Pianist Peep Lassmanni esituses kõlab valik eesti heliloojate loomingust

Viimsi Artiumi kammersaalis annab 23. veebruaril soolokontserdi pianist Peep Lassmann. Eesti Vabariigi 106. sünnipäevale pühendatud kontserdil „Eesti lood“ kõlab valik meie heliloojate klaveriloomingust, mis ajateljena läbib Eesti omariikluse loo. Kavas kõlavad Mart Saare, Heino Elleri, Eduard Tubina, Ester Mägi, Arvo Pärdi, Lepo Sumera, Rein Rannapi ja Tõnu Kõrvitsa teosed, mis on kirjutatud rohkem kui saja aasta vältel.

Eesti Vabariigi sünnipäeva eelõhtul kõlab Viimsi Artiumis pianisti esituses valik meie heliloojate klaveriloomingust, mis kirjutatud ajavahemikus 1911–2023. „Kontserdi kavas olen püüdnud näidata eesti muusika arengut läbi väga keerulise ajalooga sajandi,“ kirjeldab Peep Lassmann kõlavat kava. „Näiteks on kavas Eduard Tubina variatsioonid eesti rahvaviisidel, mis on loodud 1944 pagenduses Rootsis ja mille meeleolu on tugevalt kantud igatsusest kodumaa järgi.

Arvo Pärdi 1976. aastal loodud klaveriteos „Aliinale“ oli üle mitme aasta esimene teos, millega Pärt pärast pikka loomingulist kriisi taas avalikkuse ette tuli ning ühtlasi tema esimene tintinnabuli-stiilis teos. Lepo Sumera teos „Pala aastast 1981“, mis nagu nimigi ütleb, on loodud 1981. aastal ning täis sisemist vabadustahet ja leppimatust peale sunnitud poliitilise korraga. Kõige uuem kavas olev teos on Rein Rannapi 2023. aastal loodud „Pilevelossid“, mis peegeldab tänast päeva.” 

Sünnipäevakontserdile kohaselt tuleb esitusele ehk ka kõige rohkem tuntud ja teatud klaveripalad nagu „Kodumaine viis“ ja „Ukuaru valss“. 

Hinnatud pianist
Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, keda hinnatakse solisti, ansamblipartneri, pedagoogi ja muusikaelu juhina, kes on andnud kontserte juba üle kuuekümne aasta. Aastatel 1992–2017 oli Lassmann Eesti muusika- ja tTeatriakadeemia (EMTA) rektor ning käesolevalt on ta EMTA professor ning nõukogu liige. Tema olulised õpetajad olid Heljo Sepp, Heino Elleri ja tema abikaasa Anna Elleri õpilane ning üks kõigi aegade kuulsamaid pianiste maailmas – Emil Gilels. Läbi aastakümnete on Peep Lassmanni jaoks olulisel kohal Eesti heliloojate looming, mida ta on hulgaliselt salvestanud ja esmaettekandele toonud. 

Oma pianistikarjääri jooksul on Peep Lassmann mänginud peaaegu kõigi meie klaverimuusikat loonud heliloojate teoseid. Tema hinnangul on eesti muusika alati seotud maailma muusikakultuuris toimunud arengutega, heliloomingu suundade ning uute kompositsiooni tehnikatega ja on ajas muutunud, nagu helilooming mujalgi maailmas. „Öeldakse et eesti muusika on raskepärane, kuid minu jaoks on tegu hästi sügavasisulise ja eristuva loominguga, mis tuleneb meie põhjamaisest loomusest,“ sõnab pianist. 

Oma igapäevases töös noorte klaveriõppuritega on Lassmannil rõõm täheldada, et eesti heliloomingut mängivad noored hea meelega. „Seda nii varasemast ajast kui ka tänapäevast,“ iseloomustab EMTA professor noorte huvi. „Heliloojatest kõlab noorte pianistide kavades enim ehk Tõnu Kõrvitsa, Arvo Pärdi, Eduard Tubina ja Urmas Sisaski looming.“ 

Kontsert toimub 23. veebruaril kell 18 SA Eesti Interpreetide Kontserdid ja Viimis Artiumi koostöös. Piletid hinnaga 25/18 eurot on saadaval Piletikeskuses.

Kaisa Lõhmus
Eesti Interpreetide Kontsertide korraldaja

Fotol Peep Lassmann. Foto: Mait Jüriado