Põhjamaade kogemus Islandi ja Fääri saarte näitel
Pärnu- ja Harjumaa omavalitsuste esindajad külastasid õppereisi raames Islandi vabariiki ja Taani kuningriigi koosseisu kuuluvaid Fääri saari. Kummaski riigis külastati erinevaid omavalitsusi, riigiasutusi ja vabatahtlike organisatsioone.
Õppereis toimus Põhjamaade Ministrite Nõukogu avaliku halduse mobiilsusprogrammi raames ning sel korral keskenduti kriisideks valmisolekule ja kommunikatsiooni korraldamisele.
Vabatahtlik Island
Esmalt tegi Islandi omavalitsuste liit ülevaate kohaliku omavalitsuse (KOV) ülesannetest. Kusagil 30% avaliku sektori teenustest on omavalitsuste osutada. Üldjoontes oli kõik sarnane – suurem erinevus oli tuletõrje töö korraldamisel, mida Islandil osutavad KOVid. Islandil on ligi 376 000 elanikku ja 64 omavalitsust, väikseimas on 42 ja suuremas ligi 140 000 elanikku. Peamiselt paikneb asustus rannikuäärsetes piirkondades.
Islandi terviseministeeriumis tutvustati, et Islandil on väike rahvastik, suur kogukondlik usaldustase ja turvalisus on kogukonna ühismure.
Koostöös omavalitsustega viiakse ellu „Tervist edendav kogukond – heaolu kõigile“ programmi. Seda rakendatakse viieastmelise tegevusena alates olukorra kaardistusest kuni tulemuste hindamiseni. KOV ja riik teevad koostööd ning kogukond teeb kaastööd.
Räägiti ka noorte ennetustegevusest. Islandil on üks maailma madalamaid noorte riskikäitumisi keskkoolilaste seas alkoholi ja tubakatoodete (sh kanep) tarvitamisel. Selle nimel tegid koostööd riik läbi seaduste ja elanikkond (lapsevanemad) laste tervisliku eluviisi nimel. Saime teada, et erinevate riiklikult suunatud tegevuste fookus on positiivsel ja tervist edendaval lähenemisel, mitte riskiteguritega tegelemisel.
Avanes võimalus kohtuda ka sealse päästeliiduga (ICE-SAR), kes koondab vabatahtlikke päästjaid. Abistatakse talvetormide, vulkaaniliste tegevuste, maalihete (seotud kliima soojenemisega), laviinide, üleujutuste ja maastikupõlengute korral. Organisatsioon jaguneb 93 meeskonnaks, kes paiknevad üle riigi, koosnedes 4200 vabatahtlikust (üle 1% rahvastikust!), kes on 24/7 kättesaadavad. Lisaks on 33 ennetustöö üksust 500 liikmega, täiendavalt 40 noorte üksust. Aastas reageeritakse 1200–1800 sündmusele. Põhimõtteliselt tähendab see, et kogukond ise osutab oma liikmetele päästeteenust. Koostöö tegemisel lähtutakse põhimõttest, et vabatahtlikke palutakse appi, aga neile ei anta käske.
Ka oli võimalus külastada ühte regionaalset kriisistaapi ning elanikkonnakaitse ametit. Kriisijuhtimine on kolmeastmeline: riiklik kriisistaap, piirkondlik kriisistaap ja kohapealne kriisijuhtimine. Evakuatsiooniks on olemas plaanid, ka on määratud teenusekeskused, kuhu evakueeritud viiakse ja kus on tagatud esmased teenused. Palju on esinenud olukordi seoses vulkaanidega. Seda nimetati katastroofiturismiks, kui tullakse uudistama ja satutakse hätta, ka tekitatakse lisatööd kohalikele omavalitsustele, parkides teid kinni.
Grindaviki linnas kohtusime kriise lahendava ametnikuga ja hiljem ka päästjatega, staabis tehti ringkäik. Meile anti põhjalik ülevaade elanikkonna kaitse korraldamisest ja kriisijuhtimisest ligi 3000 elanikuga omavalitsuses. Grindaviki piirkonna näol on tegemist Islandi ühe seismiliselt aktiivsema piirkonnaga. Kohtumisele järgnes 10 km eemal asuva Fagradalsfjalli laavavälja külastus. Kaks aastat tagasi laiali valgunud laava lõõmas veel mõnes kohas kuuma. Ka siin toodi välja probleeme turistidega, kes lähevad seiklusi otsima, aga kurvemal juhul saavad laavast ümbritsetud ja neid on tulnud päästa.
Kokkuhoidvad Fääri saared
Fääri saared on autonoomne omavalitsuspiirkond Taani koosseisus, koosnedes 18 saarest, millest 17 on asustatud. Fääri saartel elab ligikaudu 55 000 inimest ja seal on 29 omavalitsust.
Elanikkonna kaitse valdkond on Fääridel lahendatud koostöös valitsuse, kohalike omavalitsuste ja vabatahtlikega. Riiklikult koordineerib seda kõike eraldi riigiamet, kes mh vaatab üle omavalitsuste toimepidavuskavasid ja korraldab suuremate sündmuste lahendusi, evakuatsiooni. Peamiste päästesündmustena otsitakse mägedes eksinud turiste taga. Mõned eriolukorrad (maalihked, orkaan) on tingitud ilmastikust. Poolnaljatlemisi öeldigi, et Fääridel võib ühes päevas kogeda kõiki aastaaegasid.
Minu jaoks oli meeldejääv kohtumine Thorshavni sadamas tegutsenud 20-liikmelise vabatahtlike päästjate ühinguga. See entusiasm, millega nad panustavad, oli võimas. Nad on ehitanud spetsiaalse päästesündmustele reageerimiseks mõeldud bussi, kus sees on staap, arvutitöökohad drooni juhtimiseks ja see on varustatud kõiksugu vajalike vahenditega/tehnikaga. Vot see oli muljetavaldav!
Eisturi omavalitsuse juhiga rääkisime KOVi igapäevatööst ja kriisijuhtimisest. Neil on kavas algatada noortele tuletõrjekadettide programm, et järelkasvu tekitada. Teistmoodi kogemus oli Eiði küla vabatahtlike päästelaevaga sõit ookeanimerel. Liikusime mööda kaljust rannikut, tuulepuhangud olid kuni paarkümmend m/s. Ookean oli isegi suhteliselt rahulik, mõnikord lõi laine vööritekile. Vabatahtlikud päästjad tutvustasid tegevusi ja rääkisid, kuidas riik neid toetab. Sarnaselt Eestile aitab riik varustuse ja koolitustega.
Kokkuvõte
Islandi vabatahtlikkus oli imetlusväärne. Inimesed osalevad igal tasandil turvalisuse loomisel, tehes riiklikele organisatsioonidele kaastööd, aga ka puhtalt kodanikualgatuse korras. See on asi, millest meil on eeskuju võtta. Teiseks oli silmi avardav näha valmisoleku taset – igal pool olid olemas vastava varustusega staabi või kriisijuhtimise ruumid, ka olid komplekteeritud haagised või varustuse reserv erinevatele sündmustele reageerimiseks.
Kummaski riigis toodi välja turistide arvu kasvu kui murekohta, mis nõuab tähelepanu. Inimesed lähevad otsima seiklusi kas laavaväljadele või mägedesse ja satuvad hätta. See toob kaasa päästesündmusi, aga ka vajaduse suunata turismi (nt ajutised teed, viidad), et inimesed asuksid kindlatel aladel. Saartel mõjutab elu loodus ja sellest tingitud maalihked, üleujutused, maavärinad ja vulkaanipursked (Islandil), metsatulekahjud, orkaanid, tugevad lumetuisud. Kogukonnad on valmis nende sündmuste korral reageerima ja läbivalt jäi kõlama vabatahtlikkus igal tasandil.
Õppereisi rahastas
Projekt “The crisis management’s best practice from Nordic – study trip for Harju and Pärnu county’s local municipalities“
Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogramm
www.norden.ee/et/meist/toetused/avaliku-halduse-mobiilsusprogramm
Alar Mik
abivallavanem
Foto: Alar Mik