Planeeringute osakonna tagasivaade aastale 2023

Möödunud aasta olulisemateks märksõnadeks olid kindlasti üldplaneering ning planeerimiskeeld, suure hüppe tegi geodeesia valdkond läbi geoveebi ja koondplaani kasutuselevõtu. Planeeringute valdkonnas lähtuti valdavas osas menetlustest üldplaneeringust ning suund võeti lõpetamiste ja kehtetuks tunnistamise kursil.

Aasta esimeses kvartalis valmistati ette riigihange eraldi üldplaneeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindaja leidmiseks. Tähtajaks esitas Hendrikson ja Ko OÜ pakkumise üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiliseks hindamise (KSH) läbiviimiseks. Üldplaneeringu koostamiseks pakkumusi ei esitatud. Selle tulemusena viidi mai lõpus läbi täiendav väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus üldplaneeringu koostaja leidmiseks, mille võitjaks valiti Kobras OÜ. Hangete tulemusena sõlmiti juunis hankelepingud ning alustati sisutööga.

Esimese tööna esitasid konsultandid oma ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtade (LSK) ning KSH programmi eelnõule. Seisukohad esitati vallavalitsusele augusti lõpus. Septembris saadeti dokumendid seisukoha andmiseks riigiasutustele ja naaberomavalitsustele ning puudutatud ettevõtetele, mittetulundusühingutele ja eraisikutele.

Ettepanekuid oodati 30. oktoobriks 2023. Lähtudes laekunud ettepanekutest, korrigeeriti üldplaneeringu LSKd ning keskkonnamõju ja teiste asjakohaste mõjude strateegilise hindamise programmi ning koostati seisukohti ja nende vastuseid koondav tabel. Üldplaneeringu LSK ning keskkonnamõju ja muude asjakohaste mõjude strateegilise hindamise programm koos laekunud ettepanekutega avalikustati valla veebilehel ja kaasamiskeskkonnas novembri lõpus.

Aasta kolmandas ja neljandas kvartalis alustati paralleelselt ka mitme üldplaneeringu alusuuringu koostamisega ning üldplaneeringu elektroonilise kaasamiskeskkonna loomisega. 29. novembril toimus üldplaneeringu kaasamissündmusena infopärastlõuna, kus inseneribüroo Stratum tutvustas liikuvusuuringu sisendandmeid ning esialgseid autoliikluse modelleeringu tulemusi ning Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) esindaja rääkis, millised on fookusgruppide sisendile tuginevad valla võimalike arengustsenaariumide esmased karakteristikud ning kuidas need haakuvad koostatava riigiplaneeringu eesmärkidega. Samas esitleti ka üldplaneeringu elektroonilist kaasamiskeskkonda ning tehti see valla veebilehe avakuval nupule „ÜLDPLANEERING“ klikates avalikult kättesaadavaks. Kaasamiskeskkonnas saab tutvuda dokumentide ja infopäeva kokkuvõttega, aga ka esitada ettepanekuid. Sügisel moodustas vallavalitsus ka eraldi üldplaneeringu töörühma, et tagada tõhus protsessi ja kaasamistegevuste juhtimine. Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamisega seotud olulisemate toimingute info koos asjakohaste dokumentidega on kättesaadav valla veebilehelt rubriigi „Menetlused üldplaneeringu“ alt või üldplaneeringu elektroonilise kaasamiskeskkonna kaudu. Samuti on alates aprillist Viimsi Teatajas ilmunud igakuine ülevaade üldplaneeringu koostamisega seonduvast. Viimane selline infokiri kandis järjekorranumbrit IX.

Ajutine planeerimis- ja ehituskeeld
Viimsi vallavolikogu tegi oma jaanuari otsusega vallavalitsusele ülesandeks koostada analüüs ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise vajalikkuse, proportsionaalsuse ja põhjendatuse kohta Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamise ajal. Analüüs valmis juunis, mil see avalikustati. Analüüsis jõuti järeldusele, et ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu on otstarbekas rakendada seni hoonestamata või osaliselt hoonestatud aladele, mille kehtiva Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kehtestatud muudatustega koondkaardi kohane üldplaneeringu juhtsihtotstarve on ehitamist võimaldav reservmaa. Oktoobris toimunud ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise I lugemisel kinnitas volikogu kavatsuse kehtestada vastav keeld, mis puudutas kokku 132 katastriüksust. Vastavalt planeerimisseadusele teavitati katastriüksuste omanikke kavatsusest ja selle põhjendustest ning anti võimalus esitada oma seisukoht otsuse eelnõule. Laekunud seisukohti kaaluti ning kõigile seisukohtade esitajatele vastati. Lähtunud laekunud tagasisidest jäi katastriüksuste, mida ajutine planeerimis- ja ehituskeeld puudutab, koguarvuks 130. Viimsi vallavolikogu otsustas oma 12. detsembri otsusega nr 55 kehtestada ajutise planeerimis- ja ehituskeelu Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamise ajal, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Puudutatud katastriüksuse omanikke teavitati otsuse vastuvõtmisest.

Detailplaneeringud
2023. aastal algatati kolme detailplaneeringu koostamine. Juunis algatati Leppneeme külas Võrkoja tee 6 // Tiigi kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on olemasolevate Tiigi talu hoonete laiendamine. Augustis algatati Viimsi alevikus Tulbi tee 4 kinnistu detailplaneering, mis seab eesmärgiks rekonstrueerida ja laiendada olemasolevat laohoonet-kauplust. Novembris algatati volikogu otsusega nr 47 omaaegsele Põlendiku maaüksuse detailplaneeringu alale ning Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli katastriüksustele uus detailplaneering, millise eesmärk on analüüsida paremaid lahendusi alale, arvestades sealjuures rohevõrgustiku ja rohealade paremat toimivust, võrreldes praegu alal kehtiva lahendusega. Viimasele alale seadis vallavalitsus planeeringu koostamise ajaks ka ehituskeelu.

Ühe planeeringu puhul otsustati menetlusega jätkata uuendatud kujul. Volikogu otsusega nr 14 muudeti Viimsi alevikus kinnistute Aiandi tee 9a, osaliselt Hämariku tee, Aiandi tee 11, Mõisa tee 3, Mõisa tee 4, Mõisa tee 5, Mõisa tee 7, Mõisa tee 9 ja reformimata riigimaa ning osaliselt kinnistute Mõisa tee 1 ja Viimsi mõisa park detailplaneeringu lähteülesannet, eemaldades sealt elamumaa funktsiooni, ning otsustati menetlusega jätkata uuendatud lähteülesande alusel.

Vastu võeti kümme detailplaneeringut. Vallavalitsus võttis jaanuaris vastu Äigrumäe külas kinnistu Suure-Allikmäe; Laiakülas kinnistute Lilleoru tee 4, Lilleoru tee 4a, Lilleoru tee 6, Lilleveere tee, osaliselt Lilleoru tee ja Orumetsa ning Tammneeme külas kinnistu Mereääre tee 5 detailplaneeringud. Vallavolikogu võttis märtsis vastu Viimsi vallas Leppneeme külas Miku I, II, IV, V, Põldmäe II, III, IV ja Koltse I, II, III, IV maaüksuste detailplaneeringu menetluse uuendamise Leppneeme tee 111 kinnistu osas. Juunis võttis vallavolikogu vastu Püünsi külas kinnistu Altsauna lauter ja mereala detailplaneeringu  ning samal kuul võttis vallavalitsus vastu Viimsi alevikus Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee katastriüksuste detailplaneeringu. Vallavalitsus võttis septembris vastu Pringi külas Rannavälja tee 2, Aasranna, Tüüri ja osaliselt Rannavälja tee ning Laiakülas kinnistu Vanavahtra detailplaneeringud ja volikogu võttis samal kuul vastu Leppneeme külas Mihkli IV ja Keldri maaüksuste detailplaneeringu menetluse uuendamise Leppneeme Sadama tee 17 kinnistu osas. Novembris võttis vallavalitsus vastu Muuga külas Koorma tn 2a detailplaneeringu.

Ühel juhul lõpetati planeeringu koostamine. Vallavolikogu juunikuu otsusega nr 29 lõpetati Lubja külas kinnistute Anijärve tee 6 ja Anijärve tee 8 detailplaneeringu koostamine.

Kehtestamiseni jõudis kaheksa detailplaneeringut. Kõik kehtestatud detailplaneeringud olid üldplaneeringu kohased. Volikogu kehtestas vaid ühe planeeringu, mis juhtotstarbelt ja sihtosttarbelt vastas üldplaneeringule, aga olemasoleva elamumaa kinnistu oli väiksem, kui teemaplaneeringu nõuded ette nägid. Vallavalitsus kehtestas märtsis Viimsi alevikus, kinnistu Uus-Pärnamäe detailplaneeringu. Aprillis kehtestati Tammneeme külas kinnistu Mereääre tee 5 detailplaneering ning Viimsi alevikus Madise kinnistu detailplaneering. Juunis kehtestas vallavolikogu Leppneeme külas kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu ning vallavalitsus kehtestas Lubja külas kinnistu Lubja tee 36 detailplaneeringu. Septembris kehtestati vallavalitsuse poolt Äigrumäe külas kinnistu Suure-Allikmäe detailplaneering, novembris Rohuneeme külas kinnistu Ees-Oti detailplaneering ja detsembris Viimsi alevikus Kannikese tee 1, Kannikese tee 1a, Kannikese tee 19 ja Kannikese tee katastriüksuste detailplaneering. 

Kahel juhul otsustati detailplaneeringu uuendamine. Viimsi vallavolikogu otsustas aprillis uuendada Leppneeme külas Mihkli IV ja Keldri maaüksuste detailplaneeringu menetlust Leppneeme Sadama tee 17 kinnistu osas. Juunis uuendas volikogu Leppneeme külas Mihkli I, II ja III maaüksuse detailplaneeringu menetlust Leppneeme Sadama tee 19, Suure-Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute osas.

Detailplaneering tunnistati tervikuna kehtetuks viiel juhul. Vallavolikogu otsustas aprillis kehtetuks tunnistada Viimsi vallavolikogu 10.06.1997 otsusega nr 160 „Detailplaneeringute kehtestamine” kehtestatud Rohuneeme mnt 47 maa-ala detailplaneeringu. Maikuus tegi vallavolikogu otsuse tunnistada kehtetuks Viimsi vallavolikogu 14.03.2000 otsusega nr 44 „Detailplaneeringu kehtestamine: mü Hülge I“ ja Viimsi vallavolikogu 10.10.2000 otsusega nr 198 „Detailplaneeringu kehtestamine: Hülge ja Hülge II–IV maaüksused“ kehtestatud planeeringud. Oktoobris otsustas vallavolikogu kehtetuks tunnistada Viimsi vallavalitsuse 26.10.2007 korraldusega nr 702 „Detailplaneeringu kehtestamine: Randvere küla, maaüksus Kangru“ detailplaneeringu ning detsembris tunnistati kehtetuks Viimsi vallavolikogu 13.03.2001 otsusega nr 55 „Detailplaneeringu kehtestamine: Oja I ja Oja II maaüksused“ kehtestatud detailplaneering. 

Osaliselt tunnistati detailplaneering kehtetuks nelja planeeringu puhul. Vallavolikogu aprilli otsusega tunnistati osaliselt kehtetuks Viimsi vallavolikogu 14.08.2007 otsusega nr 76 „Detailplaneeringu kehtestamine: Haabneeme alevik, maaüksus Kuuse” kehtestatud detailplaneering Põdra tee 2 ja Karu tee 7a kinnistute osas. Mais tunnistas vallavolikogu osaliselt kehtetuks Viimsi vallavolikogu 14.08.2007 otsusega nr 76 „Viimsi vallavolikogu 10.06.1997 otsusega nr 160 „Detailplaneeringute kehtestamine“ kehtestatud Haabneeme vee- ja teedeühistu detailplaneeringu Rohuneeme tee 38 kinnistu osas. Juunis otsustas vallavolikogu osaliselt kehtetuks tunnistada  Viimsi vallavolikogu 21.06.2011 otsusega nr 42 „Detailplaneeringu kehtestamine: Lubja küla, maaüksused Kallaku, Serva, Pärtlepõllu (osaline)“ kehtestatud detailplaneeringu Pärtlepõllu tee 2 katastriüksuse osas. Vallavolikogu augusti otsusega tunnistati osaliselt kehtetuks Viimsi vallavolikogu 08.02.2000 otsusega nr 28 „Detailplaneeringu kehtestamine: AÜ Leppneeme maa-ala“ kehtestatud detailplaneering Lehelinnu tee 2, Lehelinnu tee 4 ja Lehelinnu tee 6 kinnistute osas.
Kehtetuks tunnistamisest keelduti ühel juhul. Vallavolikogu otsustas juunis keelduda Viimsi vallavolikogu 12.05.1998 otsusega nr 385 „Detailplaneeringu kehtestamine: Püünsi külas MIKU IV maaüksus“ kehtestatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisest Leevikese tee 1 ja Miku kinnistute osas.

Geodeesia ja mõõdistused
2023. aastal võttis vallavalitsus kasutusele geomõõdistuste infosüsteemi Viimsi valla geoveeb, mis on andmekogu geodeetiliste mõõdistuste ning kohaliku geodeetilise võrgu punktide andmete kohta. Geoveebis toimub Viimsi valla haldusterritooriumil teostatavate mõõdistuste (sh kohaliku põhivõrgu) tööde menetlemine, haldamine ning arhiveerimine. Viimsi geomõõdistuste infosüsteem asub veebiaadressil geoveeb.viimsi.ee. Alates maikuust on läbi uue keskkonna seitsme kuu jooksul algatatud 413 geodeetilist mõõdistust. Füüsilisel isikul on võimalik vaadelda geodeetiliste mõõdistuste ning geodeetiliste põhivõrgupunktide informatsiooni. Geoveebis registreeritud geodeesiafirmadele võimaldab teenus algatada ja esitada geodeetilisi uurimistöid ning annab ligipääsu geoveebis arhiveeritud mõõdistustööde ruumiandmetele.

2023 võeti kasutusele ka Viimsi koondplaani rakendus, mille eesmärk on koondada ühte rakendusse terviklik ülevaade erinevatest geodeetilistest töödest (topo-geodeetiline uuring, teostusmõõdistused, ehitusjärgne topo-geodeetiline plaan) ning koostada minimaalse andmehalduri sekkumisega informatiivne ja usaldusväärne andmebaas (koondkaart), mis aitaks teha kiiremaid ja paremaid planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusotsuseid ning välistada pidevat objektide ülemõõdistust. Nii geoveeb kui ka koondplaan on plaanis 2024. aastal integreerida keskkonda VAAL, mis koondaks tulevikus kogu Viimsi geodeetilise informatsiooni.

2023 viidi läbi ka Viimsi valla geodeetiliste märkide ülevaatustööd. Viimsi valla geodeetilisse põhivõrku on seotud 274 geodeetilist töökorras ja maamõõdutöid toetavat märki. Info märkide kohta on leitav Viimsi geoveebist.

Maakorraldustööd
Vallavalitsus esitas 2023. aastal 11 taotlust riigivara otsustuskorras võõrandamiseks. Vastuseid kõigi taotluste kohta pole veel esitatud. Maade munitsipaalomandite vormistamiseks on vastu võetud 9 vallavalitsuse korraldust 9 objekti kohta. Maa-ametile on 2023. aastal esitatud 6 ettepanekut munitsipaalomandisse andmise kohta 6 maaüksuse kohta, millest 6 on maa-ameti peadirektori korraldusega munitsipaalomandisse antud. Munitsipaalomandisse taotlemise menetlusi on pooleli ligikaudu 19. Enamus pooleliolevad munitsipaalomandisse andmise menetlused on rannaalad, mis vaadatakse üle maa-ameti poolt ning täpsustakse, kas on tegemist kaldakinnisaja osaga.

Maa riigi omandisse jätmise kohta võttis Viimsi vallavalitsus 2023. aastal vastu kaks korraldust 5 objekti osas. Viimsi vallas on pooleli riigi omandisse jätmiseks määratletud 3 objekti, mille osas on määratletud maa riigi omandisse jätmine teistel alustel.

Maa-ameti andmetel on hetkel Viimsi vallas 65 reformimata maaüksust, nendest 13 maaüksuse osas on staatus teadmata ning pole veel katastripidaja poolt registreeritud maakatastris. Kinnistuportaalis on tehtud 12 avaldust maade kinnistamiseks, nendest 11 katastriüksust on kantud kinnistusregistrisse.

Riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetluse osas on vastu võetud üks vallavalitsuse korraldus Reinu tee 5 katastriüksuse kohta.

Seoses reformimata maa masskandega on määratletud kinnisasja juurde erastamise (riba erastamise) objektid, milledest 33 objekti osas on vallavalitsuses maa erastamise eeltoimingud lõpule viimata. Seadusandlus on selle maareformi läbiviimise menetluse osas muutunud ning nüüdseks viiakse maareform läbi Vabariigi Valitsuse 10.03.2022 määrusega nr 24 kehtestatud „Iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise korra“ alusel. Ühe objekti osas on eeltoimingud läbi viidud ning toimik maa-ametile saadetud.

Kolme objekti osas on maakorralduskava maa-ametile kooskõlastamiseks saadetud. 

Jätkus ka maa ostueesõigusega erastamine, mis on lõpule viimata keeruliste juhtumite ja objektide osas, kus erastamise subjektid ei ole tänaseks esitanud arvestatavaid ehitise omandit ja maakasutust tõendavaid dokumente.

Ostueesõigusega erastamise menetluse kohta võttis Viimsi vallavalitsus 2023. aastal vastu kaks korraldust ja teostas ka erastamise eeltoimingud. Maa ostueesõigusega erastamise menetlus lõpule viimata 5 objekti osas. Kahe objekti (Lännekalda tee 7 ja Lännekalda tee 10) ostueesõigusega erastamise protsess on peatunud seoses kohtumenetlusega. Katastriüksused on senini kinnistusregistrisse kandmata.

Endiselt on tõsiseks probleemiks peale detailplaneeringute kehtestamist maakorralduslike toimingute tegemata jätmine. Palju on selliseid maakasutusi, kus hoone asub kahel katastriüksusel ja maa sihtotstarve ei vasta kehtestatud detailplaneeringule ega ole kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Saadetud on 40 teavituskirja kinnisasjade omanikele, kellele kuuluvate kinnisasjade sihtotstarve on vastuolus kehtiva seadusega. Katastriüksuste sihtotstarvete muutmisega viidi sihtotstarbed kooskõlla kehtiva õigusega 11 kinnistu osas, vastu võeti 11 Viimsi vallavalitsuse korraldust. Ülejäänute osas ootame jätkuvalt omanike avaldusi katastriüksuste sihtotstarvete muutmiseks.

2023. aastal võeti vastu 10 vallavalitsuse korraldust kinnistute piiride muutmiseks, 13 korraldust katastriüksuste jagamiseks ja 4 korraldust katastriüksuste liitmiseks. Vallavalitsuse poolt on läbi viidud neli hinnapakkumist kinnisasjade jagamise kohta. Maakorralduslike toimingutega on moodustatud 2023. aastal 81 katastriüksust, mis on peale vallavalitsuse korralduse vastuvõtmist kantud aadressiandmete süsteemi.

Möödunud aastal on Viimsi vallas läbi viidud 11 kinnisasja piiride ja piirimärkide kindlakstegemise menetlust. Kinnisasja piiri kindlakstegemine on maakorraldustoiming, mille käigus teeb maamõõtja piiri asukoha kindlaks, arvestades kõiki võimalikke asjaolusid. Kindlaks tehtud piir mõõdistatakse ja registreeritakse maakatastris. 

2023. aastal võeti maakorralduslike toimingute käigus vastu 2 vallavolikogu otsust nõusoleku andmiseks valla omandis olevast kinnisasjast osa võõrandamise kohta. Seoses valla omandis olevast kinnisasjast osa omandamise kohta on vastu võetud 3 vallavalitsuse korraldust. Tegemist on pikaajalise protsessiga, mille puhul võib erinevate menetluste läbiviimine teinekord võtta aega kuni poolteist aastat. Protsess koosneb esmalt taotluse arutamisest vallavalitsuse planeerimiskomisjonis ja ka vallavolikogu komisjonides, maamõõdutööde teostamisest, maa väärtuse väljaselgitamisest, maakorralduslikest toimingute läbiviimisest, sealjuures vallavalitsuse ja volikogu haldusmenetlusest ja notariaalsetest toimingutest. Loetletud toimingute tegemisega peaksid taotluse esitanud kinnistu omanikud arvestama, olenemata sellest, kas valla omandis olevast kinnisasjast on soov omandada vaid 30 m2.

Eelnenud aastal on koostatud hindamisaruanded viie kinnisasja sundvõõrandamiseks.

Seoses 2022. aastal läbiviidud maade korralise hindamisega kohustusid kohalikud omavalitsused 1. juuliks 2023 vastu võtma uued maamaksumäärad, mille alusel hakatakse arvutama maamaksu alates 2024. aastast. Sellega seoses tutvustasime elanikele 2024 kehtima hakkavat uut maamaksu arvutamise süsteemi – avaldasime selgitavaid artikleid nii Viimsi Teatajas kui ka valla kodulehel. Samuti nõustasime elanikke maamaksualaste küsimustes. Eraldi fookuses oli okupatsioonirežiimide poolt represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isikute teavitamine maamaksuvabastuse taotlemise võimalusest ja maamaksuvabastuste määramine. Selleks võtsime ühendust soodustuse saamiseks kvalifitseeruvate inimestega kirja teel ning avaldasime üleskutse valla veebilehel ja Viimsi Teatajas. Regulaarselt tegelesime ka andmete korrastamise ja uuendamisega maksu- ja tolliameti peetavas maamaksu infosüsteemis e-MTA.

Aadressiandmete osas muudeti ja viidi kehtivate nõuetega kooskõlla Viimsi vallas 38 katastriüksuse ja lisaks eraldi kahe hoone koha-aadress.

Planeeringute osakonna meeskond

Foto: Alar Mik