Prangli saare päästevõimekus täienes
Valla abiga on Prangli saare vabatahtlikud üles ehitanud päästevõimekuse, mis aitab hädaolukorras ära hoida halvimat. Möödunud aasta lõpus jõudis vabatahtlike käsutusse teine päästeauto.
12 kuud tagasi olid Prangli saare elanikud oma turvalisuse pärast mures, kuna ei olnud selge, kes ja kuidas saareelanikke ja nende vara hoone põlengu korral päästab. Kohalik päästeselts lõpetas tegevuse ja päästeamet teatas, et päästesündmusele reageeritakse mandrilt. Reeglina on päästeautod suure massiga, mistõttu päästeauto viimine saarele oli võimalik ainult kaubalaevaga, mille ülesõit kestab üle 2 tunni. Vald jäi seisukohale, et maja kustutamiseks ei ole 2-tunnine reageerimisaeg piisav. Päästeteenus on elutähtis teenus, mis peab olema tõhus ja operatiivne ning sellisel juhul saavad seda saare kohalikud elanikud ka usaldada.
Koostöös Prangli kogukonnaga taasloodi 2023. aastal Prangli saarele merepäästevõimekus, millega tegeles MTÜ Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing. Aasta tagasi otsustasid ühingu liikmed, et lisaks merepäästele hakatakse tegelema ka saarel päästetöödega, kuid seda juhul, kui vald tagab päästetööks vajaliku varustuse ja tehnika. Viimsi vallavalitsus oli sellega nõus.
Esimene päästeauto jõuab Prangli saarele
Esimene päästeauto toodi ühingule Poolast märtsis 2024 ning selle valikul võeti arvesse, et autol peab Prangli saare teede ja maastiku läbimiseks olema nelikvedu ja kõrge kliirens. Päästeauto pidi olema ka sobivate gabariitidega, et mahuks saare kitsastel teedel liiklema. Soetatud auto valikul olid Poolas kaasas ka Prangli vabatahtlikud päästjad, kes vaatasid sõiduki üle ja kinnitasid selle sobivust.
Olulist lisandväärtust annab autole juurde katusel olev veekahur, mille ülevalt alla suunatud ning muudetava veejoa spektriga saab suurepäraselt kustutada kulupõlenguid või põlevat metsaalust.
Lisaks päästeautole soetas vald ühingule maastikuvõimekusega haagise, mis varustati motoriseeritud tuletõrjepumba ja 2 tonni veega. Haagist suudab vedada suurem maastur. Sellega oli loodud päästetööde tegemiseks Prangli saarel kaks tehnilist lahendust. Vald oli siiani toetanud ühingu päästevõimekuse arengut ca 15 000 euroga.
Päästehoone kasutusse andmine
Järgmise sammuna anti 16. aprillil 2024 Viimsi vallavolikogu otsusega tasuta MTÜ Prangli Vabatahtlik Merepäästeühing kasutusse kogu Estali tee 2 asuv päästehoone, et tagada päästevarustuse ja päästetehnika hoiustamiseks sobivad tingimused. Küttega hoonet on kõige enam vaja talvel, sest miinuskraadidega külmub paakides vesi ja päästetehnika muutub kasutuks.
Päästehoone asukoht on logistiliselt sobilik. Mõne minuti autosõidu kaugusele jääb Kelnase sadam ning päästehoone eest jõuab veerand tunniga iga saare majapidamiseni.
Teine päästeauto jõuab Pranglile
Teise päästeauto Volvo FL7 soetas vald koostöös Prangli vabatahtlike päästjatega MTÜ-lt Kostivere Tuletõrje Selts. Auto maksumuseks kujunes 3999 eurot. Vald andis MTÜ-le teise päästeauto üle lõppenud aasta 13. detsembril. Volvo mahutab 10 tonni vett ja sellega kasvas ühingu veekustutusvõimekus 14 500 liitrini, mis on elumaja põlengule esmareageerimiseks piisav.
Praeguseks on koostöös Prangli vabatahtlikega ja päästeametiga Prangli saarel päästesündmusele reageerimiseks loodud kolm erinevat mobiilse kustutustöö võimekusega tehnilist lahendust, millega on võimalik tagada roteeruvalt katkematud kustutustööd.
Isikkoosseis ja isikuvarustus
Üheks oluliseks päästetööde komponendiks on piisav isikkoosseis, mis roteeruvalt tagab üksuse valmisoleku. MTÜ-s on vabatahtliku päästja väljaõppe läbinud 11 liiget ja peagi lisandub 5 liiget, mis on väikese kogukonna kohta tubli saavutus. See tähendaks sama, kui 461 000 Tallinna elanikust on 115 250 päästjad.
Prangli saare vabatahtlike päästjate arv on proportsioonis ühingu tehnilise võimekusega ja sellega suudetakse tagada päästetöödeks valmisolek.
Päästetöödel on oluline, et päästjad oleksid sel ajal kaitstud väliste ohtude eest. Enne varustuse soetamist konsulteeris vald päästeametiga ja Prangli vabatahtlikele soetati vähemalt sama kvaliteetsed kiivrid (Heros Titan), kindad (ASKÖ Deer Skin Pro – Patron Revolution), riided (DEVA Red Fox) ja saapad (Haix, Fire Eagle 2.0) nagu on kutselistel päästjatel.
Riietus talub lühiajalist otsest kokkupuudet tulega ning on samas kerge, hingav ja veekindel. Riietus vastab standardile EN 469:2020 ka pärast 30 pesutsüklit 60-kraadises vees.
Raul Ilisson
merenduse vanemspetsialist
Fotod: erakogu