Petmilo on pühendatud koertele nende tingimusteta armastuse eest
Viimsi on olnud minu koduks 18 aastat, siia olen toonud nüüd ka oma tööd ja tegemised. Olen kangamaailmas tegutsenud juba aastast 2005, põhiliselt toimetanud hotelli-, laeva- ja restoranitekstiilidega. Viimased kolm aastat on aga põhirõhk ja südameasi hoopis koertele mõeldud brändi Petmilo arendamine. Petmilo kaubamärgi all olevad tooted sündisid mälestuseks minu varalahkunud labrador Milole.
Milo oli terve isane labrador, meil ei olnud soovi saada koerale järglasi ega käia näitustel. Et isase koera elu oleks lihtsam, soovitas koertekooli treener lasta Milo kastreerida. Mõned päevad enne eesootavat operatsiooni märkasin, et koer sügab intensiivselt enda kõrvu. Loomaarsti juures selgus, et koera kõrvades on „seened“, ei midagi erilist. Kastreerimine toimus ja narkoosi all tehti ka, arsti soovitusel, kõrvadele „survepesu“ seente eemaldamiseks.
Pärast kõrvade „survepesu“ probleem ei kadunud ning mul soovitati koera kõrvu kodus ise spetsiaalse vedelikuga igapäevaselt loputada. Milo oli meie pere esimene koer ning looma tervise osas usaldasime spetsialiste. Ühel järjekordsel kontrollil võttis meid vastu asendusloomaarst. Ta tutvus Milo haiguslooga ja juhuslikult, jutu käigus, selgus, et „survepesus“ on koeral purunenud trummikile. Sõnum tuli mulle uudise ja šokina. Emana ma tean, et kui lapsel on kõrvad haiged, tuleb veest ja niiskusest hoiduda, kuid mida mina tegin? Lühidalt öeldes jõudsime järgmise loomaarsti vastuvõtule, leidsime „seentele“ lahenduse ja elu läks edasi.
Sama aasta suvel märkasin, et Milol on lõua alla tekkinud nagu suur lõualott. Käisime loomaarsti konsultatsioonil. Arst arvas, et kuna labradorid on suure söömaga, siis pärast kastreerimist võivad tekkida rasvakogumikud, midagi kummalist selles ei nähtud. Selle teadmisega elasime rõõmsalt edasi ja kutsusime seda hellitavalt „Ivo Linna lõualotiks“. Umbes poolteist aastat hiljem, ühel maikuu hommikul läks Milo kael kõvasti tursesse. Järgmised neli kuud elasin üksnes loomakliinikute vahel käies ja kodus koerale ise tilguteid pannes. Suhtlesin üle Eesti erinevate loomaarstidega kuni jõudsin Tartusse maaülikooli kliinikumi. Seal soovitati mul abi otsida Eestist väljastpoolt. Meie valik langes Venemaale ning viimase õlekõrrena sõitsime koos abikaasa ja Miloga Sankt-Peterburgi dr Sotnikovi kliinikusse. Milo raviarstiks sai dr Sotnikov isiklikult.
Juba esimese päeva jooksul saime diagnoosi: nahaaluse rasvkoe põletik. Seal tekkis meil isegi lootus, et äkki tuleb Milo sellest välja! Haiglas veedetud neljanda päeva pärastlõunal läks olukord taas kriitiliseks, sel päeval me Milot enda juurde ei saanudki. Vahepeal andsid jõudu vereülekanne ja uued rohud. Järgmisel hommikul sõitsin kliinikusse varavalges, kella kuue ajal, magada ei suutnud. Lootsin, et äkki pääsen teda kasvõi paitama. Üllatuseks lubati Milo minu juurde. Ja siis ta tuli, vaevu püsis jalgadel. Silmist oli näha, et kõik jõuvarud on kokku võetud minu juurde jõudmiseks. Kuna sel hommikul sadas vihma, läksime Miloga autosse. Ta hüppas ise auto tagaistmele – öeldakse, et enne surma tuleb veel jõud ja energia –, vaatas mulle sügavalt silma ja ma nägin, mis tulemas on. Selle asemel, et joosta abi kutsuma, paitasin ja kallistasin Milot, laulsin talle unelaulu. Ja siis ta läks, kõigest 3-aastasena.
Milolt võeti Peterburis ka biopsia, mis saadeti Ameerikasse – tulemused sain kätte pärast Milo surma. Biopsia kinnitas, et Milol oli nahaalune rasvkoe põletik, mis oleks olnud ravitav antibiootikumikuuriga. Ei olnudki lihtsalt rasvakogumik – lõualott. Ent aeg, mis kulus selle teadmiseni jõudmiseks, oli Milole liiga pikk ja kurnav.
Südamega loodud Petmilo
Kuus aastat tagasi, 8. septembril, sündis Võrumaal elaval labradoril kuus kutsikat. Samas Kennelis, kus ka Milo sündis. Sõitsime Peterburist koju tagasi, Milo minu süles, tuhana urnis. Helistasin Milo Kenneli omanikule, ma ei tea miks. Ju tahtsin lihtsalt rääkida, ma ei kujutanud ette seda tühja kodu, kuhu teel olin. Kenneli omanik Tiiu lohutas, et kui kedagi nii hoiad ja armastad, tuleb ta sinu juurde tagasi.
Labradori nimi oli Kelly, kellel Võrumaal kutsikad sündisid. See oli esimene märk, et Milo tuleb tagasi, sest tema kõige suurem sõber oli kuldne retriiver nimega Kelly. Saime foto kutsikatest, kui neil olid silmad avanenud. Ja mis siis, et kõik olid pruunid ja justkui äravahetamiseni sarnased, tundsin ma seal oma Milo tema silmade järgi ära. Järgmisel paaril korral kutsikaid vaatamas käies tegi Tiiu minuga iga kord katse, pannes kõik kutsikad ühte ruumi ja ma pidin oma Milo sellest kambast üles leidma. Leidsin ka, 100% eksimatult, kinnituseks oli kutsika kiibi number. Nime osas ei olnud küsimustki – selleks sai Milo. Ma olen kindel, et suur Milo tuli meie juurde läbi väikese Milo tagasi.
Koos väikese Miloga Kelvingi metsas ja mere ääres jalutades hakkas aastatega kogunenud mõtted kuju võtma, mida suure Milo mälestuseks teha – sündis Petmilo ja idee koerapesast. Kuna suur Milo ei armastanud pesas magada, katsetatud sai erinevaid variante, otsustasin valmistada pesa, mida koerad armastavad. Soovisin keerata kõik nähtud ja kogetud miinused plussideks. Kuna ma olen kangamaailmas aastaid surfanud, siis esimene suund oli kindel – kangas peab olema kvaliteetne, sellest saab mugavus alguse.
Alguses tellisin Itaaliast kanganäidised, millest prototüüp valmistada, aga ma ei olnud sellega rahul – midagi jäi nagu puudu, asjal ei olnud iseloomu. Ja siis tekkis mõte – võtsin ühendust Softrendiga, et uurida, kuidas on lood tootmisjääkidega. Siit läks asi kiiremini veerema – nüüd saan jätta Petmiloga maailma väiksema „käpajälje“, kasutades erinevate pehmemööblitootjate tootmisprotsessis üle jäävaid kangatükke, rulli lõppe, ja anda neile uue elu Petmilo pesades. Väiksematest kangatükkidest lõikan lapiteki materjale pesa padjakatete tarbeks, et ikka kogu väärt kaup saaks kasutusse. Professionaalsed õmblejad teostavad minu ideed, et õmblused ja kõik muu oleks tipp-topp.
Mis veel väga oluline – enamus Petmilo pesaraamidest ja lapiteki padjakatetes kasutatavad kangad on aquaclean töötlusega. See spetsiaalne töötlus tagab kanga pikaealisuse ja allergiavabaduse, sest mustus ja vedelik ei lähe kanga sisse. Bakteritel puudub võimalus seal oma elu hakata elama. Samas on kangad pehmed ja mõnusad, ei ole staatilised ega krõbisevad, ei pleegi, ei lähe topiliseks ja sa ei pea pesa pesema. Piisab värskenduseks niiske lapiga ülekäimisest. Koera karvad on samuti lihtsalt niiske lapiga kergesti eemaldatavad. Väikesed asjad loevad! Näiteks on allergiad koertel sagedased. Enamasti hakatakse põhjust otsima toidust, aga teinekord võib allergilise reaktsiooni põhjus olla hoopis materjalis, mille peal koer magab. Mul on mitu allergilist koera kliendiks, kelle vaevustele oleme saanud pesaga suurt leevendust, olen kirjutanud nendest ka oma postitustes.
Samuti soovisin, et Milo pesad oleksid lisaks kvaliteedile ka ilusad. Hullumeelse ideeni jõudsin taas metsaringil Kelvingis – Petmilo pesa padjakatted tulevad kangastelgedel kootud vaipadest. Kangastelgedel on samuti võimalik anda kangajääkidele uus elu, mis on Petmilo moto. Neid imelisi vaipu koob mulle vaibakuninganna Tiia Käru talus.
Kõikidel minu toodetel on jutustada oma lugu. Ma olen rõõmus, et saan tootmisprotsessi kaasata nii väikeettevõtjaid kui ka puuetega inimesi. Viimastega koostöös valmivad Petmilo ohutud mänguasjad, lõbusad nuuskimismatid.
Petmilo pesad on pühendatud koertele nende tingimusteta armastuse eest. Ühtlasi olen täitnud endale antud lubaduse – muuta kõik kogetud miinused pesades plussideks: kvaliteetne kangas, kõrge martindale (see tagab toote pikaealisuse); kõik pesa sisupadjad on lukkudega eemaldatavad – kui koer magab aastatega padja ära, siis tellid lihtsalt uue sisupadja, mitte ei pea ostma uut pesa; pesa põhi on tugevast libisemisvastasest kangast.
Ta on nii ilus, et sa ei pea seda peitma, vaid saad sobitada oma kodu interjööriga. Tagasiside on olnud ainult positiivne ja parim on see, et asjad näevad reaalsuses veel ägedamad välja kui pildi peal, tavaliselt juhtub ju vastupidi.
Petmilost saab ka eritellimusi, tuleb vaid oma mõttest-soovist teada anda. Suur hulk pesasid ja muid Petmilo tooteid on ostmiseks ja vaatamiseks olemas Haabneemes Kaluri tee 3 asuvas näidistetoas. Lepi lihtsalt minuga endale sobiv aeg kokku, tule üksi või koos koeraga – olete südamest oodatud!
Võta ühendust!
Tel: 520 2713
E-post: info@petmilo.com
Koduleht: petmilo.com
Merle Kapper
Petmilo looja