtlikult soovitan kindlasti end vaktsineerida puukentsefaliidi vastu ning suvisel ajal looduses viibides kasutada puugitõrjevahendit, kanda puukide kergeks märgamiseks heledaid riideid ning kindlasti kontrollida puukide avastamiseks kogu keha, eriti pöörata tähelepanu nahavoltidele (kael, kaenlaalused, kubemepiirkond).
Karulaugu tervisekeskuses on hetkel veel vabu kohti dr Ariane Vilemi nimistus. Lisainfo saamiseks kirjutage e-posti aadressile tervisekeskus@karulaugu.ee või helistage telefoninumbril 630 0050.
Ariane Vilem
perearst
Foto: Wikimedia