Prangli saarele oodatakse turiste aastaringselt
Prangli on ainuke Põhja-Eesti saar, kus elatakse aastaringselt ning seetõttu toimib siia ka laevaühendus. Kuna teised põhjaranna saared on suvevälisel perioodil “suletud”, satub Pranglile erinevaist maailma paigust saartehuvilisi seiklejaid aastaringselt. Kes naudib jäämütse rannakividel, lumist metsa, vaikust ja rahu, saab Pranglile tulla külla ka talvel.
Mida kaugemalt on külalised, seda eksootilisemalt saar mõjub. Kiidetakse asju, mida kohalik inimene peab tihtipeale tavapäraseks ja igapäevaseks. Olgu selleks siis näiteks elamus metsavaikusest ja hingematvast rahust: "Metsa, kuhu kohalik giid meid viis, üksi minna poleks julgenud. Oli arusaamatu, kuidas sinna üldse sai, sest teederägastikus orientiirid puudusid. Hämmastav vaikus – oli kuulda, kuidas vihmapiisk langeb. Värskust, mis sealt vastu vaatas, pole iialgi kogenud."
Suvine turismihooaeg algab Pranglil mai lõpus klassiekskursioonidega, pärast jaanipäeva peetakse siin ettevõtete firmaüritusi. Üha rohkem tullakse ka peredega, kas peatuvad saarel päeva või paar. Palju sõidetakse saare turismiringi veoautodega vahva giidi saatel, kuid kes soovib omapäi jalgsi või jalgrattaga ringi liikuda, siis Prangli on ka selleks hea paik.
Suuruselt on Prangli umbes kaks korda suurem kui Aegna ja kolm korda väiksem kui Naissaar.
Huvitavat ja harivat saareelust, loodusest ning ajaloost saab jutustada igale vanusele. Kui väiksemaid kuulajaid köidavad mereröövlilood, siis vanemaid ehk enim maa seest tulev gaas, mida kuskil enne nähtud ei olegi. Omapäi kulgejatele on saadaval ka digigiid.
Elamused Prangli saarel
Nagu viimati linastunud "Suvitajate" filmis on ka meil rannaelu võlusid ja valusid otsivaid külalisi. Juhtub ka daame, kelle kõrvad ei kannata, et meri kohiseb või lambad määgivad, aga enamik külalistest oskab hinnata merelähedast puutumatut loodust, imekaunist liivast rannajoont, head sööki, kohalikku folkloori ning huvitavaid kohtumisi kohalikega.
Osa Pranglist on maastikukaitseala, mille värvikad samblad, seenerohkus, värskusest pakatav männimets ja uhked rändrahnud on see, mida vaja hoida ja säilitada ka järgmistele põlvedele. Maastikukaitseala rahustavat toimet saab omapäi või grupiga tulles nautida igaüks. Omanäoline Prangli kirik, muuseum ja maagaasiläte, Eestiranna mälestusmärk on samuti paigad, mida saarele tulles külastada. Suvised sumedatelt õhtutelt ei puudu ka saare simmanid. Traditsiooniliselt peetakse hoogsamalt jaani-, kalurite- ning spordipäeva. Tuntumatest nimedest esinevad sel suvel saarel Untsakad ning Ivo Linna ja Antti Kammiste.
Leppneeme ja Kelnase sadamad võivad paljudele tunduda kui piltpostkaardilikud tagasivaated Kirovi kolhoosi hiilgeaegadesse. Kahjuks kutselisi kalureid Pranglil enam ei ole, kuid hobikalandus ja linnupüüs käimine ei ole küll kuhugi kadunud.
Pisikesse külalissadamasse voorib pärast pandeemiaseisakut suviti taas Soome jahte ja kohalikke kaatreid. Kelnases on rikkaliku menüüga kohvik ning jalgrattalaenutus. Saab ka sauna! Merevaatega SaareResto asub kümne minuti jalutuskäigu kaugusel sadamast ning kui viitsida saarel rohkem ringi liikuda, on toitlustuskohti siin saare elaniku kohta rohkem kui keskmises Eesti külakohas. Ka majutust leidub igale maitsele ja rahakotile. Talvist majutust pakutakse Loodusenergia majas, Sadama hotellis ja Mardi talus.
Nii nagu paljudel teistel saartel Eestis, ei puudu ka Pranglil käsitöö. Vahvad omakootud vaibad, kindad, sokid, keraamika – kõik on olemas, nii nagu ühel õigel elaval saarel olema peab.
Suviti saab tellida sõite naabersaartele Aksile ja Kerile, hülgeid käiakse vaatamas Malusi lähistel.
Nii et kui laeva mahute, ootame teid Pranglie!
Vajadusel aitab reisikorraldusega Prangli Reisid. Uuri lisa www.pranglireisid.ee.
Annika Prangli
Prangli Reisid tegevjuht