Prangli ettevõtjatel toovad leiva lauale turistid
Viimsis on käimas ettevõtlusaasta, mille raames viis seekordne tutvumine valla ettevõtluse ja ettevõtjatega meid koos vallavanem Illar Lemettiga Prangli saarele. Meile tegid tuuri seal nii toitlustus- kui ka majutusteenust pakkuvad abikaasad Raimond ja Marika Linholm.
Teisipäeva hommik Leppneeme sadamas ei reeda, et tegemist oleks töönädala algusega. Sagimist on palju ja inimesi samuti. Tõsi, on ka juulikuu ja see tähendabki turistide seas populaarse Prangli saare ettevõtjate jaoks kõrgaega.
Praamil on raske leida istekohta, sest meie valla väikesaar on menukas tõmbekeskus nii kohalikele kui ka välismaalt tulnud turistidele.
Teisipäev on Prangli elus tähtis päev, sest see on kaubapäev. Muide, just sel põhjusel avatakse ka toidupood tavapärase kella 11 asemel kell 13. Kaubapäev tähendab, et lisaks inimestele paigutatakse Wrangö peale ka täpselt sinna mahtuv kaubaauto.
Vaid tunnise sõidu kaugusel mandrist tervitab meid Kelnase sadam. Meile on vastu tulnud Raimond ja Marika Linholm, kelle panus saarel ulatub sadamas asuvast kohvikust veidi kaugemal asuva kämpingu ja vabatahtliku merepäästeni välja. Raimondil ongi seljas Prangli vabatahtlike merepäästjate särk; ühing on viimastel aastatel kõvasti arenenud ja saadud on ka omajagu tehnikat. Väljakutseidki jagub ja meie kohtumisele eelnenud nädalavahetusel käidi abistamas Aegna juures hätta jäänud alust.
„Me oleme ka praegu valves. Nii, et kui kõne tuleb, peate üksi edasi liikuma,“ ütleb Raimond, kes juhatab meid kastiga sõiduautosse, millel ilutseb silt "takso". Kusjuures, sarnaseid „taksosid“ näeb seismas ja liikumas omajagu. Marika sõnul on see ära hoidnud nii mõnegi õnnetuse: „Me siin aitame neid peomeeleolus turiste ka öösiti, et kõik ikka turvaliselt ööbimiskohta saaksid, ja tänu sellele pole ka õnnetusi.“
Marika enda teekond Prangli elanikuks saamisel algas hoopis Sauel. „Prangli mehed võtavad ikka mandrilt naise,“ kirjeldab rõõmsa olemise ja sorava jutuga Marika. Võtame kastiautoga suuna Mardi talus majutust pakkuva Taavi Linholmi poole. Tee peal räägib Marika, kuidas ta käis aastaid suvepranglilaseks, aga nüüd on juba neli aastat saarel aastaringselt. Saare elurütmi sulandumine ja kohalike omaksvõtt võttis Marika sõnul siiski aastaid.
Hakkama proovitakse saada omade jõududega
Meie esimene peatuspunkt on Jäätma talus asuv Mardi puhkemaja. Selle pidajaks on Taavi Linholm, kes võtab hetke meile oma ettevõtmise tutvustamiseks kõige kiiremal kaubalaadimise ajal. Ivar on majutusteenust pakkunud juba paarkümmend aastat. Alguses FIE-na ja nüüd oma ettevõttena. Ööbimiskohad asuvad Mardi talus, mis valmis esimesena, ja nüüd ka Jäätma talus, kus valmis 2017. aastal Lääneranna külalistemaja, kuhu mahub ööbima 30 inimest.
Jäätma talu on mehe perekonna põlistalu ja juured selles kohas ulatuvad tagasi kümme põlve. Majutuse pakkumise juurde tõi mehe aga juhus. Nimelt päris ta oma vanaemalt Mardi talu ja kuna tuttavad hakkasid veetransporditeenust pakkuma, uurisid nad Taavilt, kas mees saaks külalisi vastu võtta. Enne seda pidas Taavi kutselise kalamehe ametit traaleri peal, mis tervitab kõiki Kelnase sadamas. „Varahommikul läksime ja õhtuks tulime tagasi. Kui muidugi jõudis. Aga ööbisime ikka kodus,“ kirjeldab ta oma tööd traaleri meeskonnaliikmena. Ajad aga muutusid ja idaturu kadumise järel tabas valusalt ka kalaäri.
Täna püüab Taavi aga ikka veel kala. Nüüd enda ja oma külastajate tarbeks. Kui pärime, mida külastajad soovivad, vastab mees muhedalt: „Eks ikka kohalikku värsket kala!“ Kala kõrvale serveerib mees kartulit, mille kasvatamiseks kasutab ta adrut. Vahel kastab ka mereveega, aga tänavu on olnud piisavalt sademeid. „Oma kartul on teise maitsega. Ja kui tuleb oma tomat kasvuhoonest, siis sellele ei saa vastu ükskõik milline poest ostetu,“ ütleb Taavi muhedalt.
Majutus Mardi puhkemajas on pereäri ja kõik panustavad. Jutu käigus selgub, et meid transportiv Raimond ja Taavi on sugulased. Taavi on nimelt Raimondi onu. „Meil on siin kõik sugulased,“ teevad mehed nalja.
Erilisi laienemisplaane Taavi ei pea ja seda põhimõtteliselt, sest see tähendaks kohe lisatööjõu vajadust ja praegu saadakse omade jõududega hästi hakkama. Pranglilaste sõnul kestab aktiivne hooaeg Pranglil viis kuud, millega tuleb teenida kogu aasta teenistus ja raha peab jääma ka investeeringuteks. Nii Taavi kui ka Raimond ja Marika on oma majutusäris ise hakkama saanud ning toetusi küsinud ei ole.
Kui tuleb juttu kolmest Taavi lapsest, räägib mees neist uhkusega. Vanim lõpetas tänavu TalTechis informaatika erialal esimese kursuse. Kõik lapsed on tublid õppurid ja lõpetanud kõigepealt Prangli kooli. Vanem poeg lõpetas seejärel mandril gümnaasiumi hõbemedaliga. „Kui on tahet õppida, siis saab hea hariduse ka väikeses koolis,“ resümeerib vallavanem Illar Lemetti.
Huvitav ja oluline aspekt, mida Taavi rõhutab ja mis kostub ka kõigi teiste majutusettevõtjate jutust, on see, et kohapeal tehakse omavahel valdkonnapõhiselt koostööd. Kui keegi satub võõrustama oma võimetest suuremat gruppi, jagatakse inimesed ja rollid omavahel ära.
Elu Soomes vahetus Prangli oma vastu
Võtame autos suuna saare keskosa poole, kus peab teist kolmandat hooaega kodumajutust Ivar Pajusalu, kes on Marika Linholmi vend.
„Ivar elas 15 aastat Soomes ja nad soovisid sealt ära tulla. Ma kutsusin nad Pranglile, sest meil oli üks üsna halvas seisus maja müügis ja Ivar, kes on ise ehitaja, tegi selle korda,“ selgitab Marika.
Jõuame modernse lõikega sinakashalli maja juurde ja miski ei reeda seda, mida maja peremees meile kirjeldab. Kui nemad siia jõudsid, ei paistnud maja võsast välja. Kõigepealt raiuti vana maja võsast välja ja seejärel sai alustada ehitustöödega. Võsa nii lihtsalt siiski alla pole andnud ja nii tuleb Ivari sõnul kirvega vahel ikka juuri raiuda.
Prangli kodumajutuse nime taha peidavad end kolm hoovi seatud uut kämpingumaja ja nende ühiskasutuseks mõeldud avar väliköök. Kliendid on Ivari sõnul nii välisturistid kui ka näiteks klassiekskursioonid. Esimesed külalised saabusid sel aastal juba 8. mail ja peremehel tekkis isegi kõhklus, ega põhjanaabritel majas külm ole, aga kõik olevat siiski sujunud. Peamiselt leitakse nende majutuskoht üles Bookingust ja Facebookist.
Ka Ivar toimetab turistide majutamisega koos oma perega ja laienemisplaane ei pea, sest muidu tuleks hakata otsima lisatööjõudu. Talvisel perioodil teeb ta meid sõidutava õemehe Raimond Linholmiga saarel ehitustöid ja neidki meeste sõnul jagub.
Kohaliku poe klient on enamasti turist ja resto on õhtuti ööklubi
Järgmisena peatume Prangli poe ees. Väikses poes askeldavad Merylin Hiis ja tema kaasa Andre. Kaupa jaguneb selles ruumis nii riiulitele kui ka külmikutesse. Leti kõrvalt sügavkülmikust piiluvad ahvatlevalt jäätised. Peremees seab alkoholiriiulisse pudeleid.
Vallavanem Illar Lemetti küsimuse peale, mis poes peamiselt müüb, kostab ta, et peamiselt kõik joodav. Selgub, et poe külastajad on enamasti turistid. Kohalikud elanikud käivad seal aeg-ajalt vaid hädapärasemat soetamas. Enamasti tellivad kohalikud saareinimesed oma toidukraami mandrilt. „Barboraga,“ selgitab Marika Linholm, kelle sõnul toob toidukuller asjad praamile ja Prangli inimesed võtavad selle siis Kelnase sadamas vastu.
Poodi on mandrilt tulnud Merilyn ja Andre pidanud nüüd juba kolm aastat. Ja seda aastaringselt. Tulid siia ja said kohapealt ka elamise, mis tegi ümberasumise mandrilt eriti lihtsaks. Ka poodi pidav Andre on varem Soomes tööl olnud ja ehitusvaldkonna taustaga, aga nüüd selleks enam poe kõrvalt aega ei jää.
Järgmisena liigume tänavu kümnendat sünnipäeva tähistavasse Prangli restosse, mis saareelanike endi sõnul on Eesti kõige põhjapoolsem restoran. Kui päeval võõrustatakse tühja kõhuga turiste, siis hilisõhtuks saab sellest nädalavahetustel saare ööklubi ja peod kestavad tihti varaste hommikutundideni. „Päikesetõus on siin väga ilus,“ kirjeldab Marika Linholm ka päevasel ajal ilusat merevaadet pakkuva resto terrassil. Resto kõrvalt, muide, leiab Ülesaare kämpingu, mis pakub ka põnevat koobassauna kasutamise võimalust.
Leti tagant tervitavad saabujaid kaks noort ja rõõmsameelset teenindajat – Johanna ja Lisett. Neil elab saarel vanaema ja nad on tulnud restosse suveks tööle. Noorte sõnul on töö ja saareelu toredad ning neile see meeldib. Klientide eelistusi kommenteerides ütlevad nad, et kõige populaarsem on Surf-turf veiseburger friikatega. Tõlkes tähendab see siis, et lisaks klassikalisele veiseburgerile on sinna lisatud ka krevette.
Südamega tehtud ja hoitud
Nüüd suundume sadama lähedal asuva Prangli kämpingu poole. Seda peavad Marika ja Raimond ise, nad on oma ettevõtmist üles ehitanud kümmekond aastat. Aasta-aastalt on nad seda edasi arendanud ja ikka selles rütmis, kuidas investeerimisvõimekus lubab. Külastajaid jagub ja väga palju on neid, kes on püsivalt jäänud nende juurde käima.
„Meil on ühed soomlased, kes ööbisid meil vanas saunas juba enne, kui see kõik valmis sai. Nüüd nad helistavad alati, kui tulema hakkavad, ja tahavad ikka veel just seal ööbida,“ kirjeldab Marika entusiastlikult.
Suures avaras hoovis on palliplatsid ja kümme kämpingumajakest, mida on siis paarikaupa juurde ehitatud. Eelmisel suvel valmisid nende ette terrassid, mille Marika isa ehitas, ja tänavuseks hooajaks ka läbipaistvad katused.
Peamiselt naridega varustatud punastele kämpingumajadele lisaks leiab kompleksist ka peamaja, kus asub köök, aga on võimalik ka korraldada seminare ja sünnipäevapidusid. Peahoone kõrval seisab kärusse ehitatud saun, mis on Raimondi ja Marika sõnul äärmiselt populaarne. Seetõttu plaanivad nad hoovi statsionaarse sauna rajamist, sest ratastel saun on nii tihti mõnes teises saare nurgas kliente rõõmustamas.
Marika sõnul nemad siiski ilma abijõuta hakkama ei saa, sest lisaks kämpingule on nende toimekas pere ette võtnud ka kohviku pidamise sadamas, sealsamas hoones asuvas hotellis inimeste majutamise ning sellest aastast rõõmustab sadamas turiste ka Prangli aarete kamber. See on väike armas pood, kust leiab kohalike tegijate käsitööd, aga saab näiteks soetada ka Prangli fännisärgi.
Päev Pranglil näitas, et kohalikud ettevõtjad on hakkamist täis ja valmis uusi ideid proovima. Kohtasime pühendunud ja südamlikke inimesi, kes tahavad pakkuda oma kodusaare külastajatele parimat kogemust ja neid kuulates pole kahtlust, et nad seda seal ka väga hästi teevad.
2024 on Viimsis ettevõtlusaasta
Ettevõtlusaasta raames kajastab Viimsi Teataja siinsete ettevõtjate tegemisi. Lisaks toimuvad 2. oktoobril Viimsi ettevõtluspäev ja 7. novembril ettevõtlusgala Viimsi Artiumis. Rohkem infot eesseisvatest üritustest: www.viimsi.ee/ettevotlus.
Heiko Leesment
avalike suhete osakonna juhataja
Fotod: Linda Saarmets