Rahvatantsurühm Valla-alune tähistab sünnipäeva
Rahvatantsurühm Valla-alune loodi 1989. aastal, kui rühma esimene juhendaja Eevi Kiling (1946–2011) Pärnust Viimsisse kolis. Esialgu saadi kokku kolm meest ja viis naist, ent 1990. aastaks oli tantsuhuvilisi juba kaheksa paari ning suvel võeti esimest korda osa XIV üldtantsupeost. Aeg lendab kiiresti ja tänavu täitub Valla-alusel 35. tegevusaasta. Rahvatantsurühma tegemistest rääkisid juhendaja Heli Tohver ja tantsija Inga Petuhhov.
Kuidas sünnipäeva tähistate?
Iga viie aasta tagant oleme teinud kontserdi ja koos vilistlastega ka peo. Tänavu ootame kõiki Viimsi huvikeskuses toimuvale tasuta sünnipäevakontserdile 20. aprillil kell 16.
Kas rühmas on veel ka tantsijaid algusaastateilt?
Sille tantsib alates rühma loomisest tänaseni, meie liitusime paar aastat hiljem. Praegu on rühmas 24 tantsijat, kellest üheksa on Valla-aluses tantsinud 20+ aastat – stabiilne tuumik, kellele saab alati loota. Samas on meil rühmas ka neid, kes lisandusid alles aasta tagasi.
Võtame rõõmuga vastu uusi tulijaid – nii neid, kes on varem mujal tantsinud, kui ka neid, kes alustavad nullist. Kogenud tantsijad teevad hea meelega proove algajatega koos, neid õpetades ja toetades. Juhendaja jaoks on see väga oluline.
Mis on selle plussiks, kui kogenud tantsija treenib koos algajaga?
Nii palju meid ei ole, et teha kaks rühma, aga samas näebki algaja eeskuju ja jõuab ka kiiremini järgi. Vajadusel on tehtud ka järeleaitamistunde. Näiteks „Tuljak“ tuleb vanadel olijatel unepealt, aga uued tantsijad peavad ka selle selgeks saama. Nii olemegi vajadusel algajatega eraldi harjutanud. Alates 1990. aastast oleme kõik üldtantsupeod läbi tantsinud. Tänavu ootab meid ees Harjumaa tantsupidu, kus osalevad ka uued tantsijad. Samuti valmistume 2025. aastal toimuvaks XXI üldtantsupeoks.
Heli, kuidas Teist Valla-aluste juhandaja sai?
Ma liitusin rahvatantsurühmaga esmalt tantsijana. Kui meie juhendaja Eevi läks ootamatult “pilve peale”, tegi Viimsi huvikeskuse toonane juhataja Ita-Riina Pedanik mulle ettepaneku juhendajaks hakata. Olin eelnevalt Eeviga koostööd teinud ja teda abistanud. Nii mõnigi ütles, et mõtle hoolikalt, sest väga raske on hakata sama rühma juhendama, kus ise oled tantsija olnud. Võtsin lõpuks pakkumise vastu ja samaaegselt asusin oma teadmisi täiendama rahvatantsujuhtide koolis.
Milliseks kujunes toona rühma sisekliima?
Juhendajana oli minu jaoks kõik teisiti – ise ei saanud tantsida ja tantse pidi teistpidi vaatama ning see ei olnud algul sugugi lihtne. Eks iga tantsija on omaette isiksus, aga rühmast keegi seetõttu ära ei läinud, vaid jätkasime nagu meie rahvatantsurühma looja Eevi soovis.
Kuidas rahvatantsurühm endale nime sai?
1992. aastal tekkis mõte, et kaua me ikka niisama tantsurühm oleme, tarvis oleks nime. Jõulupeol kuulutati välja nimekonkurss, kõik said pakkuda oma variante. Edasi hääletasime sobivamate nimede leidmiseks. Viimasesse vooru jõudsid lisaks Vallaalusele (originaalis sidekriipsuta!) veel kaks nimekandidaati, üks nimi oli Rannalust ja teine oli seotud merega.
Aga miks Valla-alune? Sellel on ka oma lugu. Kalle Erm pani 1992. aastal meie rahvatantsurühma tarbeks kokku saateansambli, nn noortekapelli (praeguse nimega kapell Viimsi), tema ise mängis aga ansamblis Vallavanem. Nii tuligi Valla-alune. See on nime autori versioon.
Teine versioon on veel. Viimsi vald sai Eestis esimesena valla õigused ja meie olime siis valla all, valla-alused. Meie nimi on teistsugune ja eristuv. See nimi on toonud nalja, naeru ja tekitanud küsimusi. Mis nimi see oli? Tallaalune? Ahjualune? Meid see ei häiri, heal lapsel ikka mitu nime. Välismaalastel on nime raske hääldada. Olime Saksamaal esinemas, kus kõik rühmad rongkäigus tribüüni eest läbi kõndisid ning välja hüüti iga rühma nimi. Kui meie tribüüni ette jõudsime, oli aga vaikus – ei kõlanud ühtegi nime! Seda oli neil liiga raske hääldada.
Eestis olime esimeste hulgas, kes valdade, asutuste jms rahvatantsurühmade hulgas endale nime võtsid. 1994. aastal toimunud üldtantsupeol hüüti teisi välja päritolukoha järgi, aga meie ei olnud Viimsi rahvatantsurühm, vaid olime rahvatantsurühm Valla-alune. Olime nime panemisega teistele eeskujuks.
Millised välissõidud ja esinemised kõige esimesena meelde tulevad?
Viimsi vabaõhumuuseumis lõbustasime mitmel aastal välismaalasi. Üks vanem saksa härra tõi ekskursioonigruppe Eestisse ja soovis alati, et meie neile tantsiksime. Esinesime tema gruppidele niivõrd palju, et härral olid meie näod kõik selged.
Oleme käinud mitmel Europeade´il* ja läheme sinna ka tänavu. Eestimaal oleme nii Hiiumaa kui ka Saaremaa koos rahvamuusikaansambel Piritaga läbi sõitnud, Viimsi kandis oleme esinenud mitmel jaanipeol koos kapelliga Viimsi.
Meenub ka meie esimene välisreis Rootsi Åselesse, sõitsime külla sealsele tantsurühmale. Aasta oli siis 1995, keegi ei olnud meist välismaal käinud, kõik oli hästi põnev ja loodus oli põhjamaiselt kaunis. Samas kohas käisime festivalil veel hiljem kaks korda, kuid esimene kord oli kõige emotsionaalsem. Oleme ühe oma naistantsija nende meestantsijaga paari pannud! Aga meil on olnud veel vahvaid seiku. Näiteks läks Soomes buss katki ja sai sõita vaid teise käiguga. Edasi hakkas vihma sisse sadama ja olime sunnitud bussis vihmavarjud avama. Ja nagu sellest veel vähe oleks – ühel ringteel läks pagasiluuk lahti ning osa meie kohvreid lendas välja. Õnneks pidasid tähelepanekud kaasliiklejad meie bussi kinni ja keegi oma asjadest ilma ei jäänud.
2000. aastal võtsime ette pika bussireisi Portugali folkloorifestivalile. Sõiduks kulus peaaegu nädal, vaatasime igas teepeale jäänud riigis pisut ringi. Kui kohale jõudsime, vaadati meid suurte küsivate silmadega: „Me saatsime teile eile kirja, et festival jääb ära. Kas te ei saanudki seda kätte?“ Aga meie olime juba nädal aega teel olnud! Õnneks ei pidanud me kohe tagasiteele asuma – meile pakuti ohtralt veini, pandi ootama ja korraldajad hakkasid spordisaalis narivoodeid ehitama. Lõpuks oli kõik väga tore – festival siiski toimus, ehkki peamiselt kohalike osalejatega.
Käite ka erapidudel?
Käime, aga peamiselt tulevad kutsed jaanipäevaks. Põhiline esinemiste aeg ongi suvi. Kuigi me teeme proove kaks korda nädalas, siis iga esinemine nõuab konkreetse esinemise jaoks mõeldud kava läbitantsimist ehk eraldi proovi. Ka lava tuleb üle katsuda ja vaadata, kus publik istub.
Kuidas te ise tantsu juurde jõudsite?
Me oleme mõlemad õppinud Tallinna tehnikaülikoolis, kus tegutseb rahvatantsuansambel Kuljus. Sealt on pärit ka meie rahvatantsupisik.
Kuidas motiveerida tantsijaid trennides käima?
Väga oluline osa on seltsielul. Suhtlus mingi teise seltskonnaga kui pere või töökaaslased on väga oluline. Muidugi naudime ka koos tantsimist. Kellele tants ei meeldi, seda vägisi trenni ei aja. Suhtlus, tants ja puhkus – kõik see koos motiveeribki.
Mida rahvatantsurühmale sünnipäevaks soovite?
Et rühm ikka kestaks – selleks on tarvis järelkasvu ehk noori tantsijaid. Soovin ka huvitavaid tantse ja et kõigil oleks omavahel head suhted ning meid ikka esinema kutsutaks. Tantsijatele terveid jalgu ja tugevat tervist!
Tähistame koos!
Rahvatantsurühma Valla-alune sünnipäevakontsert toimub 20. aprillil kell 16 Viimsi huvikeskuses. Kontserdil esinevad ka kapell Viimsi, rahvamuusikaansambel Pirita, segakoor Viimsi ja Pärnust rahvatantsuansambel Kajakas.
*Europeade on Euroopa suurim rahvakultuurifestival. Seda korraldatakse igal aastal vaheldumisi eri riikides. See on ka Euroopa suurim rändfestival. Esimene Europeade korraldati 1964. aastal Belgias, 48. Europeade toimus 2011. aastal Tartus. / Allikas: wikipedia.org
Jane Saks
Viimsi Teataja toimetaja