Puugid on taas liikvel – kuidas kaitsta oma lemmikut?
Viimsis jagub loodust, kus kevadel on hea liikuda. Ilmad lähevad aina soojemaks ja selle valguses on igati paslik meelde tuletada looduses liikumisega kaasnevat ohtu lemmikloomadele. Ravimiameti spetsialist Epp Ülevaino selgitab, kuidas oma lemmikut puukide eest kaitsta.
Eestis on peamiselt kahte liiki puuke: võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Nende aktiivseim tegutsemisperiood on aprillist oktoobrini. Puugid on eriti ohtlikud koertele, sest nad võivad levitada mitmeid haigusi, millest Euroopas levinumad on puukborrelioos, babesioos, erlihhioos ja anaplasmoos. Kassid haigestuvad harvem, kuid ka neid võivad ohustada puukide poolt siirutatavad haigused – borrelioos, hemobartonelloos ja tulareemia.
Kuidas lemmikuid kaitsta?
1. REGULAARNE KONTROLL
Puugirohkel ajal tuleb lemmiklooma karvkate pärast iga jalutuskäiku üle kontrollida ja leitud puugid kiiresti eemaldada.
2. KASUTA PUUGITÕRJEVAHENDIT
See on efektiivseim viis lemmiklooma kaitsmiseks puukide levitatavate ohtlike haiguste eest. Puugihaiguste ärahoidmiseks koertel, kassidel ja tuhkrutel on võimalik kasutada mitmesuguseid ravimeid, mis erinevad toimeaine, manustamisviisi ja toime kestuse poolest. Saadaval on nii käsimüügiravimeid kui ka retseptiravimeid, viimaseid saab loomale välja kirjutada loomaarst. Ravimid, mis toimivad puukide vastu, sobivad sageli ka mitmete teiste välis- ja siseparasiitide tõrjeks.
3. RAVIMI VALIKUL ARVESTA LOOMA ELUVIISI
Pane tähele, et mõne puugivastase ravimi kasutamisel ei tohi sellega ravitud lemmikut lasta ujuma veekogudesse, kuna ravim võib olla toksiline kaladele või teistele vees elavatele olenditele. Vali puugivastane ravim vastavalt sellele, milline on sinu lemmiku elustiil.
Tõrjevahenditest saab kasutada näiteks täpilahuseid, ravikaelarihmasid või tablette. Erinevatel ravimvormidel ja toimeainetel on erinevad omadused, sh näiteks toime kestus. Sobiva tõrjevahendi leidmiseks saad nõu pidada loomaarstiga.
4. TUTVU PÕHJALIKULT RAVIMI PAKENDIS OLEVA INFOLEHEGA VÕI PEA NÕU SPETSIALISTIGA
Enne puugivastase ravimi manustamist oma lemmikloomale tutvu põhjalikult ravimi pakendis oleva infolehega ning veendu, et ravim on sinu lemmikloomale näidustatud ja ohutu ning oskad seda loomale õigesti manustada. Kahtluse korral pea kindlasti nõu loomaarsti või apteekriga.
Vaktsineerimist ei tohi unustada
Vaktsineerimine on lihtne ja efektiivne meetod, et kaitsta oma lemmiklooma paljude ohtlike, surmaga lõppevate nakkushaiguste eest.
Looma vaktsineerimine on tõhusam ja odavam kui hilisem haiguse ravi. Samuti on vaktsineerimine väga palju ohutum kui vaktsiinvälditavate haiguste läbipõdemine. Mõnedele vaktsineerimisega välditavatele haigustele ravi puudub – näiteks marutaud, millele toimivat ravi ei ole ja millesse haigestumine lõppeb alati surmaga.
Eestis on kohustuslik ainult marutaudivastane vaktsineerimine, mida tuleb teha vähemalt iga kahe aasta järel. Teiste haiguste vastu vaktsineeritakse loomi omaniku soovil, võttes arvesse konkreetse looma elustiili ja riski haigustekitajatega kokku puutuda.
Ka reisiv loom peab olema vaktsineeritud. Enne välismaale reisimist tuleb varakult välja selgitada sihtriigi nõuded vaktsineerimisele – need võivad olla Eestis kehtivatest nõuetest erinevad. Samuti peab arvestama, et esmakordsele vaktsineerimisele võib järgneda n-ö ooteaeg, mille kestel loomaga veel reisida ei tohi. Näiteks rakendub 21 päeva pikkune ooteaeg esmasel vaktsineerimisel marutaudi vastu, aga ka juhul, kui eelmise vaktsiini kehtivus on lõppenud enne järgmist vaktsineerimist.
Eriti tähelepanelik tasub olla, kui soovitakse reisida riikidesse, mis ei kuulu Euroopa Liitu. Siis tuleb arvestada, et nendest riikidest Eestisse tagasi pöördumisel tuleb täita nõudeid, mis rakenduvad kolmandatest riikidest Eestisse toodud loomadele. Teatud riikidest tagasipöördumisel ei piisa ainult kehtivast marutaudivastasest vaktsineerimisest, vaid peab olema määratud ka marutaudi antikehade tiiter vastavalt nõuetele.
Oma lemmiklooma vaktsineerides kaitsed mitte ainult teda, vaid takistad oluliselt ka ohtlike nakkushaiguste levikut!
Kristi Sarap
Ravimiameti kommunikatsiooninõunik
Foto: Jane Saks