Põuaperiood pani põhjaveest teistmoodi mõtlema
14. juunil andis Viimsi Vesi oma klientidele teada tugevast joogivee ületarbimisest, mis pani ohtu üldise veevärgi toimekindluse ja tekkis reaalne veepuuduse oht. Kriitilise olukorra ennetamiseks informeeris Viimsi Vesi elanikke, kes lõpetasid suuremahulise murukastmise.
Oleme väga tänulikud elanikele mõistva suhtumise eest. Joogiveega kastmine pole ainult Viimsi probleem, sest põuast tingitud joogiveenappuse probleemidest on teada andnud juba mitmed kohalikud omavalitsused üle Eesti.
Ühtlasi kinnitame üle, et Viimsi veevarustus toimib normaalse tarbimise juures väga hästi ja seda kinnitab ka kastmiste lõpule järgnenud veetarbimise muutus. Ööpäevane tarbimine püsib 700–800 kuupmeetrit vähem kui teisipäeval, 13. juunil tarbitud kogus. Oleme elanikele väga tänulikud ja tuletame meelde, et põuaperioodi jätkudes tuleb jätkata vee säästmist. Lisaks monitoorime me oma süsteemi kaudu veetarbijaid ja suhtleme nendega, kelle tarbimine on märkimisväärselt suurem tavapärasest. Need kontaktid on kõik piirdunud sõbraliku vestluse ja selgitustööga, sest inimesed ei mõista alati joogiveega kastmise mõju. Meil on hea meel, et ühise pingutuse tulemusel suutsime ära hoida olukorra, kus viimsilaste kraanidest enam vett ei tule.
Areneva vallana on Viimsi astunud samme ka oma veevarustuse parandamise osas süsteemselt juba aastaid. Viimsi vallas tehti oluline samm veevarustuse parandamise suunas 2012. aastal, kui avati Viimsi veetöötlusjaam. 2015. aastal rajati Muugale reoveepuhasti, mis on oluline samm keskkonna kaitsmiseks ja jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks. Aastal 2020 valmis esimene veeühendus Tallinna veevärgiga ning 2023. aastaks on planeeritud täiendava veejuhtme valmimine. Selle kollektorite maksimaalse võimekuse kasutamiseks on vaja ehitada rõhutõste pumplad koos mahutitega, mis peaks Pärnamäele valmima paari aasta jooksul. Need vajalikud investeeringud on tehtud vastavalt Viimsi valla arengukavale, mis sisaldavad pikaajalisi prognoose ja plaane piirkonna arengu kohta.
Veetöötluse suutlikkus on dimensioneeritud vastavalt nendele prognoosidele, tagades piisava veevarustuse ka tulevastele elanikele. Lisaks kehtestatud detailplaneeringutele on veevajadus suurenenud ka suvilate osas, mida usinasti ehitatakse ümber aastaringseks elamiseks.
Põuaperioodidel suureneb veetarbimine oluliselt igal aastal. Peamiselt kulub vett haljastuse kastmiseks ja mõnes majapidamises ulatub see veekulu ööpäevas teiste majapidamiste kuu tarbimise keskmiseni ehk 15 kuupmeetrini.
Kuulates teadlasi ja vaadates prognoose, võib tulevikus väga suure tõenäosusega eeldada põuaperioodide pikenemist, mistõttu on oluline keskenduda vihmavee kogumise süsteemide rajamisele. Igati tervitatav on see, et Viimsisse on rajatud hooneid, mis suudavad kasutada WC-poti loputuskastides sademevett, mida nutikad süsteemid koguvad ja talletavad.
Kui täna ei oleks põuaperioodi, oleks vee tarbimine ööpäevas hinnanguliselt 800–900 kuupmeetrit väiksem. Sellisel juhul oleks meil reservi piisavalt. Me peame täna ja tulevikus aina enam pöörama tähelepanu joogivee sihtotstarbelisele kasutamisele ja vee säästmise. Põhjavesi on meie ühine ressurss ja me peame seda üheskoos majandama ning ühiselt kokku hoidma.
Viimsi Vesi teeb igapäevaselt pingutusi selle nimel, et Viimsis oleks vajalik veeressurss. Prioriteet on siin loomulikult see vesi, mis kulub eluliselt vajalikuks tegevuseks, mitte suuremahuliseks haljasalade kastmiseks.
Vee tarbimise osas tasub silmas pidada ka seda, et suuremahulise süsteemi laiendamisega võib tekkida madalama tarbimisega perioodil probleem torudes seisva veega. Sellega kaasnevad omad riskid ja seepärast on oluline, et meie tarbimise kõikumine kõrgema ja madalama tarbimisega perioodide vahel ei oleks nii suur. Meie jaoks on kõige olulisem tagada joogi- ja tarbevee kättesaadavus kõikides tingimustes.
Mida sellest õppida? Meil kõigil on oluline roll säästva veekasutuse põhimõtete järgimisel. Põhjavesi on väärtuslik looduslik ressurss, mis on tekkinud tuhandete aastate jooksul. Me peaksime suhtuma selle kasutamisse vastutustundlikult ning kasutama veekogust mõistlikult ja säästlikult. Kõikide elanike teadlikkus ja panus aitavad tagada pikaajalise veemajanduse jätkusuutlikkuse nii Viimsi vallas kui ka kogu maailmas.
Raul Vanem
Viimsi Vesi AS juhatuse liige